Eesti valimissüsteem Üldised jooned: · Proportsionaalne ehk võrdline valimissüsteem · 1992. a · Valimisringkonnad, millele eraldatakse mandaate vastavalt ringkonna hääleõiguslike kodanike arvule · Riigikogu valimistel täidetakse 101 mandaati · Erakonnad esitavad 2 kandidaatide nimekirja: 1)Üleriigiline suletud nimekiri 2)Ringkonnapõhine avatud nimekiri · Riigikogu kohtade jaotus selgub kolme häältelugemisvooruga I häältelugemisvoor lihtmandaadi selgumine Arvutatakse välja iga ringkonna lihtkvoot (häältekogus, mille eest antakse nimekirjale üks saadikumandaat) valimisringkonna kehtivate hääletussedelite summa jagatakse valimisringkonna mandaatide arvuga. Kõik kandidaadid, kes on isiklikult kogunud hääli vähemalt kvoodi võrra, osutuvad valituks. Niimoodi täidetakse 15-17 RK kohta. II häältelugemisvoor ringkonnamandaat II voorus osalevad vaid need erakonnad, kes on saanud üle riigi vähemal...
Majoritaarne valimissüsteem: Selgitus: enamusvalimiste süsteem. Näited: Uus-Meremaa, India, Usa Tunnused: ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik), kehtib lihthääletuse põhimõte, presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamuse nõue. Proportsiaalne valimissüsteem: Selgitus: laialtlevinud. Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Tunnused: mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (avatud nimekiri või suletud nimekiri). Puuduseks on keerukus ja erakondade suur mõju valimistulemustele. Hajuma kipub saadiku isiklik vastutus. Samas on parteidel võrdsem võimalus saada parlamendis esindatud. Näited: Suurbritannia, Soome, Holland Hübriidne valimissüsteem Selgitus: ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ning pooled teise süsteemi alus...
Kultuuriga ja kultuurita. Mida tähendab Eesti kui vaimne isiksus? [-] Arusaama, et see rahvuslik vaimu- vara, mida me tunneme oma kirjanduses, kaunites kunstides, laulupidudes, kul- tuuris tervikuna, on sõjakoledused ja lõpmatud muud katsumused üle elanud tänu meie vanemate ja eellaste hingejõule ja ohverdustele nii kodumaal kui suures maailmas. Et selle edasiandmine järgmistesse sajanditesse on väärikaim üritus, mida üks inimkollektiiv või põlvkond korda saata saab. Et kodu- ja isa- maa- armastusest ei tule väsida- kui tahes valla ei oleks maailm. Jüri Talvet Ameerika märkmed ehk Kaemusi Eestist Elame tarbimisühikonnas, kus on peamiseks näidata, missuguse autoga keegi sõidab, missugusel soojal maal puhkamas käis, missuguses uhkes paigas oma sünnipäeva pidas ja missuguses riigis töötab või õpib. Tõsi küll, viimased kaks masu-aastat on meid p...
A TABLE OUVERTE Liisi Sõrmus 10hp A table ouverte · A TABLE OUVERTE - lahtiste uste päev · Vabas vormis vastuvõtt,kust käib pika aja jooksul läbi palju külalisi. · Söögid ja joogid tuleks paigutada ka sellise arvestsega,et peo jooksul käib läbi palju inimesi. A table ouverte · Kuna tegemist on mitteametliku vastuvõtt,siis on külalistel lubatud kutsuda kaasa abikaasa/saatja. A table ouverte · Külalistele teatatakse ajavahemik,millal neid oodatakse. · Selliseid vastuvõtte korraldatakse tänapäeval küll palju,kuid need on päris kulukad. · Tavaliselt tehakse selliseid vastuvõtte enne aastavahetust või jõule. Kasutatud kirjandus ·· http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=34575 http://www.feeling24.ee/?Page=Article&ArticleID=1349&Lang=EST · materjalid.tmk.edu.ee/lea_koldmets/Soogikorrad.pdf ...
1.Demokraatlikku valitsemiskorda nim. ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Põhiseaduslikkus on valitsemine,kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. 2.Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalukus. 3.Parlamendi pol. struktuuri moodustavad fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon. 4.Parlamendi põhiülesanded on: *kinnitada eelarve *algatada,menetleda ja võtta vastu seadusi *järelvalve valitsuse üle ja kontrollida valitsuse tegevust 5.Parlamendi tööd seaduse kallal nim. menetlemiseks.Menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi,mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. 6.Seaduse-eelnõu ettelugemine kulgeb: Riigikogu liige fraktsioon komisjonid Vabariigi valitsus algataja annab üle Riigikogu juhatus määrab menetlemiseks juhtkomisjoni Riigikomisjon: Riigikogu juhtkomisjon: *rahandusk. *õigusk. *esimene lug. *teine lug. *välis...
MUINASAEG 1. Kaks vanimat inimasulat Eesti alal. Pulli ja Kunda 2. Pronksiaja 2. poole peamine elatusala. alepõllundus 3. Mis on söödiviljelus? Maad haritakse mõned aastat ja seejärel jäetakse sööti. 4. Muistne vabadusvõitlus (piirdaatumid). 1210-1227 5. Millistesse perioodidesse jaguneb ürgkogukondliku korra ajajärk? 6. Missuguse kultuuri kandjaid peetakse läänemere - soome rahvaste eelkäijateks? Soome-ugri 7. Mis aastal algas ajalooline aeg? Ajaloolise aja algust ei saa kindla aasta-arvuga dateerida. Ajaloolise aja alguseks loetakse kirjateket u. 5000 aastat tagasi. 8. Suuremad maakonnad 13. sajandi algul (8)? Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. 9. Kuidas nimetati mihkli- ja mardipäeva vahelist aega? Hingede aeg 10. Kuidas nimetati eestlaste väeüksuseid? malevateks 11. Mis aastat loetakse Tartu...
Vene Erakond Eestis (VEE) Stanislav Tserepanov Nikolai Maspanov Oleg Sidelnikov Nikolai Maspanov Eduard Sedasev Sergei Kuznetov 21.12.2002 - ... 05.06.1999 - 21.12.2002 08.05.1999 - 05.06.1999 09.03.1996 - 08.05.1999 03.03.1996 - 09.03.1996 01.10.1994 - 03.03.1996 logo: [ www.rusparty.ee ] vene vähemus Asutatud 01.10.1994. Peab ennast 1920. a. loodud Vene Rahvusliku Liidu õigusjärglaseks. 09.03.1996 ühineb VEE-ga Vene Rahvapartei (VRP). 25.10.1997 moodustavad rühm VEE-st lahkunud liikmeid Vene Ühtsuspartei (VÜP). 21.12.2002 ühinevad VEEga Vene Balti Erakond Eestis (VBEE), Vene Ühtsuspartei (VÜP) ja Erakond Eestimaa Ühtsus (EÜ). Oktoober 2007 kiidab erakond heaks ühinemise Konstitustioonierakonnaga (KP). Lõplik ühinemine peakskinnitatama ühisel kongressil 08.12.2007. Konstitustioonierakond (KP) kaalub samal ajal ka liitumist Eesti Vasakparteiga (EVP), kelleg aga liitumise välistab Vene Erakond Ees...
Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. 1) Esimene e. avalik sektor- riigi ja omavalitsusasutused 2) Teine e. erasektor- eraettevõtted 3)kolmas e. mittetulundussektor- kodanikeorganisatsioonid ja -ühendused. Ühiskonnale on isel. puralism e. mitmekesisus, mis paneb aluse kihistumusele e. ühiskonna sotsiaalsele struktuurile. tähtis on juhtida harmeeniliselt kõigi valdkondade arengut. AVALIKs. Montesquieu arvas, et võim võib viia sellekuritarvitamiseni. On vajalik et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldi ning kohus ja keskpank peavad olema sõltumatud neist mõlemast. Järelvalveinstitutsioonid nt. riigikontroll. Haldus-kindla obejkti või valdkonna igakülgne plaanipärane korraldamine. Avalik haldus- riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärgid. Paljud avalik-õiguslikud asutused ei allu riigile. Nt raviasutused,ülikoolid, rahvusringhääling. ERAs. osakaalu mõõdeta...
Valimisssteemid Majoritaarne ja proportsionaalne.Eestis kehtib proportsionaalne. On olemas ka hbriidne-nende kahe vimaluse kombinatsioon. Majoritaarse ssteemi puhul on ainult ks vitja valimisringkonnas. Majoritaarne ssteem jaguneb kaheks: 1.lihthlteenamuse ssteem-riik on jagatud nii mitmeks valimisringkonnaks kui mitu kohta on parlamendis.nt.Suurbritannias. Selle ssteemi puuduseks on see et palju hli mis antakse ei lhe ldse arvesse. 2.asoluutse hlteenamuse ssteem-kahe vooruline valimistessteem mis vib he vooruliseks saada ainult siis kui keegi saab esimeses voorus le 50% hli.Teises voorus saavad osaleda ainult need kandidaadid kes on esimeses voorus saanud kvoodi tis. Selle kvooditamise phjus on see et mitte killustada parlamenti-et sinna ei pseks vhempopulaarsed kandidaadid sisse.See kes nendest kige rohkem hli saab teises voorus see saab parlamenti.nt Prantsusmaa ja Soome.See kahevooruline ssteem tingib parteidele erinevates valimis...
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned ÜHISKOND on inimeste kooselu norm. NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond ,mida iseloomustab kolme sektori eristatavus, rahva osalus ühiskonna elus , vabameelsus vaimuelus ,inimõiguste tunnustamine. Kolm etappi : 1. Tööstusühiskond (19saj-) majandus põhineb tööstusliku tootmisel. 2. Postindustriaalne ühiskond (20saj-)teenindusühiskond, kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. 3. teadmusühiskond 1980 -... majandus ja ühiskonna juhtimine põhineb teadusuuringute tulemustel .Olulised ühiskonna institutsioonid on ülikoolid ja uurimisasutused . Majanduse Tööaeg Töö Sotsiaalsed muutused Ühiskonna Majanduse sektor kvalifikatsioon juhtimine eesmärk Tööstusühiskond tööstussektor Tööaeg Konveiertö...
ÜHISKOND 23 KOHTUVÕIM Charles Montesquieu järgi oli kolm võimu: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Ka tänapäeval rõhutatakse, et kohtuvõim peab olema iseseisev, mis on demokraatia tunnus. Demokraatlikus riigis kasutatakse tavaliselt mitmeastmelist süsteemil, st kohtuasja võib edasikaevata kui lahend ei rahulda. Aastal 2006 ühendati Eestis kohtuid, kuid lubati, et senised kohtud jätkavad tegutsemist uute kohtuasutuste kohtumajadena, st ühtki kohtumaja ei suleta ning teenuse kättesaadavus ei vähene. 1. jaanuaril 2006 ühendati 16 maa- ja linnakohut neljaks maakohtuks (Harju maakohus 66 kohtunikku, Viru maakohus 30 kohtunikku, Pärnu maakohus 22 kohtunikku, Tartu maakohus 35 kohtunikku). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnis...
Kodanikuks olemise võlu ja vaev Riigi oluliseks tunnuseks peetakse elanikkonda, kes asub riigi maaalal ning allub sealsetele seadustele. Elanikkonna suurem osa on tavaliselt selle riigi kodanikud. Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja ühtlasi tõsta kodanikuuhkust. See päev aitab ühes Iseseisvuspäeva ja Võidupühaga kaasa isamaalisuse ja riikluse hoidmisele Eesti elanikkonna hulgas. Milline on hea kodanik ? See, kes tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad; aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid;astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu; teeb tööd ja õpib kogu elu; austab oma riiki ja selle tähtpäevi;tunneb hu...
PARTE ID J A PARTE IS ÜS TEEM ID PARTEI DEFINITSIOON · Ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitika olemust ja juhtimist teatud ideoloogiliste printsiipide ja huvide kogumi kasuks kas otsese võimukasutuse või valimistes osalemise teel. · Nimetatakse teisiti erakond · Hakkasid kujunema 1932 PARTEI TÜÜBID · Kaadripartei o Tekkisid 19. sajandi lõpul, kui polnud veel üldist valimisõigust o Liikmeskond kõrge seisundiga isikud , kel aega poliitikale pühenduda o Valijaskonnas ülem-ja keskklass o Organisatsiooniline ja ideoloogiline tase veel madal o Poliitika vaatesuund kõikus konservatismist reformismini o Ei vajanud suuri summasid , sest ei tehtud reklaami. Raha vaja "häälte ostmiseks" · Massipartei o Peeti tõelisteks parteideks o Tekkisid ja said või...
1.Mõisted. Agraarühiskond-Ülekaalus oli suured pered,mis ühendasid mitu põlvkonda.Tegeleti kindlasti põllumajandusega.Mida rohkem leidus talus töökäsi,seda edukamalt oli võimalik ära majandada.Pere oli kokkuhoidev,üksteist aidati ja üksteise eest hoolitseti. Industriaalühiskond-Põhi ressursiks oli masinad,masinatööstus jne.Põhiliseks oli tagada piirangutete turumajandus.Oli massitootmine.Põhiotsustajad olid firma omanikud.Tähtsaks peeti varalist rikkust. Postiindustriaalühiskond-ehk teenindusühiskond.Järgnes tööstusühiskonnale.Seda iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine.Paindlik sotsiaalne kultuur.Teenindussektoris hõivatute ülekaal. 2.Millised olid tööstusühiskonna kujunemise eeldused ja tagajärjed? Tööstusühiskonna kujunemise eeldused olid tehnika oluline areng, see võimaldas tootmise mehhaniseerida ja siis läks kõik ladusamalt. Eelduseks oli silmaringi avardumine, hakati nägema laiemalt ja mõtlema tulevikule jne. Kaubandus...
1. Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus. (avalik sektor, turundus ehk erasektor, kodanikuühiskond ehk mittetulundussektor) 2) Kõik sektroid on vastastikku seotud ( üksikisiku tulumaks ja käibemaks, avalik sektor peab tagama atraktiivse majanduskliima, kodanikuühiskond teenib raha) 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaleu korraldamisel (nt. Eesti Vabariigis on rahval võimalus osaleda rahvahääletustel ja riigikogu valimstel, mittekodanikud saavad kaasa rääkida kodanikuühiskonna kaudu) 5) Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes (nt vabaabielud, samsooliste isikute kooselu) 6) Inimõigused (universaalsed-õigus elule ja vabadusele, sotsiaalsed-õigus toidule, joogiveele, kasvatusele jne, kultuurilised-õigus keelele, haridusele jne, majanduslikud-õigus tööle ja tasule) 2. Ühiskonna arenguetapid, nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. PERIOO...
Ühiskonnaõpetuse loeng. Tänapäeva maailma ühised arengutrendid Rahvusvaheliselt tunnustatud riike on praegu 193. Riike võib mitmeti grupeerida, nt. võib aluseks võtta S. Huntingdoni jaotuse tsivilisatsioonideks, jaotuse arengutaseme alusel, geograafilise jaotuse jms. Kas aga võib välja tuua üldisi, kõigile omaseid arengusuundi? Nendeks peetakse I Globaliseerumine e. üleilmastumine II Internatsionaliseerumine e. rahvusvahelistumine. See tähendab tihedat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel, n. aktiivne kaubavahetus, õpilasvahetus, kultuurikontaktid, teadusprojektid. Oluline on eripära, omanäolisus. · Kuidas tutvustaksid Sina teistes riikides Eestit? III Digitaliseerumine e. IKT levik. See on valdkond, mis mõjutab arengut üha enam. See, kes valdab infot, on edukas. Riigid, kus telefon, arvuti, internet on inimestele kättesaamatud, jäävad paratamatult arengus maha. Digitaalne lõhe on kujunemas uueks sotsiaalsek...
Kontrolltöö kordamisküsimused I Nüüdisühiskond 1. Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? V: Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Ühiskonnaarengu etapid, nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. V: Perioodi nimetus Toimunud muutused Tunnused 1) Tööstus ehk 1) majandusel esikohal 1) ratsionaalsus industriaalühiskond tööstuslik tootmine. 2) võeti 2)Bürokraatia tugevnemine ...
Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas. Roheline mõtteviis leiab endale järjest rohkem poolehoidjaid. Eestis mõeldakse tarbimise ja saastamise kõrval üha rohkem säästmise peale, roheline argument muutub ka müügiargumendina iga päev olulisemaks. Planeet Maa on meie kõigi jaoks ühine elupaik ja meie kohus on hoida ja säilitada seda nii, et ka tulevastel põlvkondadel oleks kus ja millest elada. Kui me raiskame kõik taastamatud maavarad ära ja loobime metsaalused kõdunematut prügi täis, ei ole ka meil endil varsti kuskil elada. Tänapäeva kaasaegne ühiskond on suuresti rajatud elektrile ning naftale. Järjest enam räägitakse sellest, kuidas säästlikumalt ja loodussõbralikumalt toota elektrienergijat ning ehitada tehnikat mis töötaks nt gaasi või elektriga, ning propageeritakse autoga sõitmise alternatiivina ühistransporti, jalgrattaid ning jala liikumist. Loodussõbralikuma elektrienergija tootmiseks...
Nüüdisühiskond kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond ehk postindustriaalne ühiskond on välja arenenud erinevatest ühiskonna etappidest. Postindustriaalse ühiskonna keskmes on demokraatia ja vabam mõtlemine. Kindlasti keegi ei teadnud, et 21. sajandist võib saada postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond, mida iseloomustab paindlik sotsiaalne struktuur ja kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. Kas see siis ongi ühiskonna arengu etapi lõpp? Ühiskond on olnud juba enne meie aega ja jätkub ka pärast meid ja areneb pidevalt. Erinevatelt põlvedelt kanduvad edasi mitmesugused traditsioonid. Traditsioone muudetakse üldiselt vähe kui siis ainult paremuse poole, üldiselt põhinetakse vanal põhjal ja ümber selle muudetakse üht-teist. Ühesõnaga, tuum jäetakse alles ja kest muudetakse ära. Nüüdisühiskond põhineb suurel hulgal arvutitel. Kõik meie info liigub ju tänu arvutitele. Kui kunagi arvuti leiutati, oli see väg...
Tänapäeva Eesti kiirete eluviisidega ühiskonnas ei kujuta meie põlvkond elu ilma arvutite ja mobiilideta ette: väga palju suhtlust ja infovahetust toimub interneti ja telefoni vahendusel. Enamus inimesi on sellega täielikult harjunud ja sõltuvad arvutitest ning kui ükspäev Internetti enam ei oleks jääks elu suures osas seisma. Kuid infoühiskonnal, nagu kõigel heal siin maailmas, on ka omad negatiivsed pooled ja ohud. Internetis saab teha peaaegu kõike: kiirelt vajalikku infot leida ja vahetada, lugeda uudiseid, suhelda inimestega teisel pool maakera, teha äritehinguid. Arvutite tõttu on läinud elu palju kiiremaks, aga ma pole kindel kas see on hea või halb, sest kuigi see on mugav, ei ole meil tegelikult kuhugi kiiret, võiksime elada oma elu palju rahulikumalt. Üheks miinuseks on minu arust emotsionaalne pool. Kadumas on postiga kirjade saatmine, kuigi käsitsi kirjutatud kirjad on minu arvates paremad, e-maili lu...
USA probleemid Neeme Raud Helen Hunt XII B Sissejuhatuseks: jätkuvad probleemid Afganistaan sõjaväe juhid loodavad märgatavaid edusamme Sisepoliitika probleem tervishoiureform · Kongressi mõlemad pooled kiitsid heaks. · Miks on üle poole ameeriklastest selle vastu? · Miljonid inimesed ilma tervisekindlustuseta. · Mida tooks reform meedikutele? · Tervishoiureformi probleemi hakatakse arutama välis-eesti arstiga, Toomas Sõrraga. Meenutuseks möödunud aastakümnest Kadusid kaksiktornid USA kuulutas sõja Afganistaanile, hiljem ka Iraagile. · Ennetava meetmena võtmaks Sadam Husseinilt võimalust luua massihävitusrelvi, mida aga tegelikult Iraagil polnudki. Ajaloo suurim looduskatastroof Katrina. · Mis uputas New Orleansi linna. Kaks majanduskriisi. · Nii aasta alguses kui ka...
Kevin Aas 12 R Mis ohustab Eesti jätkusuutlikkust? Praegusel raskel ajal majanduses kerkib üha enam inimeste huultele küsimus, kuidas madalseisust väljuda võimalikult kiiresti ja valutult. Majanduse taastumisest võib-olla isegi tähtsamal kohal on jätkusuutlikkuse küsimus, eriti sellises väike riigis nagu seda on Eesti. Kuidas ongi üldse võimalik säiluda riigil, kus elab poolteist miljonit inimest ning kellest ligikauda kolmandik on teisest rahvusest ega oska enese riigikeeltki. Mis ohustab enim meie, eestlaste, jätkusuutlikust ning eksisteerimist selles maailmas? Vähenev rahvastikuarv ja negatiivne iive on olnud eestlastele pinnuks silmaks aastaid. Mis veel hullem, lisaks sündimusest suuremale suremusele on meil ka ebanormaalselt suur väljaränne. Noorte väljaränne,eriti kõrgharidusega noorema poolsete inimeste lahkumine kodumaalt tekitab efekti, kus töökäsi jääb vähemaks. Ilma tööjõuta ei are...
Eesti e-riigi tugevused ja nõrkused arutlus Kõik me oleme kuulnud, et Eesti on e-riik, aga mis e-riik üldse on? Mis on e-riigi tugevused ja nõrkused? Internetis on võimalik teha väga palju erinevaid toiminguid. Näiteks on internetis võimalik teha raha ülekandeid või osta erinevaid asju- alates toidust lõpetades majade ja autodega. Kõik see on tehtud sellejooks, et inimeste elu oleks mugavam. Kõigile on ju selge, et kodus toitu osta on palju lihtsam, kui selle toimetuse jooks poodi sõita ja siis raskete kottidega koju tulla. Ostes toidu läbi interneti peab vaid tegema linnukesed vastavate toodete taha, sooritama ülekande ja ootama uksekella helisemist. Tegelikult e-ostmist Eestis veel nii massiliselt ei kasutata. Palju populaarsemad toimingud mida läbi interneti tehakse on arvete maksmised. See on ka loogiline, kuna tänapäeva inimeste elutempo on kordi kiirem...
4. Teema - Valitsemine ja avalik haldus Ühiskonnaõpetus (õpik, lk 95 137) Valitsemine KOLM KÜSIMUST Kes valitseb? Kuidas valitsetakse? Mida otsustatakse? - Vastus esimesele võib olla erinev, sest erakondade ja gr. populaarsus muutub. - Vastus teisele on enam-vähem püsiv, sest põhimõtted määratletakse valitsemisreziimiga. - Kolmas küsimus on seotud mõjukate erakondade või survegruppidega. Nende esitatud huvid jõuavad seaduse vormistamiseni. Vajatakse veel asjatundlikke ametnikke. Vaatame poliitilise protsessi etappi - joonis, lk 95. Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised ...
Õigus öelda,kohustus vastutada. Kodaniku õigused ja kohustused on Eesti Vabariigi põhiseaduses kõik kirjas.Tooksin välja mõned neist II peatükist :Põhiõigused,vabadused ja kohustused ning arutleks nende üle. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.Kui vanemad näiteks on alkohoolikud ja ei täida oma kohustusi-ei kasvata oma lapsi ja jätavad nad hooletusse,siis sekkub riik.Sellistelt vanematelt võetakse hooldusõigus ära ja lapsed paigutatakse lastekodusse.Ka vanemate perekonnaliikmete peale on mõeldud.Kui näiteks vanainimese lapsed on tööealised ja ei saa jätta töökohustust täitmata,aga vanainimene peres vajab pidevat hoolitsemist,siis on selleks loodud meie rii...
Kas roheline mõtteviis on eestlasele omane? Inimene on tarbinud arutult ja elanud nii,nagu on talle mugavam.Ta on olnud egoistliku mõtteviisiga ja kõiges seadnud esikohale oma mugavuse ja heaolu.Ta on elanud nii,et võib öelda:"inimene on looduse kuningas,teen mis tahan."Ta ei ole arvestanud üldse loodusega.Alles viimastel aastatel on hakatud mõtlema sellele,et loodusressursse tuleb hakata ökonoomsemalt kasutama.Inimesed peaksid mõtlema oma tegevuses ja tarbimises kindlasti sellele,et ka peale neid säiliks inimväärne elu Eestis. Eestis on hakatud otsima alternative energia tootmiseks.Uuringute kohaselt jätkub fossiilseid kütuseid veel umbes 50 aastaks.Seega võiks kasutada mitmesuguseid taastuvaid energiaallikaid.Näiteks tuulegeneraatoreid on Eestis kasutatud juba mõnda aega.Algust on tehtud ka energiavõsa kasvatamisega.Seda kavatsetakse kasutada elektri-või soojusenergia tootmiseks,tulevikus üha enam.Tuleb töötada välja te...
Kommunism Sõnad ,,Kommunism" ja ,,kommunist" Tulid kasutusele Prantsusmaal. Sõna ,,kommunism" tuleb prantsus keelsest ja seda võib tõlkida kui kommuun või ühisomand. Sõna ,,kommunism" tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu. Sõnal ,,kommunism" oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele sotsialism. ,,Kommunist" on kommunismi ideoloogiate toetaja. Tuntuks on sõna ,,kommunism" teinud Nõukogude Venemaal valitsenud reziim. Kommunistlik riik : Kommunistliku partei ainuvõimu all. Enamik kommunistlike riike ei nimetanud ise ennast kommunistlikeks,vaid sotsialistlikeks. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa. Ekspansioonipoliitika. Ko m m unis m ile is e lo o m ulikud tunnus e d : Diktatuur Vabaduse piiramine K...
Maakonna valitsus ei ole rahva poolt valitav institutsioon. See koosneb oma-ala spetsialistidest. Maavanema kinnitab ametisse valitsus 5 aastaks. Seda kandidaati peab toetama kohalike oma-valitsuste koosolek. Maavalitsus on täidesaatev organisatsioon Valitsuse käepikendus kohapeal. Valitsus- Kõrgem täidesaatev võim, 4 aastat. Valitsus võib olla enamus Valitsus või vähemus valitsus, see oleneb toetajatest Riigikogu. Valitsus koosneb ministritest ja valitsust juhib peaminister (Andrus Ansip). Haridusminister (Tõnis Lukas). Igale ministrile allub ministeerium. Minister on poliitiline vastutaja. Ministeeriumi igapäevast tegevust juhib kantsler. Valitsuse igapäeva tööd korraldatakse kantseleis mida juhib riigisekretär. Valitsuse ülesanne -õigus alase tegevuse valdkond : esitada parlamendile seadus eelnõusi ja seaduse muutmis ettepanekuid, sätestada määrustega ja korraldustega meetmed, mis tagavad seaduse elluviimise, tagada kodanike ...
docstxt/126434819094694.txt
Tööhõivepoliitika roll riigi edukuse tagajana Tööhõivepoliitika on loodud selleks, et tagada riigi stabiilsus, edukus ja toimimine. Riigi toimimiseks on vaja inimesi kes majandust töökorras hoiaks ning need inimesed on tööjõulised isikud. Tööhõivepoliitika mõjutab inimesi juba lapsest peale. Riik ja ühiskond on eesmärgiks seadnud tarkade, loovate ja teotahteliste noorte kasvatamise. Vanemad korrutavad lastele kui tähtis on haridus ning kuidas ilma selleta on väga raske tulevikus hakkama saada. Haridustee algab algkoolist, kus õpitakse põhiline - kirjutamine ja lugemine, põhikoolis üldained ning gümnaasiumis neid süvendatult. Riik võimaldab tasuta hariduse kuni keskkoolini. See on plaan harida kõiki noori, et nendest tulevikus riigile maksumaksjatena kasu oleks. Ülikoolis aga kõigile soovijatele tasuta kohti ei jätku, siin tuleb kasuks tubli õppimine keskkoolis. Ülikoolist väljunud inimesed on ühe kindla eriala selgeks ...
Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (Skandinaaviamaad. Sotsiaaldemokraadid) - võrdsus - segamajandus, valitsus reguleerib - suurem tulu = suuremad maksud - turu konkurentsi mõju pehmendamine (kommunism tulu võrdne jaotamine) Parempoolsed ideoloogiad Liberalism (Reformierakond) - indiviidi vabadus - vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine - väiksed maksud, toetused (upu või õpi ujuma) Konservatism - traditsioonid, rahvus, kristluse moraal - stabiilsus, kollektiiv üksikisikust tähtsam - vähene sekkumine majandusse - mõõdukad maksud, kaitsevad rahvusliku kapitali - töökad elavad ära, toetatakse üksikisikuid Sotsiaaldemokraadid (vasak), Rohelised (ei ole selget suunda), IRL (parem) Rahvaliit (tsentrism ja põllumajandus), Kesk e. (tsentrism), Reform (parem) Heaolumudelid Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - püüd kõigile anda toetusi riigilt - valitseja eesmärk toetada kõiki, kõigi heaolu Skandinaaviamaad...
1-2 tööstusühiskond postindustriaal Info e teadmusühiskond -esikohal tööstuslik tootmine -teenindussektori osatähtsuse kasv -info suur osatähtsus -töö korraldatud konveieril -teaduse ja tehnoloogia osa -teadus, uurimisasutused, -distsipliin, kontroll tootja üle majanduses tähtsustamine avastusteleiutiste rakendamine -''aeg on raha'' -haritud spetsialistide nõue -paindlik, vaba töökorraldus -ratsionaalsus e mõistuspärasus -keskklassi kujunemine -loovus, meeskonnatöö, teadmiste -bürokraatia laienemine -mänedzeride revolutsioon e rakendamine -tööaja domineerimine puhkeaja üle omaniku rolli vähenemine -konkurents -leibkonnamudel -masstootmine, massikultuur -demokraatia levik -linnainimeste osakaal ...
Eesti riik peab 2011. aastal kasutusele võtma Euro Euro on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta, mis võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades ning 1. jaanuaril 2002. aastal alustas ringlust ka sularahana. Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elavat inimest ning ta on rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineeriv. Pärast Euroopa Liitu astumist tahab ka Eesti valitsus asendada Eesti kroonid Eurodega. Eesmärgiks on seatud liitumine euroalaga juba 1. jaanuaril 2011. Leian, et see samm võetakse varem või hiljem ette ning kunagi pole seesuguse otsuse jaoks õige aeg, seega peaks Eesti riik võtma Euro kasutusele 2011. aastal. Eesti kroonid on eestlastele väga olulised ning paljude jaoks on oma raha vabaduse sümboliks. Arvatakse, et peaksime kinni hoidma sellest, mis meid sümboliseerib ning Eesti kroonidega a...
Mina, kui osake ühiskonnast Ühiskond on kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus, kuhu igaüks meist kuulub. Ühiskonnana võime vaadelda tervet maailma tervikuna kui ka ühte riiki eraldi. Maailma ja iga riigi ühiskond on väga tihedasti omavahel seotud ning kuuludes ühte, kuulume paratamatult ka teise. Ühiskond on meie omanäoline. Kui poleks inimesi, ei saaks ka ühiskond eksisteerida. Seepärast tuleks mõtiskleda endast kui osakesest ühiskonnas. Seostades end ühiskonnaga, on lihtsam vaadelda ennast kui Eesti riigi kodanikku, kuna tihipeale kaugemal toimuv jääb vaateväljast välja. Kuuldes, et tänapäeva noorus on hukas, unustatud on väärtused ja väärikus ning kadunud tahe, vaatleme tihtipeale teisi, näitame näpuga. Kuid eelkõige tuleks tulla enda juurde, tuletada meelde, millal viimati vanemale inimesele bussis istekohta pakkusime, mis kujundab meie igapäeva elu ja harjumusi ning missugune on meie ...
Kas Eesti on heaoluriik? Kui ütleme heaoluriik, mõtleme sellist riiki, mis garanteerib kodanikele nii poliitilisi, kui ka sotsiaalseid õigusi. Heaoluriik ei mõjuta otseselt turumajandust, kuid see-eest peab ta vähendama ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust. Eeldame ka rahakoti paksusest sõltumata võrdseid võimalusi osavõtul ühiskonna üldise heaolu saavutamiseks. Lihtsaim arusaam heaoluriigist oleks justkui üksusest, kus on inimestel hea elada. Siit tekib küsimus: ''Kas me saame nimetada Eestit heaoluriigiks?'' Eesti riigis toimib maksusüsteem. Kõik maksavad makse võrdselt ning edasi toimub ressursside ülekandmine. Heaoluriik pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud. Jah, ka meie riik pakub toetusi ja pensioneid. Meil on võimalus saada haridust ning arstiabi. Kuid kogu ring on veel üpriski nurgeline. Eesti riigi toetused ja pensionid on võrreldes Skandinaavia riikidega kordades v...
Ühiskonnaõpetus lk 60-89 Kodakondsus püsiv õiguslik seos riigi ja kodaniku vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus Eestis - *omandatakse sünniga, kui vähemalt ühel vanemal on kodakondsus, *taastatakse isikule, kes on selle kaotanud alaealisena, *saadakse naturalisatsiooni korras, *eriliste teenete eest. Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas Otsene demokraatia Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised ...
Elustamine Suust-suhu-meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse. Joonis nr.1 joonis nr.1 SÜDAMEMASSAAZH Kui koos hingamise seiskumisega on lakanud ka südametegevus (pulssi ei ole, pupillid on ahenenud, südamelööke ei ole), tuleb kannatanule teha nii südamemassaazhi, kui ka kunstlikku hingamist vahekorras 2 puhumist...
Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,...
ea1. NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. tööstuslik kaubatootmine 2. rahva osalemine valitsemises 3. vabameelsuss inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskond kujunes 19.saj. - 20.saj. lõpuni ja areneb ning muutub pidevalt. Tööstusrev. ja kapitalismi kujunemine. Tööstusrev, (algas 18,saj. Lõpul Inglismaal) oluline pöördepunkt maailma ajaloos. Majanduses tähendas see üleminekut valdavalt agraarselt tootmiselt tööstuslikule tootmisele., sellele lisandus uute energiaallikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, uued töö organiseerimise moodused ja sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Selle taustal toimusid muutused ühiskonna struktuuris: 1. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades ( valdav osa töötajaid polnud enam hõivatud põllumajanduses nagu varem vaid tööstuses; tänapäevaks juba teeninduses) 2. Muutus linlaste ja maainimeste suhtarv 3. Muutus leibkonnamudel (suurpered asenduvad väiksematega, põlvkonn...
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument oli Iseseisvusmanifest. Sellega loodi formaalselt iseseise...
VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMI...
DEMOKRAATIA ANTIIKAEG Ateena linna ümber koondunud väikeriiki valitsesid kuningad, see oli iseloomulik ka teistele antiikaja linnriikidele. VII saj eKr asendus linnriikide kuningavõim hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kr archon ülem, valitseja). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest nad sattusid järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast sagedane võlaorjusse langemine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim rii...
HARIDUS Tänapäeval on eestlased Euroopa mandriosa väikseim rahvas, kellel on täielik omakeelne haridus algkoolist ülikoolini välja. XIII sajandil levis Eestis katoliiklik kiriku ja koolikorraldus. Algul rajati toomkoolid, kus õpetati traditsiooniliselt seitset vaba kunsti. Vanim teadaolev kool Eestis oli 1251. aastal loodud Pärnu toomkool. Hiljem tekkisid kloostrikoolid. Tolle aja talurahva haridus jäi nn rahvapedagoogika tasemele. Eesti hariduselus toimus suur hüpe Rootsi ajal: 1630 avati Tartu gümnaasium, 1632 Tartu Ülikool. Hakkasid levima eestikeelsed aabitsad ja kateldsmused ning ldrikute juures hakkasid köstrid lapsi lugema õpetama. 1801. aastal sai Venemaal keisritroonile Aleksander I, kes oli tugevasti mõjutatud valgustusfilosoofia ideedest. Tänu tema algatatud reformidele loodi Eestis XIX sajandi algul püsiv neljaastmeline avalike õppeasutuste süsteem: kihelkonnakoolid (elementaarkoolid), ma...
IDEOLOOGIAD Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus). Selle termini võttis 1797 kasutusele prantsuse filosoof Destutt de Tracy, kes tähis tas sellega ideid käsitlevat teadust. Tänapäeval kasutatakse sõna ,,ideoloogia" küll sageli, kuid üsnagi erinevates tähendustes. Lihtsustatult võime ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Viimasest tuleneb programm ja programmi sihtide teostamise strateegia. Iga ideoloogia eesmärgiks on õigustada teatud poliitilist reziimi, mobiliseerida poliitilist liikumist ja luua teatud mõtteline korrastatus poliitilise elu tavapärases segaduses. Ideoloogia annab enamasti lihtsaid vastuseid inimestele, kellel pole ei aega ega kalduvust süüvida nendesse keerukatesse ühiskondlikesse jõududesse, mille haardesse nad on sattunud ning mis näivad põhjustavat neile teenimatuid kannatusi. Poliitilis...
Eesti iive on teadagi kehvapoolne. Seda oleme ju kõik mõnda aega teadnud. Rahvastikuministri büroo analüüs näitab, et lähema kümne aasta jooksul Eesti rahva arv oluliselt ei vähene, kui sündimus jätkab vaatamata majandusraskusetele tõusuteed. Eesti iive on järjest paranenud, ja paljud usuvad et just nüüd äsja kätte jõudnud aastal muutub see ka lõpuks positiivseks. Sündimus on küll viimastel aastatel üsna kiiresti kasvanud, ning suremus on pigem pisut kahanenud, ei ole see päris võimatu et 2009. aastal muutub iive positiivseks. Aga teisestküljest, majanduse mõttes raskematel aastatel kipub suremus võib-olla isegi suurenema. See kõik on üsna raskesti prognoositav. 2007. aasta lõpuks hakkas sisseränne jõudma väljarändele järele, kuid majanduslanguse tõttu võib väljaränne uuesti kasvada,. Kuna lahkuvad esmajoones noored naised, mõjub see sündimusele. Tuleb luua stiimuleid noorte tagasipöördumiseks Eestisse ning võidelda vägivaldsete ja õ...
Ühiskonna kontrolltöö Villu Valitsemine ja avalik haldus Võimude kolmikjaotus Vabariik: presidentaarne ja parlamentaarne. Võim: · Seadusandlik võim- parlament (1 või 2-kojaline), mis jaguneb komisjonideks ja fraktsiooniks. · Täidesaatev võim valitsus peaminister ministrid [ministeeriumid (kansler)] · Kohtuvõim- linnakogus, ringkonnakohus ja riigikohus. Parlamendi ülesanne on seaduste menetlemine. Valitsuse tööülesanne on seaduste elluviimine. Presidentism ja parlamentarism · Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president t...
Avalik ja erasektor Avaliku sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatuid eesmärke. Eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena, mis on kõigile siduvad · Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle · Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest Avalik sektor koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest( ministeeriumid, kes korraldavad oma tööd ise). Juba Rooma vabariigis kujunes välja iseseisev kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Väga tähtis on, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on riigile iseloomulikud veel mitmed riigiv...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tö...
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (maailmaorganisatsioon) Asutatud 1945 Peakorter New Yorkis ja Viinis Peasekretär Ban Ki-Moon 192 riiki Eesti liitus 1991 Eesmärgid: · Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine · Riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine · Rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel · Inimõiguste järgimise edendamine maailmas Struktuur 6 põhiorganit + eriagentuurid, fondid, programmid 1) Peaassamblee ehk üldkogu Koguneb kord aastas (septembri keskpaik-detsembri keskpaik) New Yorgis. Valitakse peasekretäri 5 aastaks (tavaliselt äärealadelt, Kolmandast Maailmast). Valitakse 10 mittealalist liiget. Otsused on soovituslikud, mitte kohustuslikud. 2) Julgeolekunõukogu Rahu ja julgeoleku tagamise organ. 5 alalist liiget , kellel on vetoõigus: Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Suurbritannia 10 mittealalist liiget, kes on va...
Andmed käivad lõppu. Eraldi lehele. Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine ? Riigi üheks tunnuseks on kodanikkond. Me kõik, kes elame Eestis, kuulume siinsesse kodanikkonda. Kuuludes Eesti kodanikkonda, kuulume me ka Euroopa Liidu kodanikkonda, mis mingil määral sätestab meile suuremaid kohustusi ja õigusi. Kodanikuks sünnitakse või saadakse õigusliku protseduuri läbimise korras. Mina, kui põline eestlane, olen kodanikustaatuse omandanud sündides.. Ma tean, et kodanikustaatus on vabatahtlik ja ma võin sellest loobuda, kuid olen siiski uhke, et olen just Eesti kodakondsusega noor. Esimene mõte seoses küsimusega ,, Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?" oli veidi patriootlik. Mulle meeldib olla eestlane, kanda edasi meie kultuuri ja Eesti juuri. Liiga klisee oleks öelda, et ma armastan oma kodumaad kogu hingest ja ma ei lahku siit kunagi. Kuigi jah, ma olen õnnelik, et just siin s...
Kodune kontrolltöö. 12. klass. RAHVUSVAHELISED SUHTED 1. Välispoliitika (15p) 1.1 Selgita, mida tähendab mõiste diplomaatia. 1p Diplomaatia On riigi välissuhete korraldamine rahumeelselt ja läbirääkimiste teel. 1.2 Otsi internetist üles selle ministeeriumi kodulehekülg, mis tegeleb Eesti välispoliitika kujundamise ja elluviimisega ning vasta küsimustele. 1) Kes on praegu Eesti välisminister 1p Eesti välisminister on praegu Urmas Paet. 2) Millised on Eesti välispoliitika eesmärgid 5p · Julgeoleku kindlustatus ja jagamatus, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ennustatavus · Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja majandusruum · Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes · Eesti mõjukus ja hea maine · Demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtust...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Referaat Koostaja: 12. c Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Teema Teema Teema Kokkuvõte Kasutatud materjalid Sissejuhatus Käesoleva referaadiga seletan lahti mõiste jätkusuutlik areng (säästev areng) ja toon selle koht...
MAA-AMET Maa-amet on valitsusasutus, mis allub Eesti Keskkonnaministeeriumile. Teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelvalvet ning kohandab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Amet esindab ülesannete täitmisel riiki. Kuulub Avalik-mittetulundus sektorisse. Maa-amet sai alguse 16. jaanuaril 1990. aastal, mil oli veel Eesti NSV Valitsus. Tollane nimetus oli Eesti Vabariigi Riiklik Maa-amet ja see alustas tööd põllumajandusministri valitsemisalas. 3. juunil 1991 viidi amet üle Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse. Maa-ameti esimene peadirektor oli agronoom Ago Soasepp. Ameti tegutsemise peamine eesmärk oli riigile kuuluva maa-ala valitsemine vastavalr riigi maapoliitika põhimõtetele. Maa-ametile allusid maakondade ja linnade maa-ametid. Hetkel on Maa-ametil 17 osakonda. Osakondade struktuur on järgmine: Eelarve- ja finantsosakond Õigusosakond Üldosakond Haldusosakond IT osakond Planeeringute osakond Ki...
Kordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6 1. Mis eristab tavamajandust, käsumajandust ja turumajandust? 2. Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. 3. Konkurents: mis see on, liigid? 4. Miks riik sekkub majandusse: majanduslikud ja sotsiaalsed motiivid ja vahendid? 5. Erahüvis ja ühishüvis. 6. Riigi eelarve: mis see on, kuidas toimub selle vastuvõtmine, eelarvedefitsiit, millal tuleb teha lisaeelarve. 7. Maksud: miks neid kogutakse, proportsionaalne ja progresseeruv ehk astmeline tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. 8. Millele kulub eelarveraha: sotsiaalne turvalisus ja selle liigid, sotsiaalsed riskid, Eesti pensionisüsteem. 1. Tavamajandus on algeline, toodetakse lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega. Toodang tarbitakse kohapeal või vahetatakse teistsuguse kauba vastu. Leidub Aafrika ja Aasia ...
Infotehnoloogia võimalused ja ohud Tänapäeva ühiskonda nimetatakse infoühiskonnaks tänu infotehnoloogia kiirele arengule. Infotehnoloogia mõiste all peetakse silmas mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja/või levitada teavet. Suurimateks infotehnoloogilisteks leiutisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest on edasi arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Infotehnoloogia areng on muutnud inimeste elu oluliselt lihtsamaks, kuna võimaldab väga kiiresti leida ja levitada infot. Tänapäeval on võimalik internetis ajada korda suurem osa suhtlusest ja eluks vajaminevatest toimingutest. Internetis on väga lihtne ja mugav ajada oma rahaasju läbi internetipankade ja krediitkaardimaksete. Samuti on internetist võimalik osta omale kõik eluks vajalik alates...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium GLOBALISEERUMINE JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Referaat Silver Muuga 12A Tartu 2012 1. Sissejuhatus XX saj esimesele poolele iseloomulikud rahvuslikud majandussüsteemid Põhja ja osas Lõuna riikides jõudsid sajandi keskel maailma ajaloo kõige kiirema majanduskasvu perioodi. Tänapäevaks on need asendunud suuri piirkondi siduva globaalse majandus- ja infovõrguga. Maailma eri riikide ja regioonide vaheliste kontaktide (eelkõige inimeste liikumise ja kaubavahetuse) kasvu alates 1970. aastatest nimetakse globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. Tänapäeva maailmas liiguvad raha, tehnoloogia, informatsioon ja kaubad üle riigipiiride seninähtamatu kiiruse ja kergusega. Raskusteta liigub üle piiride isegi kõik s...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium JÄTKUSUUTLIK ARENG Referaat Silver Muuga 12 A klass Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäevase arusaama kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui inimkapitali, looduskapitali ja toodetud kapitali loodud kogurikkus ja heaolu ajas ei vähene, vaid säilib või, veel parem, suureneb. Jätkusuutlik ühiskond võimaldab lisaks praeguse ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tulevaste põlvkondade valikuvõimalusi. Jätkusuutlikkuse kolm tähtsat aspekti on: majandus, ühiskond ja looduskeskkond. Majanduslik jätkusuutlikkus hõlmab endas selliseid aspekte, nagu: mõistlik kasum, õiglane palk ja ühiskondlikud teenused. Sotsiaalne jätkusuutlikus sisaldab selliseid aspekte, nagu: avalik...
