Berta T. mees (5)

Berta T. mees
1. Iseloomusta Berta ja küla suhteid. Too näiteid.
Berta ja külainimeste vahelised suhted olid erinevad. Võiks ehk öelda, et lausa kahepalgelised.
Kui Berta mees metsavendade poolt tapeti , siis teadis sellest kogu külarahvas, ent mitte Berta ise. Oli inimesi, kes ei julgenud talle nii koledast loost rääkida aga ka neid, kes ei alustanudki suu pruukimisega, sest nii mõnelgi külainimesel oli metsavendade seas sõpru või omakesi.
Berta omalt pooolt oli külarahva vastu lahke - pakkus enda tehtud sööki, andis külalistele kaasa korvitäie õunu, ning armastas jutustada oma mehest. Enne veel, kui Berta usk mehe tagasituleku suhtes lakkas, sai ta külainimestega hästi läbi ning elas iga päev lootuses veel enda armastatut näha.
2. Kirjelda, milliseks kujunes Berta saatus. Analüüsi, miks see selliseks kujunes. Selgita suure niinepuu sümboolset tähendust.
Berta saatus kujunes lõpuks raskeks. Esialgu oli tal olemas usk, lootus ja armastus, aga hiljem vaid üksindus. Kõigepealt lahkus tema juurest sõja tõttu mees,kes hiljem metsavendade poolt maha lasti. Kuigi Berta teda ootas, andis ta lõpuks siiski alla. Naise kurvemale saatusele aitas kaasa ka laste käitumine. Tütred kasvasid suureks, käisid väljas ning leidsid endale mehed. Väimehed Bertat aga ei austanud ning ka tütred ei käinud enam ema külastamas. Poeg oli aga vaid kahe klassi haridusega ning huligaanitses. Tema käitumine ei mõjunud Bertale hästi.
Suur niinepuu maja kohal sümboliseeribki Berta T. kurba saatust. Mida rohkem puu kasvas, seda enam mutus maja külmemaks ja pimedamaks. Aastast- aastasse tegi sellise muutuse ka Berta hing.
3. Selgita teksti ajaloolist tausta. Too näiteid.
Lühijutu algul toimub tegevus Teise maailmasõja lõpul ehk ilmselt 1945- ndal aastal. Seda saab järeldada autori kirjutatud lausetest.
„Berta T. mees lasti sõja lõpul, kui ta oli teel haiglast koju, metsavendade poolt Kramerde metsas maha.“. On rõhutatud, et tegemist oli sõja lõpuga. Metsavendlus toimus Teise maailmasõja ajal ning lõpul.
ˇˇ„Sest pea kohal laius kodutaevad, pea all hingas kodumuld.“. Nii kirjutas autor novelli lõppu. Selle põhjal võib väita, et teksti tegevus lõppeb Eesti ajal.
4. Sõnasta novelli peamõte, lähtudes mõistetest „ootus“ ja „lootus“.
J. Kruusvalli novellis „Berta T. mees“ kirjeldatakse inimeste vahelisi suhteid hoolimata toimunud sõjast ja õnnetustest. Lühijutus on rõhk pandud Berta ootustele ja usule , et ta mees siiski naaseb sõjast, ent kõik peale tema enda teavad, et seda ei saaks enam juhtuda. Kuigi Bertal on kõigi- nii külarahva, mehe kui ka laste- suunas ootusi, peab ta pettuma. Novelli peamõte on pigem siiski, et lootust ei tohi kunagi kaotada aga alati tuleb oodata kõige hullemat, sest siis ei saa kunagi pettumus liialt suur olla.