Mats Traat - "Tants aurukatla ümber" (0)

Mats Traat „Tants aurukatla ümber“
1.Teose tegevusaeg : Teose üldine tegevusaeg on aastast 1914 kuni 1957. Täpsemalt öeldes on tegevus jaotatud „ viide tantsu“ ning iga tants toimub erinevatel aastatel ühelainsal sügisesel rehepeksupäeval. Esimene tants toimub maailmasõja puhkemisel aastal 1914. Teine tants toimub suure majanduskriisi ajal 1929.aastal. Kolmas tants toimub Saksa okupatsiooni ajal 1943.aastal. Neljas tants toimub kolhooside rajamise ajal aastal 1949. Ning viies tants toimub aastal 1957 kui küüditatud Siberist tagasi tulevad.
Ajastule iseloomulikud tunnused: Inimesed tulevad ja lähevad, käivad sõjas, saavad surma, aga aurukatel aianurgas püsib. Inimestele oli kõige tähtsam töö tegemine. Oli suur masinaajastu ning nö tapva kehalise töö tegemine hakkas vähenema.
Ajastu mõju inimestele: Selle romaani tegevusajal toimusid mitmed okupatsioonid ja küüditamised ning see mõjus ka Tuhakopli elanikele, sest lootustandvad perepojad on perede juurest võtnud ära nii sõjad, metsad kui pagulus . Kuid vaatamata kõigele jäävad tegelased siiski endaks .
2.Teose tegelaskond: Mats Aniluik ( Aiaste talu vanaperemees), Karl Aniluik (vanim poeg), Jüri Aniluik (keskmine poeg), Taavet Aniluik (noorim poeg, Aiaste uus peremees ), Roosi (Aiaste perenaiseks Taaveti kõrval), Jakob Luisksepp (masinist), Elmar Luisksepp ( Jakobi poeg), Käo Paul, Eesneri Eedi ( sulane , varumisvolinik, kindlustusagent), Jaanus (Jakobi noorem poeg), Nurme Vilma (Jaanuse armastatu ), Edgar Aniluik (Taaveti poeg), Arvo Saaremägi (kolhoosi esimees), virtna Miili (Aiastel perenaiseks pärast Roosi surma)
Nende omavahelised suhted: Jüri ei saanud oma perega väga hästi läbi, tundus nagu ta oleks kõigi peale kade . Näiteks ta vihastas vanema venna peale, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima . Samuti ka ärritas teda, et noorem vend töö asemel veesõda peab. Ning isaga tekkis tal ka rüselus, kui ta rääkis, et ta tahab karjatüdrukut Roosit endale naiseks võtta.
Taavet armastas Roosit, kuid mitte üleliia. Vaheti tundus, et mees oli ta ikka rohkem tasuta orjaks võtud, mitte ilusaid mõtteid mõlgutama ja kambri otsaaknast käsipõsakil kollakaspunast päikeseloojangut vahtima. Roosi armastas ka Taavetit, aga tema jaoks oli ka see pigem tänu, et perepoeg oli ta ootamatult teenijaseisusest päästnud.
Taavet ja Paul ei saanud omavahel hästi läbi. Mõlemad mehed tahtsid alatihti teist meest üle trumbata. Näiteks ostis Paul enampakkumisel olevad asjad ära ja siis ütles Taavetile, et ta võib need endale jätta, et peremeest aidata, kuid ikka märku andes , et tema olukord on naabrimehest parem. Nende kokkusaamised on tihti riukalised. „Paul jääb enamasti ikka Vanapaganaks, kellel kõik käes viltu läheb ja kes saab veel lõpuks naisegi käest sugeda. Ka Taavet pole alati Kaval-Ants, temalgi on ebaõnnestumisi küllalt.“
Jaanus ja Edgar olid omavahel head sõbrad ning koolis hoidsid nad alati kõiges ühte, kuid sestsaadik kui Edgar linna gümnaasiumi läks, olid nad teineteisest veidi võõraks jäänud. Kuid siiski olid nad head sõbrad ning said üksteisele kõigest vabalt rääkida.
Taavet ja Miili ei olnud küll kunagi abielus, aga Miili oli Taavetile perenaiseks pärast Roosi surma. Ning kuigi nad küll teineteist ei armastanud, siis nad ikkagi hoolisid üksteisest. Näiteks kui Taavet oli ära küüditatud ning kõik tema majakraam täitevkomiteele maha müüdud, siis Miili ostis peaaegu kõik asjad tagasi.
Peategelase iseloomustus: Peategelaseks pean ma Taavet Aniluike, sest ta teeb kaasa kõigis „tantsudes“: algul perepoeg, hiljem taluperemees, kes nõukogude ajal küüditatakse. Taavet on oma isast, Matsist, väga erinev. Kui Mats Aniluik oli täis väärikust, üks selle kandi tähtsamatest ja lugupeetavamatest meestest, kes töötas talu mõisa käest vabaks, ostis vabaks, võitles kümne küünega, siis Taavet oli hoopis teistsugune. Matsiga võrreldes oli ta palju leebem, ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem kui isa. Lisaks Taavet armukadetses, mille tõttu ta ka ühe karjapoisi lahti oli lasknud. Ta oli hästi kerglane, mille tõttu ta ka oma venna Karli kahele koolivennale, kes rahahädas olid, purjus peaga kirjutas vekslile alla, mida ta pärast kahetses, sest Aiastel tuli enampakkumine lammaste ja hobureha peale. Samuti arvas ka külarahvas, et ta oli kerglane, sest ta võttis Soola Leenu tütre Käo saunast perenaiseks. Taavet oli ka kangekaelne ning jonnakas, mis näiteks väljendus viimases peatükis kui talle üks oinas ei meeldinud ning ähvardas lahkuda, kui Miili midagi ei tee. („Ma näe, et sa oiat oina poole ja annat tälle õiguse päälekauba.“ „Mia vai tuu saadana oinass.“) Samuti oli Taavet ka tore, elurõõmus, naljahimuline mees niipalju kui võimalik.
3.Teose probleemid: Inimjaht (mustlastele), sundmobilatsioon, küüditamine ning kolhooside teke
Ideestik : Romaani idee on maainimese armastus oma maa ja töö vastu, suuremat hoolimata ühiskondlikest tingimustest ning poliitiliste režiimide vahetumisest.
4.Teose iseärasused:
*Kirjutamisviis: Traat on kirjutanud romaani viide erinevasse peatükki ehk tantsu ning neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Dialoogid on Traat kirjutanud Tartu kõnemurdes, aga hiljem leidub ka mõne tegelase puhul ka Eesti kirjakeeles fraase (näiteks kohtutäitur Pettai rääkis kirjakeeles).
*Kujundid: Romaani keskseks kujundiks on aurukatel, mis kannab vastandlikke tähendusi: viitab igikestvale tööle leiva pärast, kuid Traat on kujutanud masinat kui ka hingetu jõuna, mis võib purustada inimeste elusid . (Kõige selgemini kujutas autor seda teises tantsus, kui Eesneri Eedi oli trumlisse kukkunud ning kaotas oma parema käelaba ning jäi kogu oma ülejäänud eluks sandiks.)
*Teoses valitsev meeleolu: Teoses valitsev meeleolu on argipäine. Tegelased ei looda tuleviku peale, vaid nad võtavad nö ühe päeva korraga. Vahel on mõni helgem moment, aga enamasti on meeleolu pigem nukrameelne.
Võrdlus J. Krossi loominguga:
Nii Kross kui ka Traat armastavad kirjutada ajaloolistest sündmustest, mis Eesti alal on olnud. Lisaks, et ajastut paremini tabada, kirjutavad nad ka fraase vastavalt selle ajastu keelekasutusele. Mõlemad kasutavad oma teostes ka palju sisemonolooge ning samuti mõlemad kirjanikud kõnelevad inimeste olemisest ajas ja ajaloos ehk filosofeerivad. Kuid kui enamik Traadi tegelasi on taluinimesed, kes teevad igapäevaseid raskeid töid, mida raputavad sõjad ja sotsiaalsed kriisid ning kes peavad tähtsaks tõde ja õigust, siis Krossi tegelased on seevastu värvikad ja tugevad isiksused – edasipürgjad, kes tahavad elus midagi korda saata, kes saavutavad palju, kuid peavad ületama ka tõsiseid raskusi ja pidama keerulisi sisevõitlusi.
5.Hinnang teosele : Mu hinnang teosele on kahevahel. Ühesmõttes, mulle meeldis see romaan, sest läbi teose oli pidevalt tihe sündmustik, et põhimõtteliselt kogu aeg toimus midagi. Samas mind häirisid inimeste vahelised dialoogid, sest need on kirjutatud Tartumaa kõnepruugis ning vähemalt minul oli nende lausete tähendustest tihti raske aru saada. Kui dialoogid kõrvale jätta, siis iseenesest oli raamat hästi kirjutatud ning hea lugeda.
Hinne 5