Mari ja Edda abielu Eestist pärit neiu Mari kolis peale gümnaasiumi lõppu Hollandisse, asudes tudeerima Amsterdami ülikooli. Ülikoolis kohtus Mari hollandlanna Eddaga, kellega tal armusuhe tekkis, ent Mari vanemad olid säärase suhte vastu. Peale ülikooli lõppu Mari ja Edda abielluvad, aasta pärast kolib paar Eestisse, esialgu kolmeks aastaks. Juba kooselu teisel aastal avasid Edda ja Mari endale ühise pangakonto, millele kogutud raha eest ostsid neiud endale Eestisse kolides Tallinnasse korteri. Kuna ostu-müügilepingu sõlmimise hetkel viibis Edda komandeeringus väljaspool Eestit, kanti kinnisturaamatusse omanikuna sisse Mari. Kuna Mari ja Edda on Hollandis ametlikult abiellunud, Teavad Mari ja Edda, et korter on nende ühisvara ja kuulub seetõttu mõlemale võrdselt. Pärast paari aastat Eestis elamist haigestub Mari raskelt ja vaatamata ravile sureb. Edda ei saa aga pärandit vastu võtta põhjusel, et Ed...
Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel kapitali huve...
Kas Eesti on heaoluriik ? Heaoluriik on riik, mis garanteerib kodanike poliitilisi ja sotsiaalseid õiguseid. Otseselt ei sekku riik turumajandusse, kuid vähendab oma kodanike omavahelist sotsiaal- majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus-, ja sotsiaalpoliitikaga. Heaoluriigi tekkega kaasneb ka üldise elatustaseme tõus ja suureneb keskklassi osakaal ühiskonnas. Heaoluühiskonnale omased tunnused on vaesuse leevendamine, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, igale indiviidile võimetekohase tasuta hariduse tagamine, inimõiguste kaitse, töötute ühiskonnas järgi aitamine ning muud sätted ja põhimõtted, mis põhinevad hoolivuse, võrdsuse, sallivuse ja inimväärse elu ideedest. Ludwig Erhard, Saksamaa majandusminister aastatel 1949-1963, pani aluse Saksamaa majanduslikule stabiliseerumisele pärast II maailmasõda. Paljud on seda nimetanud majanduslikuks imeks. Ludwig Erhard võrdles riigi ja majanduse seost jalgpalliga. Rii...
Demokraatlik valitsemine · Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust. · Riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises, nim. Otseseks demokraatiaks. · Riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad-saadikud, nim. Esindus demonkraatiaks. · Monarhia päritava võimuga riik, ainuisikuline võim. Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale. (Saudi Araabia) Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia nendes riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb PS raames. · Vabariik päritava võimu asemel, valitav võim. · Autoritaarses riigis on võim ühe isiku või kildkonna käes. · Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmiuse tööriistaks. · Riike, mis on lahti öelnud eelnevad mittedemokraatlikust reziimist, ent kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi, on Siirderiik. · Siirdeperiood ...
Majandus avatud ühiskonnas 4.1 Mitmesugused majandussüsteemid Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Kodanikul on võimalus valitsemises kaasa rääkida, tõustes volikogu või parlamendi liikmeks, osaledes kodanikufoorumis ja referendumitel. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord oleneb riigi üldisest arengutasemest, vaimukultuurist ning ühiskonnas levivatest väärtustest ja tõekspidamistest. Tootmise viisi ja ulatuse määravad ressursursid ehk tootmistegurid - loodusvarad, kapital, tööjõud, (maad). Mida kõrgemale tõuseb ühiskonna arengutase, seda olulisemaks muutub inimressurss oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisr...
Individuaalne või kollektiivne heaolu? Heaoluriigi mõiste kujunes välja tõõstusühiskonna vajadusest sotsiaalhoolekande,tervishoiu ja hariduse järele. Esimesed ilmingud heaoluühiskonnast lõid välja 19.sajandi teisel poolel Saksamaal.Induviduaalset heaolu rõhutab peamiselt liberaalne heaolumudel,kus põhirõhk on üksikisiku heaolul. Kollektiivne heaolu esineb põhilisel sotsiaaldemokraatlikus ja konservatiivses heaolumudelis. Liberalistik ühiskond on sobilik just kõrgemapalgalistele inimesele. Haridus, eluase ja tervishoid on kättesaadavad vastavalt rahakoti paksusele. Näiteks USA on hea näide liberalistikust heaolumudelist. Inimene peab maksma oma võsukese koolihariduse eest ja saadava meiditsiini tase sõltub sellest, kui kalli tervisepaketiga oled lepingu sõlminud. Ma arvan, et selline ühiskond on kasulik ainult edukatele ja ülejäänud madalapalgalised ning töötud satuv...
1) koalitsioonivalitsus:ühendus,liit;mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus,mis tegeleb koalitsioonilepe alusel anamusvalitsus:kontrollib vähemalt pooli parlamendi kohti vähemusvalitsus:pole parlamendi enamuse toetust 3) a)positiivses tähenduses:püsivus,proffesionaalsus,arvukus b)negatiivses tähendused:ebaefektiivsus,jäikus,ebainimlikkus ja tülikad protsessid Sest nüüdisaegne riik ei saa hakkama ilma bürokraatiata ehk ametnikkonnata 1) funktsioon:poliitika elluviimine selgitus:poliitikud hoolitsevad asjade normatiivse külje eest,st tegelevad avalike huvide jüüriidilise süsteemiga,bürokt. peab tagama nende huvide elluviimisesüsteemis funktsioon:süsteemi stabiliseerija selgitus:toetavad selge ametihierarhia,tööjaotus ja kirjalikud tegevusjuhised funktsioon:ametnikkonna taastootmine,arendamine ja inimressursijuhtimine selgitus:ametkondadevahelise suhtluse edendamine,poliitikate täitmise koordineerimine 2)jälgida...
TAGASISIDE ANKEET ,,RAHULOLU-UURING KOOLI ÕPPETÖÖ KORRALDUSE KOHTA " Kas koolis õpetatu vastas Teie ootustele? Ei vastanud Pigem ei vastanud Vastas Pigem ületas ootusi Ületas ootusi Kas Teil on esinenud väärtuskonflikte (osapooltel erinevad väärtushinnangud ja ühe poole käitumine häirib teist, ehkki ei tee otsestkahju). Kui jah, siis kas seda on juhtunud sageli. Kommenteeri. ............................................................................................................................................. ............................................................................................................................................. Kuidas hindate kooli taset 5-palli skaalal (1=väga halb, 2=halb, 3=rahuldav, 4=hea, 5=väga hea)...
annaabi.ee 
