Maupassant 4 novelli (0)

5 VÄGA HEA

Merel
Ühel päeval oli lehes uudis, et oli toimunud laevahukk. Meremees Javeli laev oli purnunenud. Teadjad teadsid rääkida, et tema laevadega ennegi hukkusid olnud, et tal ikka laevadega ei vea. Vanemal Javelil oli olnud üks traavel, mis oli väga vastupidav ja kallis. Varsti tõusis aga torm ja laeval ei olnud kuskil randuda. Lõpuks leidsid nad rahulikuma koha ja lasid nooda vette. Kuid siis tõusis laine ja noorema Javeli käsi jäi nööri ja pardaserva vahele. Vanem Javel keeldus nööri läbi lõikamast, sest sellega oleks ka laev läinud. Ta käsi purskas verd ja Javel kannatas kohutavalt. Lõpuks suutsid nad verejooksu peatada ja ta käsi rippus ainult mõne lihasega keha küljes. Et gangreeni ei tuleks, kästi seda tal veega loputada. Kuid siis märkas ta oma käel gangreeni märke ja ta lõikas oma käe otsast. See pandi soolveetünni ning randudes tehti sellele kirst ja matused.

????
Oli sügis ja päike sillerdas taevas. Üks umbes 40 aastane, välimuselt vaevas, väsinud ja vana, astus aiast sisse. Talle tuli ukse peale vastu tema kõhn, kondine naine. Talus oli aset leidmas üks kurb sündmus – nimelt naise isa oli suremas. Ta oli juba tükk aega olnud sellises seisundis, et ei liiguta ega räägi. Preester ennustas raugale, et ta ei ela enam seda ööd üle. Nad hakkasid mõtlema matustele, mees lubas minna linna inimesi matustele kutsuma ja naine pidi samal ajal küpsetama. Kui naine süüa tegi, kõndis mööda linnapea ning naine ütles talle, et matused on laupäeval. Kui laupäeval külalised hakkasid saabuma , oli isa siiski veel elus. Kõik sõid ikkagi ja nautisid oma olemist. Järsku karjus üks talunaine, et mees oli lõpuks surnud. Nii otsustati matused pidada esmaspäeval. Mees ütles naisele, et ta hakkaks jälle küpsetama. Naine natuke nurises, aga mees ütles, et ega seda iga päev ei juhtu.

Kaelakee
Oli üks ilus tüdruk, kellele meeldis üle kõige aristokraatia , teemantid ja ilusad riided. Ta maitse oli lihtne, sest ta ei olnud kunagi midagi kõrgemat saanud. Niisiis abiellus ta ühe pankuriga ja nad tulid ots-otsaga kokku. Ta muutus oma staatuse pärast järjest kurvemaks. Ühel päeval tuli mees koju kutsega ministeeriumi õhtule. Siis muutus naine veel kurvemaks, sest tal ei olnud midagi selga panna. Mees andis talle oma 400 franki , mida ta oli hoidnud püssi ostmiseks . Naine saigi endale ilusa kleidi, kuid nüüd oli uus mure – polnud ehteid . Mees soovitas tal minna oma rikka sõbranna juurde ja temalt laenata. Naine valis välja kõige ilusamad teemantid, mis ta leidis ja nüüd saidki nad ballile minna. Ta oli seal kõige kaunim neid ja kõik imetlesid teda. Koju tulles aga avastas ta, et ta juveelid on kadunud. Nad otsisid igalt poolt, kuid kaelakee oli kadunud. Suures mures kirjutasid nad sõbrannale, et kaelakee on paranduses ja ise läksid uut samasugust otsima . Lõpuks nad leidsidki ja suutsid isegi kaubelda hinna 36000 peale. Nad maksid isa päranduse ära ning laenasid igalt poolt raha. Kolisid viletsamasse katusekorterisse, kus naine tegi tööd ise. Ning viisid kaelakee tagasi. 10 aastat tegid nad ränka tööd, et raha tagasi saada. Siis oli naine juba väsinud ja kole ja räsitud. Ühel päeval champs ellyseel nägi ta madame forestieri, kes oli endiselt ilus. Ta rääkis talle kogu loo ära ning selle peale sõbranna ütles, et need olid valejuveelid ja kõige rohkem 500 franki väärt.

Põldude keskel
Oli kaks talumaja, kus oli mõlemas peres lapsi 4. Lapsed olid päevast päeva ninapidi koos ja vanemad tegid neil vaevalt vahet. Mõlemad pered tulid ots-otsaga kokku. Ühel päeval sõitis üks rikas naine mööda taludest ja märkas ilusat poissi ja tahtis teda lapsendada. Ta hakkas iga päev neil külas käima ja lapsega mängima. Siis ütles ta pereemale, et tahab last endale. Ema keeldus kategooriliselt ja ei saanud aru, kuidas üks ema saab teha midagi nii kohutavat, et oma lihase lapse ära anda. Siis läks naine teise tallu ning küsis nende poega . Ta pakkus ka suurt rahasummat lapse eest ja head tulevikku. Teine perenaine oligi nõus. Ühel päeval, kui tükk aega oli juba möödas, astus kaarikust välja üks nägus noormees . See oli see sama poiss, kes oli lapsendatud ja ta nägi väga kombekas ja uhke välja. Ta läks oma ema juurde, ning ema oli väga õnnelik teda nähes. Kui aga naabertalupoeg teda nägi, siis vihastas ta oma vanemate peale, sest ta pidi elama vaesuses ja viletsuses, samal ajal, kui naabertalupojast selline mees oli kasvanud. Lugu lõppes sellega, et poeg lubas ära kolida ning kandis suurt vimma vanemate peale.

.DOCX Laadi alla originaalfail 1 lk · .docx · 16 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tsikuke Õppematerjali autor

4 novelli kokkuvõte

novell kirjandus Maupassant

Sarnased õppematerjalid

doc

Fitzgerald "Suur Gatsby" kokkuvõte

Suur Gatsby F. S. Fitzgerald 1. Peatükk jutustaja Nick Carraway isa sõnad: "Kui sul tuleb tahtmine kedagi kritiseerida, siis tuleta, meelde, et mitte kõigil pole olnud selliseid eeliseid nagu sinul." Vastavalt sellele hoidus Carraway sellest. kuid siis tulid kõik talle pihtima, lõpuks hakkas ta ka sellest hoiduma, kuid Gatsbyle tegi ta erandi. al. Lk 8 räägib oma elukäigust: jõukas perekonnas, kesk- läänes, käis Yale´i ülikoolis. Hiljem new Yorki väärtpaberitega tegelema. Seal kolis linnast eemale vanasse suvilasse üksi. Ta luges palju. Elas West eggis, mis oli vähem nooblim, kui east egg. Tema naabriks oli Gatsby, kellele kuulus suur häärber. Nick läks oma tuttavatele külla, kus mees tom oli olnud mega jalgpallur ja nüüd rikas, naine daisy Nicki sugulane. Sisenedes oli seal veel ka miss barker. Tom oli lugenud üht raamatut ja leidis, et kui nemad midagi ette ei võta, siis süüakse valge rass välja, kes siiani kõige tähtsam rass on olnud. kui teener toa

Kirjandus

doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane

Kirjandus

odt

Tõde Ja Õigus 1

I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli

Eesti keel

docx

Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade

I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täits

Kirjandus

docx

Sigrid Undset

Sigrid Undset ,,Kristiina Lauritsatütar" I Ragnfrid ja Laurits olid äärmiselt vagad ja jumalakartlikud inimesed, kes 1306. aastal kolisid Oslo lähedal asuvast Follos olevast Metsa talust Silisse, Jørundi tallu, mille Ragnfrid oli oma isalt päranduseks saanud. Jørundi tallu kolides oli neil neljast lapsest - kolmest pojast ja ühest tütrest alles ainult üks laps: Kristiina. Kristiina oli ilus laps, tal olid pikad blondid juuksed ning sirge selg. Oli ilus varasuvine hommik, kui seitsme aastane Kristiina läks koos Lauritsaga, oma isaga ja Lauritsa nelja sulasega esimest korda mägikarjamaale kaasa. Tee peale jäi Konna talu, kus elasid kaks vanameest. Üks neist, Jon, meeldis Kristiinale, sest tema rääkis huvitavaid lugusid loomadest ja ükskord kinkis imeilusalt voolitud ja värvitud rüütli. Teist meest, Sigurdit, aga Kristiina pelgas, sest too oli matnud juba kaks naist maha, kolmas oli käsil ning lubas üksko

Soome kirjandus

doc

Isa Goriot kokkuvõte

"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Delph

Kirjandus

doc

Isa Goriot - Honore de Balzac

Lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. A

Kirjandus

doc

Harry Potter ja segavereline prints - kokkuvõte

Harry Potter ja segavereline prints" on Harry Potteri romaanisarja 6. raamat, mis avaldati 2005. aastal. J. K. Rowling kirjeldab Harry Potteri seiklusi kuuendal kooliaastal võrratute üksikasjade ja huumoriga, tegevus on tempokas ja hoogne, sundides lugejat hingetult selle keerdkäike jälgima. SisuHarry Potter peab jällekord veetma suvevaheaja Dursleyde juures. Tal on aga küllalt mõtlemisainet -- armastatud ristiisa Sirius Blacki surm, hirmutav surmasööjate eest põgenemine võlukunstiministeeriumis ning pingeline professor Dumbledore'i ja Lord Voldemorti kahevõitlus, mille tunnistajaks ta oli. Nüüd ootab ta oma magamistoas Dursleyde majas närviliselt koolidirektori külaskäiku. Harry ei oska aimata, miks tahab Dumbledore nüüd talle külla tulla. Mis on see küsimus, millega ei anna oodata õppeaasta alguseni? Ta ei ole ka päris kindel, kuidas Dursleyd reageerivad koolidirektori äkilisele ilmumisele nende koju...* Uueks võlukunsti ministriks on endine Aurorite peakorte

Kirjandus

Rohkem sarnaseid