Johhanes
Aavik (1880-1973)
Johannes
Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste
vallakirjutaja pojana . Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena
ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik
Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi,
lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa,
prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja
soome keelt. Kuressaare gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Martin :)
Õppematerjali autor
Johannes Aavik meie kirjakeele rikastajana Keeleuuenduse eestvedaja, tuntumaid eesti keelemehi Johannes Aavik (1880- 1973) oli päritolult saarlane, õppinud Tartu Ülikoolis ja Nezinis vanu keeli, Helsingi Ülikoolis keele- ja kirjandusteadust ning romaani ja soome-ugri filoloogiat. Ta tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Aaviku sünnikoht Kuressaare jäi talle peagi kitsaks, "intelligendimat õhkkonda" igatsedes asus ta 1912. a. sügisest Tartusse, kus töötas prantsuse keele õpetajana 8- klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913
1934. aastast haridusnõunik (koolide peainspektor), 19401941 kirjastuses toimetaja. Saksa okupatsiooni ajal elas Nõmmel. 1944 siirdus Rootsi, kus tegutses Stockholmis arhiivitöötajana, tõlkijana, keeleliste artiklite ja kooliraamatute autorina. Ta suri Stockholmis ja maeti sealsele Metsakalmistule. "Õigekeelsussõnaraamat" sisaldab ~40 Aaviku loodud sõna. Lisaks sellele on Aavik mitmete tänapäevases eesti keeles vältimatute tuletiste (kaas)autor, keeles on kindlalt koha sisse võtnud ka Aaviku propageeritud i-mitmus, im-superlatiiv, lühikesed pluurali partitiivi ja illatiivi vormid ning -ismid ja ikud. Aaviku-eelsete -ismuste ja -ikeride asemel; tähelepanuväärne on ka Aaviku poolt soovitatud ning eesti keeles täielikult kodunenud soome laenude hulk, nagu ka eesti murdeist kirjakeelt rikastama toodud sõnade oma. Aavikut ei
...........................................................................7 5.Kasutatud allikad..............................................................................................8 6.Lisamaterjal.......................................................................................................9 1.Sissejuhatus Selle referaadi eesmärk on tutvustada Johannes Aavikut ja seda mida ta tegi eesti keele jaoks. See oli tema panus eesti keele rikastamisele. 2.Lapsepõlv Johannes Aavik sündis 8.detsembril 1880. aastal Randvere külas Laimjala vallas, Saaremaal. Johannese isa nimi oli Mihkel Aavik ja ema nimi oli Ann Aavik. Mihkli vend Jakob Aavik ostis Mihklile Kuressaarde maja, kuhu ka Mihkel oma perega elama suundus. Johannesel oli ka vend Aadu ja õed Liisi ja Juuli. Kui Johannes oli kuue või seitsme aastane, õpetas ema teda lugema. Juba väiksena sai ta aru, et linnakeel erineb mitmeti talle nii omaseks saanud kodumurdest. Seitsme aastaselt algas Johannesel koolitee
Johannes Aavik ja keeleuuendus 1880-1973. 93 aastat elas Eesti üks tähtsamaid ja juhtivamaid keelemehi, Johannes Aavik. Tundes end suutlikuna arendada Eesti keelt oma eluaja jooksul võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega, hakkas Saaremaa paljutõotav nooruk juba varakult tegutsema. Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Peale keskkooli lõpetamist suundus ta Nezini ajaloo filoloogia instituuti, seejärel Emajõe kaldale
KURESSAARE GÜMNAASIUM IX Klass Eliis Mets Johannes Aavik Referaat Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus Johannes Aavikust………………………………………………………… 3 2. Elulugu ………………………………………………………………………………. .. 4 3. Õpingud ………………………………………………………………………………… 5 4
pärinevad ta esiisad ja esiemad, kus elasid ja töötasid ta vanemad ja kus on möödunud tema oma lapse ja koolipõlv ning rida viljakaid tööaastaid. Pöide sünnimeetrikast (kanne 42) võime lugeda, et 26. nov. (8. dets. ukj.) 1880 sündis Kõigustes Mihkel ja Ann Aavikul poeglaps, kellele 1. dets. kirikumõisas korraldatud risteil pandi eesnimeks J o h a n n e s. Lapsepõlves kiindub Aavik nii oma sünnipaika Randveresse kui ka Saaremaa loodusse, selle kadakaväljadesse ja nõmmemaadesse. Õppides Neini instituudis, tekib tal "kange nõu" sõita suvevaheajal Kõigustesse, "et vaadata oma sündimise kohta, et jälle näha neid paiku, seda küla, kus ta oma esimesed eluaastad elanud, neid rihvaaukusid, küla väljasid, saueauku, kus lapsepõlves mänginud", kus tal iga kivi, iga küngas selgesti veel meeles oli. J
· Moodustas kümneid tuhandeid termineid, paarsada üldkeele sõna. Murdesõnu, W tüvesid. Tuletised, liitsõnad. · Võttis kasutusele ebaproduktiivseid liiteid, nt mu. · Õpetas eesti keele struktuuri, eesti keelt muukeelsetele, kirjandust jne. Tegelik eesti kirjakeel · 1938 (65.a) pensionile, 1944 kutsuti ülikooli tagasi, oli eesti keele kateedri juhataja kuni 1965. · Juhatas ka KKI sõnaraamatute ja õigekeelsuse sektorit 10. Johannes Aavik (1880-1973) ja keeleuuendus. · Õppis Helsingi ülikoolis romaani ja soome filoloogiat · Keeleteaduslikud artiklid Noor-Eesti elbumites, Eesti Kirjanduses · 1912-1924 keeleuuenduse kõrgperiood · ,,Enne riist, siis teos; enne keel, siis kirjandus" · Keel kui tööriist, masin: väljendab mõtteid, mõjub esteetiliselt. Parandada, arendada kõikvõimalike vahenditega. · Sõnavara rikastamine: sõnavara rikkus määrab keele väärtuse
1) Sõnavara rikastamine. 2) Keele arendamise alused keeles endas 3) Sõnamoodustus reeglipäraseks (nt line- ja lik-tuletised) 4) Laenata ainult siis, kui oma keelest ei leidu 5) Rahvusvahelisi kultuurisõnu mõõdukalt kasutusse 6) Ei soovita paralleelseid võõrsõnu, soome laene, võõrapäraseid struktuure ja väljendeid 1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat" 150 lk, 20 000 sõna ja tuletist. 167 EKS keeletoimkonna koosolekut. Jõgever, Veski, Aavik, Grünthal jt. Esimene normiv eesti keele sõnaraamat 1925-1937 ,,Eesti õigekeelsuse sõnaraamat" 4 osa, 1720 lk, neist 1400 Veski koostatud, viimane Elmar Muuk 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" Toimetaja Muuk. EKS keeletoimkonna soovitused Veski sõnavara rikastajana : 1) Veski moodustas kümneid tuhandeid termineid. Paarsada üldkeele sõna. 2) Murdesõnu (kodumurre: idamurre, nt käpik) Wiedemanni tüvesid. nakkama eL, sõltuma, sõltus. 3) Tuletised, liitsõnad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid