Müütilised muistendid kokkuvõte (0)

Rahvap�rimustega liitub k�ige tihedamalt muistend "Emaj�e s�nd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emaj�e kaevata kuninga vastuv�tmiseks, kes loomade �le valitseks. Muistendis on esile t�stetud loomade ja lindude t��kust j�e kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele t��listele aukuue, ninakat v�hki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada s�ndsusetu k�itumise eest. K�ige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai " Koit ja H�marik". Rahvasuu k�neleb, et koit ja eha jaanip�eva paiku l�hikeseks ajaks kokku puutuvad ja teineteisele k�tt annavad. See on lugu Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele igavene noorus on kingitud . Puhkeva kevadlooduse taustal maalib autor romantilise armastusloo. Muistend "Loomine" on on maa ja taeva ning taevakehade tekkimislugu, milles jutustatakse Vanaisa ja tema poolt loodud Kalevite - Vanemuise, Ilmarise, L�mmek�se ja Vibulase tegevusest maailma loomisel ja kaunistamisel. "Vanemuise laul" on Tartu Toomem�ega seotud muistend, kus Vanemuine �petab kokkutulnud loomadele ja inimestele pidukeelt - laulu. Ise pisarateni liigutatud, laulab Vanemuine taeva suurusest ja maa toredusest, inimsoo �nnest ja �nnetusest, n�nda, et Emaj�gigi jooksu peatas. K�ik kuulasid laulu ja iga�ks �ppis �ra mingi heli, mis just talle omaseks sai. Vaid inimene m�istis laulu kogu s�gavust ja seet�ttu v�ib ta n��d oma lauluga t�usta k�rgele jumalate juurde v�i tungida s�damete s�gavavustesse. "Vanemuise kosjask�ik" algab j�llegi Tartu mineviku idealiseerimisega. Valge habeme ja hallide juustega laulujumal l�heb kosja maat�tarde juurde. Saanud kolm korda eitava vastuse, t�mbub ta tagasi �ksindusse, Endla j�rve maile. Vanaisa kingig talle lohutuseks leitud lapsukese - Juta , kes on " inimeseks saanud luule". "Endla j�rv ja Juta" on seotud Laiusel asuva Endla j�rvega, mille kaldal Vanemuise kasut�tar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma p�rast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku l�bi vaadates aga elustub �nnelik minevik . "Vanemuise lahkumine " kujutab suurt rahvapidu Tartus, kuhu saabub v�istlejaid ja piduv��raid kogu maalt, sest et Kalevipoeg ise pidi seekord peost osa v�tma. Kahjuks j��b viimane tulemata. Peol v�ttis lauluh��le �les vanapiiga - Akineitsi, kes kepile toetudes ja k�heda h��lega lauldes ajas rahva korduvalt naerma . Viimaks � rritus auv��rsest raugast piduvanem nendest pidevatest naeruturtsetest nii, et kiskus oma kandlekeeled �he ropsuga katki ja kadus . N��d taipasid pidulised, et tegemist oli Vanemuise endaga. K�ik j�id hirmust vait.