50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Cherry14
Õppematerjali autor
,,Tõde ja õigus" Juss Referaat Koostaja: Juhendaja: 2008 Välimus ja iseloom Juss oli Vargamäe Andrese sulane. Ta oli umbes 20aastane noormees, kes oli kasvult lühike, kuid jässakas. Tal oli lühike kael ja kõverad jalad, pea kõrgete õlgade vahel. Kõndides vehkis ta omapäraselt ja naljakalt, hoides nad kangest kehast eemale. Aastatega muutus ta arukamaks, samuti oli ta sõna kuulelik, eriti kuulas ta Krõõda sõna ja seda hea meelega. Kuigi ta oli tubli töömees, oli ta ka väga tundlik, ta võttis asju südamesse. Töö
VIII - Valmistuti heinatööks, algust tehti mõni päev enne jaani, ilm oli vihmane, sel ajal mõistis Krõõt, mida tegelikult tähendab olla perenaine, palju rasket tööd teha - Krõõda söögiisu oli kadunud ja süda läikis, saunatädiga kõneldes sai aru, et on rase, ent see teda tööd tegemast ei peatanud - Sulane vingub raske ja tapva töö üle, räägib, et järgmisel suvel enam Vargamäele niitma ei tule, tüdruk Mai veel oma plaane kindlalt ei tea, samas hindab Juss küünis olevat pehmet heinast aset, kus on hea magada - Andres kurdab kehva põllumaa üle, võrreldes Tagaperega on nende maa eriti niru, Pearu kelgib oma hea heinamaa ja saagiga Andrese ees, varem oli Andrese maal olnud kuusemets (kuiv, toitainevaene) ning sellest tulenevalt kutsuti kohta Kuusiksaareks IX - Suvi läks Eesperes kiirelt ja väga töiselt, rukki ja linasaak oli väike, kaera, odra ja kartuli
Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, kus olid ilusad laaned ja metsad.
Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last. Nelipühad. Kirikus käimine, tutvumine Andrese talus, Pearu sulane Kaarel katsub Andresega rammu, Andres on tugevam. Sõnnikuveotalgud, Kaarel ja Andrese talutüdruk Mai teevad lähemalt tutvust. Veesõda. Palju tööd, Krõõt sai tütre. Kraav sai valmis. Kõigil on raske, kuna tööd oli palju. Juss kurtis,et peremees tapab teda ja ennast tööga. Sead läksid Pearu maale, Krõõt tuli lapsega neid tagasi kutsuma. Andres laenas Pearult rege, Pearu tegi sellest kõrtsis numbri, et Andres on vaene mees. Näis, et kahe talu vahel toimub võistlus. Mai lahkub, kuigi tal oli kahju, kuna Krõõt oli talle meeldinud. Küllap lahkus Kaarli pärast. Andrese hobused said koplist välja, käisid Pearu kapsaid söömas. Andres tahtis ka Aaseme Aaduga kraavi
Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõsiseks läheb annab kere peale. Pärast Jussi surma (veebruaris) ei peata Andres peaaegu enam kunagi kõrtsi juures ega astu sinna sisse. Teades Mari nutu põhjuseid, luges etteheidet iseendale: tema ei osanud nõnda elada, et temaga oleks võidud olla rõõmus. Ei austanud Jussi tolle enesetapu pärast, öeldes: ,,Inimene põle ometi iseenda koer, kuis ta siis endale läheb silmust kaela panema." Oli kindel, et tema arvamus on alati õige, tema põhimõtted ainsad õiged, vihastas, kui keegi teine nõnda ei
Et mitte ise oma lõhutud aeda parandada, hakkas ta Andrese hobuseid koplist oma põllu peale viima, et nii sundida naabrit aeda parandama. Tööd ja tegemised jätkuvad. Krõõda elu läheb raskemaks. Ta on nõrga kehaehitusega ja peab pidevalt töötama. Lisaks laste eest hoolitsema ja pidevalt sünnivad uued. Juss püüab Marile külge lüüa. Mari hoolib Jussist aga pilkab teda. Jussil aga on niigi elu otsas ja ta läheb ennast üles pooma. Mari ehmatab ära ja veenab Jussi ümber. Lubab ta enda juurde aita lasta. Varsti peavad pulmaplaane ja tahavad sauna elama minna. Hakati ehitama uusi kambreid. Krõõt on tööst ülekoormatud. Ta tahaks ka väheke puhata. Mari ja Jussi pulmaplaanid tulevad välja ja Andres lubab pulmad korraldada. Madis oma naisega saunast ära Pearu maadele, kuna arvab, et kahele saunikule jääb muidu kitsaks. Pearu aga hakkab kraavis vett paisutama, kuna väidab, et tahab heinamaad kasta. Andrese maad hakkavad aga uppuma
* esimese osa alguses uleb Andres Vargamäele täis lootusi ja täis töötahet, teadmisega et kõik on alles ees ja ta saab rajada lõpuks ometi oma pere ja talu. Kui aga Andrese poeg sõjaväkke läheb ja Andres ise minema läheb sealt. Tulles tagasi sinna näeb ta ,et võitlus selle maaga ei lõppe mitte kunagi, ükskõik kui palju vaeva näha seal. Ta igatseb ka väga oma ammu surnud naist Krõõta. ja tunnistab ka lõpuks endale seda, et tegeltikult oli rõõdal algusest peale õigus olnud, et nendest ei saa maaharijaid ja nad ei sa seal hakkama. 2.1 raamatu sisu punktid järjestatult. 1. Andrese saabumine Vargamäele 2. Kraavide kaevamine 3. Laste sünd ( Liisi,Maret,Anni,Andres) 4. Krööda surm 5. Jussi enesetapp 6. Mari kolib tallu ja abiellub ka Andresega 7. Haigus võtab Juku, Kata ja Anni elu 8. Andrese sõjaväkke minek 3.) Andrese iseloomustus läbi raamatu: Alguses oli ta väga töökas mees. Liigagi töökas ta ei pannud vahepeal tähele isegi oma lapsi või
iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid