Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Armastus, kui vaprus ja vale (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis paneb inimest riskima enda eluga ja läbima sadu kilomeetreid?
  • Kuid miks armastus meid valetama paneb?

Armastus, kui vaprus ja vale
Armastus on üks maailma suurimaid tundeid, mis on kirjeldamatu ning mida igaüks meist tunneb erinevalt. See suur tundmus omab meie üle kõige suuremat kontrolli ning seda mitte ainult meie südames, vaid ka peas ja hinges . Kuid armastusega võivad kaasneda ka mõtlematud teod, riskimine ja valetamine .
Erich Maria Remarque’i romaanis “Lissaboni öö” jutustab teose nimitegelane Josef Schwarts ühe öö jooksul põgenikule enda loo II maailmasõjaaegsest ajast, mis on täis armastust, vaprust, riske ja sõda.
Mis paneb inimest riskima enda eluga ja läbima sadu kilomeetreid? Seda ei tee mitte ükski muu asi, peale armastuse. Armastus ei pruugi olla vaid inimese vastu, armastus võib olla ka oma hobide, töö või kodumaa vastu, kuid antud juhul räägime me armastusest kahe inimese vahel.
Josef riskis enda eluga, et olla koos Heleniga. Ta valetas ja kasutas valepassi ning läks tagasi sinna, kus ta ei olnud oodatud. See on üks suurim ennastohverdav tegu, mida üks inimene teise nimel teha võib. Risk vahele jääda on ääretult suur, eriti veel sellisel ajal, kus Josef elas ning ta teadis, et kui ta vahele peaks jääma, siis ei ole tal praktiliselt mingit võimalust Helenit näha.
Seda võib nimetada mõtlemata teoks, sest ükski inimene ei oleks selliseks sammuks valmis, kuid armastusel on meie üle niivõrd suur võim, et meil ei ole sellele mõtet vastu astuda.
Samas teadis Josef seda, et kui ta ei riski, siis ei näe ta samuti enam kunagi Helenit. See kehtib tänapäeval peaaegi iga asja kohta, mis tundub võimatu ellu viia. On ju ütlus, et kes ei riski see sampust ei joo. Tuleb võtta riske ning järgida enda südamehäält, sest südamel on alati õigus. Probleemiks on vaid kaasata mõistuse realistlikud ja ratsionaalsed otsused oma tegevustesse. Võime jälle väita, et armastus on võimas.
Kuid miks armastus meid valetama paneb? Kas armastus ei peaks olema täis ainult headust? Romaanis leiab Josef Heleni toa põrandalt lebamast ning kutsub talle arsti. Helen palub, et arst Josefile ei ütleks, et tal vähk on, kuid Josef saab sellest ikkagi teada ent Helenile ei räägi. Miks Helen seda tegi? Mina arvan, et Helen tegi seda sellepärast, et säästa Josefit vaevast ning muretsemast. Kuid võib-olla ta ei usaldanud Josefit piisavalt.
Armastuse üks osa ongi valed ning mitte keegi ei saa nendest ei üle ega ümber. Täpselt nii nagu Helen valetas Josefile, valetas ka Josef Helenile, jättes ütlemata, et teab tema haigusest.
Armastus on idividuaalne ning igaüks mõistab ja tunneb seda erinevalt. Ei ole kahte samasugust armastuse käsitlust. Armastuses peitub vaprus, mis võib väljenduda riskide võtmises. Valed on osa armastusest - valed on risk -, mis võivad viia nii positiivsete lahendusteni kui ka negatiivseteni. Seega võib öelda, et armastus ise ongi üks suur risk, sest sa ei tea kunagi, mis sind ees ootab.
Armastus-kui vaprus ja vale #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rainkauge Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Lissaboni öö-Erich Maria Remarque
3
docx

"Lissaboni öö" Erich Maria Remarque

''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. Tänav oli suhteliselt tühi, siiski märkas põgenik üht meest tänaval edasi-tagasi käivat. Esimese hooga kartis põgenik, et tegu on politseiga ning ta võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada. Meed aga kõndis talle järgi ning kõnetas teda ja pakkus talle kahte piletit New Yorki ja viisad.

Kirjandus
Lissaboni öö kokkuvõte
3
docx

Lissaboni öö kokkuvõte

''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. Tänav oli suhteliselt tühi, siiski märkas põgenik üht meest tänaval edasi-tagasi käivat. Esimese hooga kartis põgenik, et tegu on politseiga ning ta võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada. Meed aga kõndis talle järgi ning kõnetas teda ja pakkus talle kahte piletit New Yorki ja viisad.

Kirjandus
KADUNUD PÕLVKOND ERICH MARIA REMARQUE’I LOOMINGUS
15
docx

KADUNUD PÕLVKOND ERICH MARIA REMARQUE’I LOOMINGUS

Peale lahingut naasevad mehed koju, kuid vaid füüsiliselt. Hingeliselt, vaimselt ei suudeta enam endisesse ellu sisse elada. Endised sõdurid ei leia enam oma kohta elus, nad hulguvad võõraks jäänud linnas, kus möödus lapsepõlv, nende mõtted keerlevad vaid sõja õuduste ümber. ,,Tagasitulekut ei toimu. Sõdurid ei pöördu tagasi endise rahuliku elu juurde." (Matvejeva 1971: 430) 2.1.3. ,,Kolm seltsimeest" Teoses ei analüüsi Remarque ainult sõda, vaid ellu astub ka armastus ning sellega toime tulemine. Ka selles romaanis kujutab autor nn. ,,kadunud põlvkonda", kelle lootused purustas sõda ja kes pole suuteline vastupanuks ega võitluseks. Sõjast naasnud sõpradel Robert Lohkamp, Otto Köster, Gottfried Lenz on autotöökoda, millega teenivad raha, ja pakuvad taksoteenuseid. Robert armub Patriciasse, kes on raskelt haige, aga varjab seda. Ühisel puhkusel tuleb kõik välja. Haiguse süveneb ja ravikulude katmiseks on sõbrad nõus isegi töökoja maha müüma

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

augu kaevab, see ise sisse 6. Pastoraal- August Alle 6. Kuuldemäng- Tom kukub "Eesti pastoraal"" Sawyer 7. Romaan- Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 8. Jutustus- Silvia Rannama "Kadri" 9. Novell- Anton Tsehhov "Palat nr 6" 10. Miniatuur- ROMAANITSÜKKEL- A.H.Tammsaare "Poiss ja A.H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega · Arhitektuur ­ Erich Maria Remarque "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud"

Kirjandus
Tsitaadid
17
odt

Tsitaadid

TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) *Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire)

Kirjandus
Armastus
14
docx

Armastus

Kasutatud allikad: Wikipeedia.org Väike Entsüklopeedia Suhtesahver.ee '' Armastuse kunst'' ­ Erich Fromm Sisukord: Sissejuhatus...............................................lk. 1 Mõistete seletusi.........................................lk. 2 Armastus..................................................... lk. 3 Inimeste vaheline armastus.......................lk. 4 Romantiline armastus...............................lk. 5 Armastuse stiilid.........................................lk. 6 Armastuse kolm faasi...............................lk. 7 Bioloogilised ja psüholoogilised käsitlused.....lk. 8 Armastus religioonis.........................................lk. 9 Sõprus...............................................................lk. 10 Kokkuvõtte..........................................................lk. 11 Kasutatud allikad..................................................

Eesti keel
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

armastas Mouretit. Mouret oli hulluks minemas Denisei eitavadest vastusdest, kuid ta ei jätnud teda. See oligi põhjus miks Denise minema minna tahtis ta ei suutnud enam vastu panna Mouretile, keda Denise ka ise väga armastas. Viimasel päeva õhtul palus Mouret Deniseil, et ta tuleks läbi tema kabinetist. Denise läks. Mouret palus teda, et ta jääks, kuna ta oli hea tööline ja seda tahtsid ka teised aga Denise tahtsi siiski lahkuda, lahkuda sealt kus elas tema armastus, suruda alla oma tunded. Kuid see ei õnnestunud. Katkend raamatust. "Minge siis!" hüüdis Mouret ja pisarad valgusid talle silma. "Minge selle juurde, keda te armastate... See on teie keeldumise õige põhjus, kas pole nii? Te ju tunnistasite seda kunagi mulle, ma oleksin pidanud seda teadma ja poleks tohtinud teid enam piinata." Niisugune äge meeleheitepuhang vapustas Denisei. Tema süda tahtis lõhkeda. Järsku viskus ta lapse tormakusega Mouretile kaela,

Kirjandus
Arc de Triomphe
9
doc

Arc de Triomphe

kurjategijaks, ja keegi seda ei märka. Aga kui sul nööp puudub, siis märkab igaüks."" (Ravic) Lk 124,,Üks tuhandetest tüdrukutest, mõtles Ravic, kelle puhul tahtmatult küsid, miks loodus vaeva on näinud, et neid nii nägusaks luua ­ kui sa tead, mis peaaegu kõigist neist saab: tööst kurnatud, ebaõige ja ebaterve elu tõttu kiiresti vormituks muutuv olend." (Ravic Lucienne'st) Lk 125,,Armastus, mõtles ta. Ka see on armastus. Iidne miraakel mitte üksnes argipäeva halli taevast ei valgusta ta unistuse vikerkaarega ­ isegi sõnnikuhunnikule annab ta romantilise oreooli; ime ja ühtlasi pöörane pilge." (Ravic Lucienne ja Bobo suhtest) Lk 127,,,,Kuuskümmend franki. Teile. Selle eest, et te mulle reuma jaoks retsepti andsite." ,,Ja kas aitas?" ,,Ei aidanud. Ega saagi aidata, niikaua kui ma siin öösel märja käs seisan." ,,Te olete kõige mõistlikum patsient, keda ma oma elus olen kohanud

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun