Filmitutvustus-"Minu veetlev leedi" (0)

Minu veetlev leedi
Film on valminud aastal 1964 ja režissööriks on George Cukor. Filmi peategelasi mängivad Audrey Hepburn ( Eliza Doolittle ) ja Rex Harrison ( Henry Higgins ), kõrvaltegelasteks on Stanley Holloway ( Alfred Doolittle) ja Wilfred Hyde White (kolonel Pickering). Muusika autor on Frederick Loewe, kes kirjutas ka algsele muusikalile kogu muusika . Filmi peategelasi mängivad Audrey Hepburn (Eliza Doolittle) ja Rex Harrison (Henry Higgins), kõrvaltegelasteks on Stanley Holloway (Alfred Doolittle) ja Wilfred Hyde White (kolonel Pickering).
Eliza Doolittle on agulis elav naine, kes müüb tänaval lilli. Tema tugev kokni aktsent, ei lase tal saada lillepoes müüjaks. Samuti puuduvad tal head kombeid ja ta ei suhtle just kuigi viisakalt, samuto on ta harimata, riiakas, kangekaelne. Kuid Eliza suudab endast nii palju lugu pidada, et isegi raha puudumisel pole olnud nõus oma keha müüma.
Henry Higgins on uhke, kergesti ärrituv keeleteadlane , õpetab kõnekunsti. Samuti ei meeldi talle naised nii väga. Teda huvitab vaid enda seisus ja see, kui hästi keegi keelt oskab, see määrab tema jaoks inimese klassikuuluvuse. Higgins karistab Elizat ebaõnnestumise puhul söögita jätmisega. Samuti huvitab Higginsit ainult kihlveo võit ja ta ei hooli Eliza tunnetest. Higgins jätab Eliza tahaplaanile mitmel korral, olgugi, et Eliza on palju saavutanud, tõstab Higgins oma saavutusi Elizaga rohkem esile.
„Minu veetlev leedi“ on lugu, mille aluseks on müüt Pygmalionist, Küprose kuningast , kes armus tema enese tehtud skulptuuri. Keeleteadlane Professor Henry Higgins kohtub ühel vihmasel õhtul vaese lillemüüja Eliza Doolittle'iga ning teise keeleteadlase koloner Pickeringiga. Nad veavad koloneliga kihla, et Higgins suudab Eliza aktsendi kaotada ning teda ballil kõrgklassi daamina esitleda. Pickering nõustub kihlveoga ning Higgins võtab Eliza oma õpilaseks. Ta on Elizaga ülimalt nõudlik ja sunnib naist üha uuesti kordama tähti ja hääldusi ja lisaks õigele hääldusele õpib Eliza seltskonnas inimestega suhtlema ja käituma. Olenemata ebaõnnestumistele saab Eliza kõik selgeks ja ühel peol ei saa isegi Ungari õpetatud keeleteadlane aru Eliza madalast seisusest ja väidab hoopis, et Eliza on printsess . Õhtul, pärast seda, uhkustab Higgins oma saavutusega, mitte välja tehes sellest, et ka Eliza on kiitust väärt. Eliza ja Higgins tülitsevad ning Eliza kolib minema. Higgins ei suuda leppida sellega, et ta ei pruugi enam kunagi Elizat näha. Ka Eliza kardab tegelikult sama, kuid tegelikult põgeneb ühe teise noormehega, kellega nad kavatsevad abielluda . Higgins ja Eliza kohtuvad taas ja tülitsevad, mille jooksul Eliza teatab , et ta kavatseb abielluda. Higgins lahkub ja tunnistab, et ta armastab Elizat ja kuna Elisa teab, et meeldib professorile, naaseb ta, kuid Higgins on siiski arrogantne ja ei näita oma tundeid päriselt välja.
Kõrvaltegelasena toon välja Eliza isa, Alfred Doolittle'i, kes oli filmi alguses lihtne ja laisk joodik , kes leidis, et töö ei ole tema jaoks ja püüdis töötamist vältida. Ta küsib tütrelt pidevalt raha, mille ta siis maha joob. Kui Eliza Higginsi juurde keeleõppele läheb, ilmub ka Alfred sinna, nõudes oma tütart tagasi. Kui Alfred aga teada saab, et Higgins hakkas Elizat õpetama ja Eliza elab Higginsi juures, läheb ta professori jutule ja soovib tütart tagasi. Selle asemel annab Higgins hoopis Alfredile raha ja soovitab talle minna ühe rikka ameeriklase juurde, kes aitab Alfredil rikastuda ja keskklassi tasemele tõusta.
Minule isiklikult meeldib see film , kuna Audrey Hepburni näitlejatöö teeb filmi tõeliselt heaks. Eriti meeldib mulle loo sisu ja see, kust lugu alguse saab, agulitänavalt. Lugu tõestab seda, et kõik on tegelikult võimalik kui ainult piisavalt pingutada ja endale sihte seada. Kuid kahjuks mulle ei meeldi Eliza kapriisid, mis muudavad filmi vähem talutavaks, ent need suudab ära kuulata, kuna loo sisu on huvitavam kui ükskõik, milline häiriv faktor. Filmis meeldis mulle see, et Eliza muutub halbade käitumismaneeridega noorest lillemüüjast meeldivaks nooreks neiuks, keda vaadatakse peaaegu, et alt üles ja kes suudab ennast nii palju tõestada, et loob suhte isegi ühe kõrgest seisusest noormehega, kes on valmis Eliza nimel ootama. Üldiselt jäin filmiga rahule, kuid vahepeal oli tunne, et film võiks veidi lühem olla, ilma, et olulist sisu ära kaotataks.