August Mälk - "Õitsev meri" (0)

August Mälk „Õitsev meri“
1.Kuidas elati Turja peres:

• Turja Laasi eluvaated, tema iseloom: Ta naudib elu täpselt sellisena nagu tal see on, isegi kui tal oleks põhjust nuriseda oma raske elu üle, mõtleb ta ikka positiivselt. Näiteks: „Kui on süüa, elame hästi. Kui pole, mõtleme naeruse näoga, et oi, oli kena päev ja sai elatud .“ või kui tulekahju oli puhkenud tares „ Prii tuld ikka veel saab.“ Kui isegi tuli tal elus ette kurbi situatsioone, surus ta oma tunded mehekombel maha. Tal oli palju kindlaid põhimõtteid mille järgi ta käitus. Samuti meeldis talle oma poegadele elutarkusi jagada („Sest kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes“- innustas selle mõttega alustatud ettevõtmisi lõpuni viia) ning üleüldse hindas ta oma poegi kõrgelt. Ta ei mõtle kaugemale tänasest päevast. Kogu oma kodu kehvuse juures kinnitab korduvalt, et ta on oma eluga rahul. Turja Laasi oli väga jutukas , elutark, paljude kogemustega. Püüdis leida kõiges midagi head.
  

• Pereliikmed :
  *Isa Turja Laas.
  *Ema, kes oli tagasihoidlik , heasüdamlik, hoolitses alati eelkõige teiste vajaduste eest. Ta ei kurtnud kunagi ning ei tahtnud kellelegi tüliks olla. Suri vanadusse, oma haigusega kedagi teist segamata.
  *Tütar Marie läks mehele ja sai palju lapsi.
  *Vanem poeg Arno , tal ei olnud kõige parem iseloom, ta ihkas vabadust ja ei tahtnud kodukohta jääda, sellepärast ta ka teose alguses lahkus maailmamerele tööle, perele vahel kirjutades ja raha saates, kuid hiljem ei andnud ta endast märku ning keegi ei teadnud temast enam midagi.
  *Keskmine poeg Klaus , kes ei olnud just kõige suurem töö rügaja, kuid ta siiski oli abiks igapäevatöödel.
  *Noorim poeg Hannes
  
• Omavahelised suhted erinevate pereliikmete vahel: Tervikuna oli pere üsna kokkuhoidev. Kuid siiski oli Klaus pidevalt trotsiv Hannese suhtes, sest talle ei meeldinud isa pidev kiidulaul Hannese tublidusest. Lisaks tekitab erimeelsusi nende vahel Klausi naine Luise . Muidu saavad aga vennad hästi läbi. Samuti ei saanud Hannese isa ja Luise eriti hästi läbi. Samas Hannes ja isa said väga hästi läbi, sest neil olid sarnased arusaamad elust. Arno aga oli selline kes ihkas vabadust ning lahkus maailmamerele tööle, perekonnale vahel kirjutades kuid hiljem kontakt pere vahel kadus. Ning ema oli see, kes kõigi eest hoolitses.
  

2.Iseloomusta Hannest:

• Tema suhted erinevate naistega ning keda ta tegelikult armastas : Hannesel oli läbi elu 3 suurt armastust. Esimene oli Niida , kes oli päris rikkamast perest, mis sai ka paarile saatuslikuks, kuna tüdruku isa lihtsalt keelas neil kohtumise. Kuigi suurim põhjus keeluks oli see, et mees neiu juures käis ning nad vahele jäid. Järgmiseks naiseks oli Liida, üks ära hellitatud naisterahvas , kellega Hannes kohtus ühel peol. Nad abiellusid, kuid sellele suhtele sai saatuslikuks mehe isa haigestumine – nimelt jäi ta halvatuks. Hannes pidi minema tallu tema eest hoolitsema, kuid Liida ei suutnud temaga seal üle paari päeva olla ning läks tagasi Tondioja tallu. Hiljem ei tahtnud ka Hannes sinna põldude ja metsade keskele tagasi ning läks tagasi kodukohta. Enne Liidat oli Hannes armunud Taalisse, kellega tal oli väga palju ühist. Naine oli töökas, veidi tagasihoidlik ja üldse hea inimene. Paar sai ka lapse, kellest mees sai alles lõpus teada, kuigi ta kahtlustas juba ammu , et see on tema oma. Lõpuks nad ka abiellusid ning hakkasid koos oma võsukest kasvatama. Hannes otsustas selle kasuks osaliselt ka selle pärast, et ta nägi, mis oli saanud Niidast – ta suitsetas ega olnud enam seesama armas tüdruk, kes ta oli olnud enne. Kuid Taali seevastu oli kena ning töökas neiu. Sellepärast ma arvangi, et ainuke naine, keda ta tegelikult ning tõeliselt armastas oligi Taali.
  
• Tema abielu kujunes: Hannese abielu Liidaga ei olnud hea, sest neil ei klappinud omavahel, neil olid erinevad suhtumised ja väärtused elus. Samuti ei saanud ta ka oma ämmaga väga hästi läbi. Pärast isa halvatuks jäämist tahtis Hannes tema eest hoolt kanda ja tagasi oma kodukohta minna (ka sellepärast, et ta igatses merd ning talle ei olnud põllutööd väga meeltmööda), aga Liida ei tahtnud jällegist oma kodukohast lahkuda. Niimoodi nende teed läksidki lahku. Teist korda abiellus mees Taaliga, neil olid omavahel kõik hästi ning hakkasid üheskoos oma võsukest kasvatama.
  
• Hannese kui tüüpilise randlase iseloomujooned, eluvaated: Vähenõudlik, elatus põhiliselt sellest, mida meri talle andis, täpselt nagu iga teine randlane . Teda iseloomustab julgus , innukus, rannarahvale omane põikpäisus ning mõtlemine enne tegutsemist . Ta leidis nagu ka tema isagi, et kõige tähtsam on elukool, see tähendab, et kõike peab ise kogema , läbi tegema.
  

3.Milliste iseloomujoontega iseloomustab Mälk rannarahvast, kuidas nad erinevad sisemaa elanikest? Autor näeb rannaküla elanikke kui vaba rahvast, kelle tõekspidamised erinevad maarahva omadega totaalselt ning erinevat päritolu inimesed ei sobi kuidagi kokku. Mälk iseloomustab rannarahvast kui elujulged, vähenõudlikud, visad, ausad, vastupidavad, neil on suur ühtekuuluvustunne ning ennastsalgavalt töökad. Sisemaa elanikke valgustab ta aga palju jahedamates toonides. Samuti erinevad sellepärast, et sisemaa elanikele oli tähtsam põllutöö aga randlastel meri, kalapüük jne. Rannarahvast kirjeldati ka üksteise vastu abivalmis olevatena, näiteks kui Turja tares oli tulekahju, siis järjest ruttasid teised randlased appi tuld kustutama või näiteks nagu peale Turja ema surma. „On kord kellelgi häda käes, siis randlased, kes tavaliselt vähe laenavad üksteisele ja üksteiselt, avavad korraga käed ja kõik läheb nii, nagu oleksid kõik seal rannas su oma vennad-õed, nagu nad on seda merelgi.“
4.Teose kõige dramaatilisem koht: Minu arust oli kõige dramaatilisem koht Turja talu maha põlemine ning kuidas nad pidid sauna elama minema. Samuti läks hinge kui Hannes nägi oma isa rannas pisaraid pühkimas, sest tavaliselt oli just Laasi see, kes kõike positiivselt võttis ja naljatas ning teda seal rannas, oma kalli kodu kaotamise pärast, nutmas näha oli tõesti veidi kurb.
5.Teose peamõte: Kes on kunagi olnud randlane, jääb selleks elu lõpuni, elagu ta kas või tuhandeid kilomeetreid merest eemal, sest seal, kus on süda, sinna tahab tagasi ka hing, mida ka näitab Hannese naasmine oma kallisse kodutallu.
6.Hinnang teosele: Teos oli algul küll veidi segane, sest kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimeste nimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks ning lõppkokkuvõttes oli see üsnagi hea raamat. Paljud võivad end seostada nende tegelastega ning elada kaasa kõikidele draamadele ja juhtumisetele, mida see sisaldas.
Hinne 5