Armastus, kui vaprus ja vale (0)

Armastus, kui vaprus ja vale
Armastus on üks maailma suurimaid tundeid, mis on kirjeldamatu ning mida igaüks meist tunneb erinevalt. See suur tundmus omab meie üle kõige suuremat kontrolli ning seda mitte ainult meie südames, vaid ka peas ja hinges . Kuid armastusega võivad kaasneda ka mõtlematud teod, riskimine ja valetamine .
Erich Maria Remarque’i romaanis “Lissaboni öö” jutustab teose nimitegelane Josef Schwarts ühe öö jooksul põgenikule enda loo II maailmasõjaaegsest ajast, mis on täis armastust, vaprust, riske ja sõda.
Mis paneb inimest riskima enda eluga ja läbima sadu kilomeetreid? Seda ei tee mitte ükski muu asi, peale armastuse. Armastus ei pruugi olla vaid inimese vastu, armastus võib olla ka oma hobide, töö või kodumaa vastu, kuid antud juhul räägime me armastusest kahe inimese vahel.
Josef riskis enda eluga, et olla koos Heleniga. Ta valetas ja kasutas valepassi ning läks tagasi sinna, kus ta ei olnud oodatud. See on üks suurim ennastohverdav tegu, mida üks inimene teise nimel teha võib. Risk vahele jääda on ääretult suur, eriti veel sellisel ajal, kus Josef elas ning ta teadis, et kui ta vahele peaks jääma, siis ei ole tal praktiliselt mingit võimalust Helenit näha.
Seda võib nimetada mõtlemata teoks, sest ükski inimene ei oleks selliseks sammuks valmis, kuid armastusel on meie üle niivõrd suur võim, et meil ei ole sellele mõtet vastu astuda.
Samas teadis Josef seda, et kui ta ei riski, siis ei näe ta samuti enam kunagi Helenit. See kehtib tänapäeval peaaegi iga asja kohta, mis tundub võimatu ellu viia. On ju ütlus, et kes ei riski see sampust ei joo. Tuleb võtta riske ning järgida enda südamehäält, sest südamel on alati õigus. Probleemiks on vaid kaasata mõistuse realistlikud ja ratsionaalsed otsused oma tegevustesse. Võime jälle väita, et armastus on võimas.
Kuid miks armastus meid valetama paneb? Kas armastus ei peaks olema täis ainult headust? Romaanis leiab Josef Heleni toa põrandalt lebamast ning kutsub talle arsti. Helen palub, et arst Josefile ei ütleks, et tal vähk on, kuid Josef saab sellest ikkagi teada ent Helenile ei räägi. Miks Helen seda tegi? Mina arvan, et Helen tegi seda sellepärast, et säästa Josefit vaevast ning muretsemast. Kuid võib-olla ta ei usaldanud Josefit piisavalt.
Armastuse üks osa ongi valed ning mitte keegi ei saa nendest ei üle ega ümber. Täpselt nii nagu Helen valetas Josefile, valetas ka Josef Helenile, jättes ütlemata, et teab tema haigusest.
Armastus on idividuaalne ning igaüks mõistab ja tunneb seda erinevalt. Ei ole kahte samasugust armastuse käsitlust. Armastuses peitub vaprus, mis võib väljenduda riskide võtmises. Valed on osa armastusest - valed on risk -, mis võivad viia nii positiivsete lahendusteni kui ka negatiivseteni. Seega võib öelda, et armastus ise ongi üks suur risk, sest sa ei tea kunagi, mis sind ees ootab.