Eesti Vabariigi aastapäeva kõne. (0)

Erki Kahro
Kursus :VIII 12.02.2013
Eesti Vabariigi aastapäeva kõne.
Tänavusel aastal 2013. tähistab Eesti Vabariik oma 95. sünnipäeva. Sellest ajast oleme suutnud olla suveräänsed vaid natuke üle 30.aasta. Meie rahvas ja meie riik on pidanud taluma aastasadu võõrvõimu. Meie Eestimaa eest on võidelnud väga palju erinevaid suurriike nagu Venemaa, Saksamaa, Poola, Rootsi, Taani. Meile on surutud peale võõrast võimu juba aastasadu.
Tuletades meelde meie minevikku , tekib kindlasti peaaegu meis kõigis küsimus, kuidas on olnud üldse võimalik väikese Eesti riigi loomine, meie rahva säilimine ja meie iseseisvuse saavutamine. Me oleme oma rahvust ja meie riik kaitsnud kõigega millega on olnud võimalik nii mõttejõuga kui ka relvaga. Eestimaa on tõusnud ja siis ikka ja jälle langenud võõra võimu alla, kuid siiski oleme suutnud jääda püsima. Seda kõike tänu sellele, et oleme oma riigi eest võidelnud viimse vere tilgani ja meie ühtekuuluvus tunne on ikka ja jälle osutunud tugevamaks kui meie vallutajate armeed . Kui vaadata meie minevikku, siis väga sündmuste rikas aega oli 1918. mil meie poliitikud üheskoos lõid Eesti riigi. Meie riik tekkis aastal 1918. kui kuulutati välja „ iseseisvusmanifest “ sellel päeval tekkis kaardile uus riik selleks oli Eesti Vabariik. Möödusid vaid mõned kuud, kui tuli juba meie alles loodud vabariiki kaitsta Nõukogude liidu eest. Sõjategevus kestis üle aasta ning see sõda lõppes ametlikult 02. veebruaril 1920. Aastal, kui sõlmiti Tartu rahuleping .
Pärast Tartu rahulepingut sai meie Vabariik püsida vaid 20. aastat, kui meid taaskord okupeeris Venemaa. Eesti riik sattus teise maailma sõja kahe oma vahel sõdiva suurriigi sõjakeerisesse. Selle suure sõja järgsed kaotused olid meie maal väga karmid, enim kannatas meie rahvaarv, mida põhjustasid: rahva põgenemine sõja eest, küüditamine Siberisse vangilaagrisse, mida korraldas 1949. Aastal Venemaa ja sõjas surma saanud inimesed. Pärast nende kahe suurriigi lahinguid jäi eesti pea 50. aastaks Nõukogude okupatsiooni alla. Venemaa okupatsioon eraldas meid kaugele demokraatlikust Lääne-Euroopast ning piiras kõiki meie vabadusi. Meie eraldatus demokraatlikust Lääne-Euroopast lõppes 1991. aastal 20. augustil, mil taastati Eesti Vabariigi iseseisvus , pärast seda oleme olnud tänaseni iseseisev ja demokraatlik riik.
Meie pisikese riigi aluseks ei saa olla tohutult suur ning võimas sõjavägi, meie peame säilitama oma rahvuse ja meie rahvusliku identiteedi, selleks tuleb meil kõigil hinnata meid ühendavaid asju nagu keel, traditsioon ja kultuur kui hoiame neid, säilib meie rahvas ja tänu rahvale ka meie riik.
Meile on ammu teada, et suurriikide plaanides pole olnud paika väikerahvaste iseseisvusele, nii oli see minevikus kuid kes teab, mida tulevik enesega kaasa võib tuua. Meie riik peaks olema piisavalt kogenud, et olla ettevaatlik selliste küsimuste juures. Eesti riik ja Eesti rahvas jääb püsima, praegu on meie riigi suurim ülesanne püsida rahvusvahelises tormises poliitikas, kus väikeriikide arvamust ei kuulata just kõige rohkem. Meil tuleb kõvasti võidelda, sest juhud , mil väikeriikide heaoluga ei arvestata nii palju kui mõne suurema riigi omaga on tihedad ja üks kannatajatest sellistel juhtudel on meie riik ja rahvas. Soovin omaltpoolt Eesti rahvale, riigile ja selle juhtidele samasugust indu ja jaksu võitlemaks Eesti heaolu eest nagu on olnud seda meil minevikus. Tehkem, siis 24. veebruar endale eriliseks päevaks, tundkem sellest rõõmu, et te saate olla ja elada vabal Eestimaal. Palju õnne kõigile Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul.