Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Modernism (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal kus miks tekkis?
  • Kuidas jaotatakse?
MODERNISM
  • Modernismi mõiste ja olemus
    Millal, kus, miks tekkis?
    Tekkis 19. Sajandil Prantsusmaal.
    Tekkimise eeldusteks on:
    • Tööstusrevolutsioon ja urbaniseerumine
    • teadus ja tehnika areng ( radioaktiivsuse ja elektri avastamine, esimesed autod, lennukid, film , fotograafia)
    • Freudi psühhoanalüüs
    • Einsteini relatiivsusteooria
    • Nietzsche üliinimese teooria
    • Naisliikumine
    • kiriku lahutamine riigist.

    Ühiskondlik taust (mitte rääkida pikalt ajaloost!)
    Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses , tehnikas, moes jm, mis tingisid uue elurütmi. Suured avatsused ja muutused ühiskonnas tekitavad alati uusi hoiakuid, sageli ka umbusku ja pessimismi.
    Kuidas jaotatakse?
    I periood – 19. sajandi lõpu UUSROMANTISM
    II periood – 20. Sajandi AVANGARDISM
    Iseloomulikke jooni nii vormi kui sisu osas
  • Modernistliku kirjanduse suunad
    Iseloomusta lähemalt viit suunda (kindlasti impressionism , sümbolism, sürrealism)
    Impressionism ehk mulje sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-1870.
    Olemus: hetkemeeleoludest tekkinud muljed, meeleoluvarjundid. Vastandus akadeemilisele kunstile.
    Tunnused: lühižanrid; värvi- ja meeleoluküllus; põhiteemad armastus ja loodus; stiil varjundirohke ja meeleolukas; keelekasutus mänglev ja vaimukas ; hingeelu peen kirjeldus.
    Esindajad: Vennad de Concourtid (Prantsusmaa), Thomas Mann (Saksamaa), Knut Hamsun (Norra), Juhani Aho (Soome). Eestis: Villem Ridala, Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A.H. Tammsaare .
    Sümbolism ehk tunnus/märk tekkis Prantsusmaal 19. sajandi lõpul.
    Olemus: Aluseks Platoni idealistlik õpetus kahe maailma – reaalse ja ideaalse - olemasolust. Reaalne maailm: näiline ja ajutine, peegeldab täiuslike ideede maailma. Ideaalset maailma ei saa mõistusega tunnetada, seda saab teha vaid kunstnik sümbolite abil. Vastandus realismile.
    Tunnused: Kujund, mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada. Esindab teispoolsust, ideaalset maailma; on emotsionaalne, mitmetähenduslik, vihjab millelegi. Nõuab lugejalt kaasamõtlemist. Hingemaailma lõhestatust püütakse näidata võrdlevate kujundite kaudu: meeleheite koerad, penid sügistuule hiigla vari, õhtutud. Hingeline kriis, nukrus, ükskõiksus maailma vastu.
    Sürrealism on futurismi ja dadaismi aluspõhi. Tekkis 1919.a. Prantsusmaal.
    Olemus: Sigmud Freudi psühhoanalüütilistest õpetustest mõjutatud (alateadvus, unenöod, nägemused, vaistlikud assotsiatsioonid). Ootamatud mõtteseosed, huvi inimese alateadvuse vastu, instinktide vastu, keerukate tungide vastu.
    Eesmärk: Elunähtuste kaose vastuvõtmine ja edasiandmine. Mõistus pidi taganema, et anda teed alateadvusetulvadele.
    Tunnused: Automaatkirjutamine, teadvuse hämarseisud ( alkohol , hüpnoos, narko ). Keeruline sümboolika, oma sisepingete kajastamine, vaba voli kujutlusvõimele. Must huumor- ootamatu sõnaseos.
    Esindajad: L.Aragon, P.Eluard, A.Breton, Apdlinaire. Eestis: A.Alliksaar, E.Ehin, J. Laaban , Kivisildnik
    3. Modernistliku romaani põhilised tunnusjooned
    Suhtumine üldtunnustatud väärtustesse
    Ühegi varem kõikumatuks väärtuse peale ei saanud enam kindel olla. Leiti, et moraali ja elukorralduse senised alused on tähendusetud. Revolutsioonid, pidevad poliitilised ja sotsiaalsed ümberkorraldused näitasid, et ühiskond on muutlik ja juhuslik. Paberraha kasutuselevõtt kulla asemel andis mõista, et kõike on võimalik millegi muu vastu välja vahetada.
    Keskseim probleem teostes
    Keskseim probleem on inimese mina, tema identiteet. Modernistlikud tegelased ei tea, kes nad on.
    Seosed Freudi teooria ja seksuaalsusega
    Inimese teadvuse ja teadliku käitumise taga varjul on tema alateadvus, kus peituvad kõige ürgsemad ja tõelisemad tungid , mis on ehk allasurutud, kuid inimest tegelikult juhivad.
    Tõe selgitamine
    Tõde maailma kohta võis avastada teose vahendusel. Modernistlik tõde on tekstis. Nad ütlevad, et üldist tõde polegi olemas.
    Võõrandusmisefekt
    Modernistlik kirjandus on nihestatud ehk kui inimene ei suuda ennast terviklikult tajuda ja teoks teha, kuigi tahab.
    Inimese ja maailma suhted
    Inimest ja maailma ei saa ära seletada. Modernism purustas arusaamad inimese mina, psühholoogia, keha ja keele kohta. Purunseid ka seinsed harjumused, nt kirjandusteose kaudu maailma kirjeldamine ja inimeste õpetamine.
    Teoste keel
    Modernistlik keel ei olnud enam kirjanduse vahend, vaid kirjandus ise.
  • Modernism #1 Modernism #2 Modernism #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor marellelaiv Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Kirjanduse konspekt
    6
    doc

    Kirjanduse konspekt

    saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspessionismi, imazismi ja akmeismi. Need voolud vastandavad end uusromantismile. Pärast I maailmasõda lisandusid dadaism ja sürrealism, jätkus hilisekspressionism. Avangardislikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestiga, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust. 20. saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. Modernism oli jõudnud ka proosasse ja draamasse, mille autoris olid oma loometöös täiesti erinevad, sõltumatud, erandlikud, võrreldes traditsioonilise ralistlik kirjandusega. Nende looming sisaldas täiesti uusi leide romaani ja draama vormis ning inimese olemuse ja elu sügavuti mõistmises. Modernism kestis kuni II maailmasõjani, teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil see hakkas üle kasvama postmodernismiks. Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses,

    Kirjandus
    Kirjandusvoolud - Modernism-postmodernism-kubism-
    3
    doc

    Kirjandusvoolud - Modernism, postmodernism, kubism,

    C.BAUDELAINE , E.A. POE , P.VADAINE 2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, hilisekspressionism. Avangardistlikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestidega, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust 3. mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis keskendusid eelkõige sõjakoledustele ja sõjast tekkinud eluraskustele ESINDAJAD · James Joyce ­ teadvuse vool · Virginia Woolf, William Faulkner ­ teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus ­ eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka ­ absurd, maagiline realism, sümbol

    Kirjandus
    Nimetu
    8
    doc

    Nimetu

    Märksõnadeks on mosaiiksus ja mitmetähenduslikkus. Oluliseks muutuvad subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut. Modernistid püüdsid oma loominguga maailma täiustada ja parandada, kutsusid üles puhastumisele. Nad uskusid edasiminekut ja progressi. Suurt tähelepanu pöörati teoste vormile. Kõige suurem muutus võrreldes eelneva kirjandusega toimus tekstis. Tekstis kehtivad omaenese seadused. Ideaal on luua asju, mis poleks looduse koopiad. Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist, tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. Ka lugeja ei otsi teksti taga autorit või tõde, vaid mängib tekstiga, unustades autori. Talle on oluline tekst ise, mis tekitab temas assotsiatsioone. Modernism tõstab esile autori ja keele/teksti suhte. Tekstil puudub klassikaline kompositsioon, algus, keskpaik, lõpp

    Kirjandus
    Sümbolism-realism-naturalism-modernism-sümbolism-impressionism
    7
    doc

    Sümbolism, realism, naturalism, modernism, sümbolism, impressionism

    tähtis asi on efekti ühtsus - midagi ei tohi olla üleliigset. tema proosat liigitaktakse kolme rühma: 1. õudusjutud("Usheri Maja Kukk") 2. dektektiivi lood 3. ulme valdkonda kajastavad tekstid. 1827 "Tamerlan ja teisi luuletusi" - Tema esik teos/kogu 1839 "Usheri Maja Kukk" 1840 "Groteskid ja arabeskid" - kahe köiteline kogu. 1842 "punase surma mask" "Kaev ja pendel" - novellid 1845 poeem "Kaaren" MODERNISM (pr k. moderne - uudne , nüüdisaegne) tekkinud prantsusmaal vastukaaluks realismile. uuendlikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. I periood - 19 saj lõpu UUSROMANTISM, mis algab dekadentsiga, keskmeks saab sümbolism, selle ümber põimvad estetism, impressionism etc. - kõik need voolud vastandavad end realismile. II periood AVANGARDISM(eelvägi vms) 20. saj esimesel kümnendil. Avangardismiks nimetatakse futurismi, kubismi, ekspressionismi, imazismi - need

    Kirjandus
    Maailmakirjandus
    41
    doc

    Maailmakirjandus

    romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) vähemalt II maailmasõjani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna. "Tamerlan ja teisi luuletusi" (1827) ­ Byronist mõjustatud Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kõlaefektid, siseriimid. "Kaaren ja teisi luuletusi" (1845). Nimiluuletus "Kaaren" ­ kõlaefektid, siseriimid, kordused, juhtmotiiviks surm ning armastus, millel lasub surma ja ängistuse vari. WALT WHITMAN (1819-1892)

    Kirjandus
    Kirjandus- ja teatriteaduse alused
    62
    pdf

    Kirjandus- ja teatriteaduse alused

    Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) ­ kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. T

    Kirjandus- ja teatriteaduse alused
    Kirjanduse lõppueksami materjalid
    62
    docx

    Kirjanduse lõppueksami materjalid

    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

    Kirjandus
    20 SAJANDI KUNST
    119
    doc

    20 SAJANDI KUNST

    20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju

    Kunstiajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun