Suvitusromaan. Poisi seiklused suvel. Esimene ja viimane impressionistlik romaan. Üks pikem teos. ,,Väike Illimar" 1937. Esimene teos, mis sai põlu alt välja. Peaks olema maailm läbi väikese pois silmade, mina vormis, aga on näha taga väga elukogenud meest. Teine pikem teos. Novellide üldiseloomustus Novellid on põhjus, miks temast räägitakse. Novellidel on sarnased teemad ja ideed. Ideed Euroopast. Teemadeks: inimesele mõistetamatu elusaatus; armastuse jõud ja traagika; kättesaamatu vabadus; paheline ja priiskav nauding, lõbujanu. Analoogilised sõlmsündmused: astumine tundmatusse maailma; vastuhakk iseendale/saatusele; ajutiselt saavutatud võim, lüüasaamine; katastroofid ja õudused. Tüüpilised tegelased: täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed; agressiivsed valitsejad; passiivsed lihtinimesed; mitmesuguseid inimlikke omadusi kehtestavad loomad. Oma novellides mängib eri -ismidega. Novellide tutvustused ,,Hingemaa" Realism
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Tundmatu Sõbra hoidmiseks on vaja kolme asja: austada teda, kui ta viibib kohal, kiita teda, kui ta on ära, ning abistada teda, kui ta seda vajab. Itaalia vanasõna Inimesed ihkavad pikka elu, aga tunnevad hirmu vanaduse ees. Karta vanadust ja siiski ihata pikka elu - see on rumalate komme. V. L. Pandit Maailmas on kolme liiki sõpru: sõbrad, kes teid armastavad, sõbrad, kes teist sugugi ei hooli, ning sõbrad, kes teid vihkavad. S. R. N. Chamfort EDU, ÕNN, NAERATUS, RAHA Ilu on jõud, naeratus tema mõõk. C. Reade Maailm on nagu peegel: põrnitse seda ja see põrnitseb vastu naerata ja see naeratab samuti. H. L. Samuel Vahel tuleb inimesi naerutada, et nad oma poomiskavatsuse ära unustaksid. G. B. Shau Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. R. W. Emerson Astusin sesse meeletusse maailma, et naerda end vähemalt vabaks. A.Alliksaar On kerge naerda enda üle tühiseis asjus, kui ennast imetletakse suuris.
N: muinasjutud ja romaanid sündmused, tunded kui oleme raamatu lõpuni lugenud, leiame sellest ka midagi muud, kui vaid sündmuste jada. Ka keelega on nii see, mida keele vahendusel on võimalik mõista ja see, mida keel tegelikult räägib, on midagi erinevat. See, millest keel ise räägib, kaob siis, kui teatud lause on öeldud. II osa Keel loob maailma, või on väravaks sellesse maailma. N:,,Ma otsustasin tööd vahetada" selle all mõtlen mingit tahte akti, mis on mingisugune jõud minus, mis on esile kutsutud keele abil. Ilma keeleta ei saaks väljendada oma tahteid, tundeid. Me elame keele poolt loodud eristuste maailmas. Näiteks kasvõi see, kui ma eristan hobi ja tööd, eraldan nendele eraldi aega, millele rohkem, millele vähem, tekivad prioriteedid. Nii organiseerin ma oma elu, millest ma tean ainult tänu keelele. Meie keele rikkus on meie elu rikkus, meie keele vaesus on meie elu vaesus. Kui mul on
Hiljem aga jäin haigusele alla, jõudes selleni, et tilkusin ise surmkõhnaks. (2) Sageli oli mul tahtmine teha oma elule lõpp, isa hellus ja vanadus hoidsid mind tagasi. Mõtlesin nimelt, et minul jätkub küll jõudu surra, kuid temal ei jätku jõudu mind leinata. Niisiis käsutasin ennast elama. Mõnikord tähendab ju elaminegi mehiselt toimimist. (3) Ütlen nüüd, mis mulle tollal oli lohutuseks, kuid kõigepealt ütlen seda, et selsamal, mis mind rahustas, oli ka arstimi jõud. Aulised lohutused muutuvad ravivahendiks, ja see, mis reibastab hinge, toob kasu ka kehale; meie õpingud taastasid mu tervise. Pean seda filosoofialt saaduks, et taas tõusin, et tervenesin. Temale võlgnen ma elu, ja see on veel vähim, mida temale võlgnen. (4) Palju aitasid mu tervenemisele kaasa sõbrad, kelle reibastused, valvused ja kõned mõjusid mulle toetavalt. Mitte miski, Lucilius, parim meestest, ei reibasta ega aita haiget nõnda kui
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet
· Alkoholism · Kuritööd · Haigused · Usu ja haigusega seotud probleemid · Raske lapsepõlv Igal tegelasel on oma lugu, tal on mingi probleem. Raskolnikov on vaene. Perekond Marmeladov on samuti vaene. Peretütre Sonja ema on haige ja Sonja loobub oma aust, et minna tänavale tööle ja teenida raha. Isa Marmeladov on joodik, kes jõi kõik maha. Sonjal oli raske lapsepõlv. Sonja uskus headusesse ja see oli tema kandev jõud, mis viis lõpuks ka Raskolnikovi heale teele. Raskolnikovil oli ema ja õde. Ema pani pojale suuri lootusi ja saatis talle raha, kuigi tal seda peaaegu ei olnudki-võlad. Raskolnikovi õde Dunja sarnanes Sonjale, sest mõlemad ohverdavad end kallite inimeste nimel Sonja läks prostituudiks ja Dunja kavatses Luzinile mehele minna. Luzin oli varanduslikult kindlustatud, sest töötas õukonnas ja ütles Raskolnikovi emale, et võib too sekretäriks palgata, kui mees selleks kõlblik on.
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
Kõik kommentaarid