Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Klassikirjand raiskamine võtab tulevikult võimalused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Klassikirjand
„Raiskamine võtab tulevikult võimalused“
Koos kiireneva elutempoga kasvavad iga päevaga ka meie tarbimine ja vajadused. Mõtlematult raisatakse loodusvarasid ning sellega võtame ka tulevikult võimalused puhtaks elukeskkonnaks ja joogiveeks. Inimesed muutuvad loodusele koormavaks. Oleks naiivne mõelda, et loodusvarad on lõpmatud. Tagasilöögid looduses võivad avalduda kohe, kuid võivad avalduda ka hiljem.
Tänapäeva majandus ei ole üles ehitatud jätkusuutlikkusele ja säästlikkusele, vaid sellele, kuidas toota odavamalt, kiiremini ja suuremates kogustes . Toodetakse massidele ja kasutatakse odavat tööjõudu. Sageli tehakse seda vähearenenud riikides, kus annab kõrvale hiilida ka saastamispiirangutest ning tekibki olukord, kus inimesed elavad sõna otseses mõttes prügi sees. Aina vähem pööratakse tähelepanu kvaliteedile ning kui asi katki läheb ei ole tänapäeval mingi probleem lihtsalt see ära visata ja uus asemele osta. Samuti on inimesed ka reklaamiohvrid. Ei mõelda ostetu vajalikkusele, vaid sellest saadakse aru alles siis, kui asja tõepoolest vaja ei ole.
Suur osa mõtlematul raiskamisel on ka ajal. Peame pidevalt tehnika arengu ja viimaste moeuudistega kursis olema ning omama kõiki kõige viimaseid tehnikavidinaid. Vastasel juhul oleme me lihtsalt ajast maha jäänud. Vähesed tunnevad huvi jäätmete sorteerimise ja taaskasutuse vastu.
Inimese tegevuse tagajärjel on tekkinud tohutud keskkonnaprobleemid. Nende probleemide lahendamata jätmine võib suuresti mõju avaldada ka meie planeedile. Kuigi meil on hetkel veel piisavalt, siis tasuks mõelda ka tulevastele põlvedele. Kõige hullem seis on maavaradega, mille tarbimine kiireneb pidevalt ning erinevate ennustuste kohaselt lõppevad need peatselt. Inimkond küll liigub selle suunas, et arendada erinevaid alternatiivseid energiaallikaid, kuid nende maht pole siiski piisav, et tasa teha inimeste poolt tekitatud kahju.
Tihti võib ka meedias näha reklaame , et kuidas elada kokkuhoidlikumalt ning kuidas hoida loodusvarasid, kuid väga raske on seda teha, kui väike rühm inimesi töötab puhtama maailma nimel ning suurem osa elanikkonnast jätkab endiselt samas vaimus . Suur osa elanikkonnast ei mõista seda ning vaatab maailma vaid enda tasandilt . Ei ole lihtne inimmasside käitumist muuta. Kuid isegi see, kui väike osa inimkonnast on võtnud endale vaevaks mõelda ka tuleviku võimalustele, on ka sellest juba looduse mõttetule raiskamisele edusammuks.
Paljud probleemid maailmas on tekkinud inimeste mõtlematuse ja raiskamisvajaduse tõttu. Loodud on ka mitmesuguseid organisatsioone, mis aitavad keskkonda kaitsta ning globaalprobleeme ennetada. Ühelt poolt oleme me loodusvarasid raisanud, kuid veel ei ole hilja leida uusi mooduseid, et see lõpetada. Minu silmis aitab iga inimese panus tuleviku heaolule kaasa. Selleks, et aidata maailmal säilida, ei ole tarvis muud, kui mõelda veidi „roheliselt“ ning tarbida mõistuse piires, et ka järeltulevatel põlvedel oleks ressursse, mille toel elada.
Klassikirjand raiskamine võtab tulevikult võimalused #1 Klassikirjand raiskamine võtab tulevikult võimalused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merike1234 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Roheline mõtlemine tarbimisühiskonnas
2
doc

Roheline mõtlemine tarbimisühiskonnas

Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas. Koos kiireneva elutempoga kasvavad iga päevaga ka meie tarbimine ja vajadused. Mõtlematult raisatakse loodusvarasid ning sellega võtame ka tulevikult võimalused puhtaks elukeskkonnaks. Inimesed on enamasti oma loomuselt egoistlikud ning seadnud esikohale oma heaolu ja mugavuse, kuid oleks naiivne mõelda, et loodusvarad on lõpmatud. Roheline mõtteviis leiab endale järjest rohkem poolehoidjaid. Eestis mõeldakse tarbimise ja saastamise kõrval üha rohkem säästmise peale, roheline argument muutub ka müügiargumendina iga päev olulisemaks. Inimesed kurnavad üha enam meie planeet Maad, mis on meie kõigi

Ühiskonnaõpetus
Raiskamine võtab tulevikult võimalused
1
doc

Raiskamine võtab tulevikult võimalused

Koos kiireneva elutempoga kasvab iga päev meie tarbimine. Nii materiaalselt kui ka vaimselt. Peame pidevalt maailma asjadega kursis olema, peame järgima viimaseid moetrende ning omama kõiki kaasaegseid vidinaid. Vastasel juhul võidakse meid popkultuuri poolt tembeldada ajast maha jäänuteks. Oleks aga naiivne mõelda, et selline elu kestab lõputult. Kaua aega erinesid inimesed teistest loomadest vähe. Elati koos väikeste kogukondadena, kütiti, tegeleti koriluse ning algelise käsitööga. Seda kõike tehti täpselt nii palju, kui oli vajalik ellujäämiseks. Kõik kasutati ära, millele vähegi otstarvet leiti. Kui ühes elupaigas hakkas toidust puudus tekkima, liiguti teise paika ning elati edasi. Niiviisi ei oldud loodusele koormavad. Inimeste arvukus oli tuhandeid aastaid tagasi väike, sest nad olid veel võrdelmisi kaitsetud olevused ning looduse enda tahtele painutamine oli mõeldamatu. Me kas kohanesime oludega või hukkusime. Tänapäeval on

Ühiskond
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020
153
pdf

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020

................................................................................................ 105 8. Osalemine keskkonnaotsuste tegemisel............................................................. 106 8.1. Huvi osaleda keskkonnaotsuste tegemisel .................................................................... 106 8.2. Osavõtt keskkonnaotsuseid mõjutavatest tegevustest .................................................. 108 8.3. Võimalused ja takistused osaleda keskkonnaotsuste tegemisel ................................... 109 9. Metsandus ......................................................................................................... 111 9.1. Metsa olulisus ................................................................................................................ 111 9.2. Hoiakud metsadega seotud küsimustes .................................................................

Kategoriseerimata
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

ning Koolieelse Lasteasutuse Riiklikku Õppekava (2008), loodi metoodiline materjal. Metoodilise materjali struktuuri alusena kasutati rahvusvahelise ökokülade liikumise kogukonnahariduse programmi „Gaia Haridus”. Materjal koosneb 4-st osast: 1) Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse tegevused Gaia Hariduse 4 aspekti järgi (ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne, maailmavaateline); 2) meisterdamistegevused ja katsed 3) täiendavad jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse toetamise võimalused 4) näidis-õppekäikude kavad. Et saada metoodilisele materjalile praktiseerivate õpetajate hinnangut, viidi läbi empiiriline uurimus II - elektrooniline struktureeritud intervjuu 7 eesti õpetajaga. Uurimus viidi läbi 2012. aasta aprillis. Õpetajad hindasid materjali vastavust riiklikule õppekavale ning vanusegrupile hästi ning tõid välja parandusettepanekud paari tegevuse täiendamiseks. Kõik õpetajad olid valmis materjali ka ise rakendama.

Eelkoolipedagoogika
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

Praeguseks oleme jõudnud selleni, et arenenud maades inimene ei tarbi otse loodusest enam peaaegu midagi, vaid kogu looduslik aine läbib enne lõppkasutamist tootmisprotsessi. Ka inimeste konkreetsed vaimsed hüvised ja nende kasutamine põhinevad üldistatud tootmise tulemustel. Tehnika areng on teinud võimalikuks rahuldada järjest suurema hulga inimeste vajadusi, samuti nende soove ja tujusid, mis kohati kasvavad vajadustest kiiremini. Võimalused oma vajadusi rahuldada suurendavad omakorda nõudlust hüviste järele. Suurenenud on igaühe tahe oma vajadusi ja soove järjest täielikumalt rahuldada. Seetõttu on tootmise maht maailmas suurenenud kiiremini kui inimeste arv. Üldistatud tootmine on inimese majandustegevuse alus. Toodetu jaotamine inimeste vahel ja sellega seonduv on ühiskonna korralduse probleemid. Üldistatud tootmise tulemusel muudetakse loodusressurss konkreetseteks hüvisteks - aineteks,

Tehnoökoloogia
UUDISTE GEOGRAAFIA
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

Kuigi Türgi külalised on pärit hoopis teistsugusest kultuuriruumist ja kliimast ning kuue miljoni elanikuga Izmiri ja Siimusti küla on ka omavahel üsna raske võrrelda, tunnistasid türklased ise, et tunnevad end Eestis väga koduselt, sest inimesed on lahked ja sõbralikud (Mägi: 2008). Tegu on erivajadustega õpilaste kooliga, kus õppetöö on korraldatud eesrindlikult. Türgi õpetajad ilmselt tundsid huvi, kuidas meil erivajadustega õpilasi õpetatakse. Türgi on kandidaatriik, mis võtab väga tõsiselt Euroopa Liitu pääsemist ja pingutab selle nimel ja tundub, et meil on ühised huvid, aidata abivajajaid, andmaks kõigile võimaluse elus edasi minna. Segavaks osutuv stiiliviga läbi Soome, peab olema: Soome kaudu. 24. Möödunud nädalal olid Saduküla koolipere külalised partnerkoolide esindajad Rumeeniast, Austriast, Inglismaalt ja Norrast, kes kohtusid siin järjekordse Comenius ­ projekti raames. Novembrikuus olime külas Austrias, nüüd saime kokku siin

Eesti keel
Keskkonnakorraldus vastatud
46
docx

Keskkonnakorraldus vastatud

· Alanevad juhtimis-ja tootmiskulud · Sääsetakse energiat, vett, auru; Hoida kokku ressursi-ja energiakulusid · Vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest. · Vähendada või ära hoida saastuse kontrollist ja puhastamisest tulenevaid kulusid · Vähenevad kapitaalmahutused tulevikus · Parandada tooteohutust ja muuta tootmine keskkonnasõbralikumaks, mis omakorda võib tuua tulu · Paraneb konkurentsivõime · Suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks · Paraneb avalikkuse suhtumine Ei käsitlenud: 2.3 EL säästva arengu strateegia_rakendamisest_Eestis ­ aruanne, eesmärgid ja tegelikud saavutused erinevates valdkondades 2.4 Eesi Säästva arengu seadus ­ seadus, mis sätestab säästva arengu rahvusliku strateegia alused 2.5 Säästev Eesti 21-2005 ­ arengustrateegia, tegevusssuunad eesti jätkusuutlikkuse tagamiseks (mida tuleks teha, erinevad teed ja lahendused) 2.6 Eesti keskkonnastrateegia 2

Keskkonnakorraldus
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad ­ Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.

Saksa ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun