50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merilypahnapuu
Õppematerjali autor
Pumpurs (Andrejs Pumpurs – eepose autor) kasutas eeposes ainult mõningaid nelikvärsse (kosjalaulud, hingede öö laul), eepos sisaldab 6 ehtsat pulmalaulu. Eeposes on kasutatud daktülilist-trohheilist värsimõõtu, heksameetrit ja serbia kangelaslaulude rütmi. Karutapja on kirjutatud muinasjuttude ja muistendite põhjal, mille ainestiku A. Pumpurs ise muutis värssideks. Sisu kujundamisel pidi autor toetuma ainult enda kuuldud ja kogutud materjalidele, sest muinasjutte ja muistendeid , mida Lätis rohkesti leidub, ei olnud tol ajal veel trükitud kogumikena ilmunud. Eepose tegelaste nimed on moodustatud Läti kohanimedest: Lielvārde – Lielvārdis, Kangari mäed – Kangar, Aizkraukle linnus – Aizkrauklis jne. Arvatakse, et ka kangelase nimi on moodustatud Lāčplēši `Karutapja` talu nime järgi. Karutapja motiiv – kangelane, kes põlvneb inimesest ja emakarust, on pärit Lielvardest.
Rahvamuinasjutt Rahvamuinasjutt- kunstiline vljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. Kunst-e. Autorimuinasjutt- individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi jreleaimus ja edasiarendus, sageli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. Kunstmuinasjutt - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui zanri algus on seotud Anderseniga. Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süzeesid, teemasid, struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele. 16. Erinevusi rahvamuinasjuttude töötlustes (Perrault, vennad Grimmid, Andersen)
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
" Sõnades väljendab oma ülimalt põlgust, arrogantsust (ülbus), samal ajal kui ta kirjutab, siis lööb tema geniaalsus ikkagi välja, sealt tuleb eetika välja, mitte ainult esteetika. Pärast Ameetikast naasmist Wilde abiellus, kaks last, ta on 80ndatel aastatel Londonis äärmiselt populaarne, sest ta on suurepärane vestluskaaslane ja andekas jutustaja. Kirjutab teosed, mis vaimustavad kaasaegseid. Et ära elada, kirjutab terve rea vaimukaid komöödiaid, mida ise ei armasta. Muinasjutte, romaane. Teda imetletakse ja kadestatakse. Väga teravakeelne ja irooniline. Tema olek ja temaga suhtlemine tekitab talle üsna palju vaenlasi, kuniks ta on edukas, need vaenlased talle ligi ei pääse, nii kui tema täht hakkab kustuma, on neid jalaga lööjaid lõpmata palju. 1895. Aastal hakatakse tema üle kohut mõistma. Kui populaarsus on tipul, saab tuttavaks noore lordi Alphed Douglasega, saab teada, et naised pole kiindumuse objekt ja saab teada oma homoseksuaalsuse
kui ka probleemide puudumist. Üllatus- ehk imestus kestab teiste emotsioonidega võrreldes lühemat aega. Ta avaldub selgesti näoväljenduses- kulmud tõusevad üles ja silmad lähevad pärani. Kurbus- seda tekitavad lahkumised, kellegi või millegi kaotamine, tihti ka meie vead ja eksisammud. Ta võib meid ergutada tegema muutusi oma elus, et mitte korrata seniseid vigu. Samas võib kurbus olla ka teistele inimestele vihjeks, et me vajame abi ja toetust. Hirm- seda iseloomustab inimese rahutu ja ärritatud olek, mida võib põhjustada kas tegelik või kujutletav hädaoht. Hirm väljendub eredalt nii näoilmes ja kehaliigutustes kui ka füsioloogilistes reaktsioonides. Viha- tekib, kui usume, et meid on ebaõiglaselt koheldud või tahtlikult solvatud. Vastikus- seda kutsuvad esile oma olemuselt või päritolult eemaletõukavad objektid ja sündmused
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms, et pole bioloogiast tingitud,
Nad tunnevad põnevust ja kirge ning mõnikord järjestikulise tegevusena. Mõisted nagu ,,karjääriplaneerimine" on selle käsitusega peaaegu ammendamatut energiapuhangut. Samas saadab loovat energiat nõudvate kooskõlas ning osutavad, et karjäär on midagi, mida me kavandame ja suuname selgelt projektidega tegelemist teatud rahulikkus ja tasakaalukus. Fritz (1989) ütleb, et sõnastatud eesmärkide poole. Ehkki sellisel käsitusel on kindlasti oma plussid, vajame me ettekujutuse ja olemasoleva reaalsuse vahel eksisteerib loominguline pinge, mis aitab kiiretempolises ühiskonnas, kus muutus tundub olevat ainus püsiv nähtus, uusi tekitada loovat energiat. Selle rakendamine karjääri arendamisse aitab luua protsessi, mis paradigmasid, mis keskenduvad uuenduslikkusele ja paindlikkusele (Herr 1999). on isiklikult rahuldust pakkuv.
elamismaailm/omamaailm on erinev, iga üks kokku puutunud erinevate praktikate tekstidega. Kultuuri põhiline ülesanne on tagada meie maailmapildi kognitiivne adekvaatsus. See kuidas maailma kirjeldame ja teistele edasi anname oleks maailma struktuuri toimimisega kooskõlas. Kui keskkond muutub ja me ei saa enam vanade vahenditega hakkama, siis on vaja uusi. See võib olla ka juhul, kui liigume ühest keskkonnast teise ning vajame uusi vahendeid oma kultuurilise keskkonna mõistmiseks. Loeng 2 Kultuur ja kultuurid Loengus arutletakse kultuuride omavaheliste suhete ja kultuurinähtuste leviku teemadel ning tutvustatakse kultuurisõltelisuse ja kultuuriuniversalismi teoreetilisi positsioone. Küsimustepundar, mis tekib kui eristada kultuuri ainsuses ja mitmuses. Meie ümber on inimesi, kes vaatlevad maailma teisti sest on täiskasvanuks saanud teistsuguses kultuurikeskkonnas. Kultuuri piirid on hägused.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid