Rüütliromaan (0)

Rüütliromaan
Mossis, tujutu ja nutune krahvipreili oli kogu maja elanikele muutunud talumatuks ja tema lähedalviibimine tekitas tunde, nagu puhkeks kohe-kohe katastroof või vähemalt skandaal. Majja oli toodud mustkunstikke, kloune, köietantsijaid ning mõõganeelajaid-ikka asjatult. Kuni lõpuks toodi lossi Chuck Norris , kes krahvipreili toa keerdukse jalaga lahti lõi. Seda nähes oli krahvipreilil hetkega paha tuju kadunud. Chuck vaatas , et tema töö on tehtud ning lahkus. Järgmisel hommikul aga oli krahvipreili Milvil kehva tuju tagasi. Niisiis kutsutu Chuck tagasi, tema keerdukse jalaga lahtilöömine krahvipreilit enam ei erutanud. Hoopis vastupidi, karjus härra Norrise peale, et ta tema ust lõhub. Milvi kutsus sellepeale kohale valvurid ning käskis Chucki kuningriigist välja saata. Sellepeale Norris aga ütles: „Kallid valvurid, seekord pääsete hoiatusega, järgminekord kui mind üritate karistada saate kerepeale.“ Valvurid muidugi pistsid sellepeale kohe jooksu. Aga Chuck ei jätnud jonni . Talle oli hakanud krahvipreili Milvi kangesti meeldima . Õhtuti isegi kirjutas temast luuletusi.
Möödus umbes nädal, või poolteist nädalat. Milvi tuju oli endiselt morn. Selle nädalasees ta oli jõudnud palju asju oma majas ära lõhkuda. Aednik torises ühtelugu, et miks klaasikillud lillepeenras. Kuid Chuck ei jätnud jonni, ta otsustas, et peab võitma Milvi südame ning ta päästma paha tuju küüsist. Seega ta otsustas hakata õppima uusi imevigureid tegema. Näiteks õppis ta ära aatomite poolitamise käte abil ja nulliga jagamise. Õhtuti enne magamaminekut käis aga jooksmas, ning õppis ära valguse kiirusest kiiremini liikumise. Eriti hoolikalt ta harjutas pöördepealt jalaga löömist, kuna aimas, et järgminekord peab valvuritega kakluse maha pidama . Kui jalalöök oli selge, otsustas ta ka kätekõverdusi teha. Neid tehes, ta mitte ei lükkand ennast üles, vaid maakera alla.
Möödus veel üks nädal, Chuck oli vahepeal palju õppinud ja harjutanud ning otsustas uuesti minna krahvinna majja. Vahepeal oli Milvike jõudnud oma maja mahapõletada ja uue ehitada. Kui Chuck jõudis lõpuks Milvi maja väravateni, ootasid teda seal 3 üleni relvastatud valvurit. Norris tuli viisakalt oma hobuse pealt maha ning ütles: „ Härrased, kui te tahate veel oma pere näha, siis laske mind parem läbi.“ Valvurid aga naersid sellepeale, Chuck nalja ei mõistnud ning näitas härrastele oma pöördega jalalööki. Valvuritest möödapääsenuna jätkas Norris oma teekonda Milvi juurde. Järgmisena tuli tal ületada köielkõndi tehes kuristik. See oli Chucki jaoks naljaasi. Ta lihtsalt võttis oma hobuse kaenlasse ja jalutas üle köie. Teiselpool kuristikku ootas teda aga kolme pealine lohe. Ka temast jagusaamisega ei tekkinud Norrisel probleeme, ta lihtsalt järjekordselt kasutas oma imelist jalalööki, mis lohe pead sõlme ajas. Peagi jõudiski Norris Milvi aknajuurde. Ta luges krahvipreilile ette oma kõik 105 luuletust, mis ta talle kirjutanud oli, ise samal ajal kordagi hingates. Tal kulus selleks kõigest poolteist tundi. Kui Chuck viimaks lõpetas ütles krahvipreili: „Ilusad luuletused küll, aga kui mees oled, tule ja aita mul se moosipurk lahti teha!“ Norris hüppaski siis kolmanda korruse aknast sisse, avas väikese randmeliigutusega purgi ning laskus krahvipreili ette põlvili, et teda endale naiseks paluda . Krahvipreili aga vastas, et minul pole meest tarvis, kuid purgiavajat küll, olen juba mitu aastat üritanud seda moosipurki lahti saada, kuid asjatult. Chuck lahkus morni näoga, sest oli oma unistuste naiselt vastuseks ei saanud.
Krahvipreili oli aga edaspidi rõõmus ja nautis elu. Chuck aga läks ja mängis valvuritega täiesti laetud relvaga vene ruletti, ning võitis. Oleks keegi varem osanud aimata, et just selline mure krahvipreilit vaevab , oleks ta juba mitu aastat tagasi õnnelik võinud olla.