Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Partei (0)

1 Hindamata
Punktid

Parteid ja parteisüsteemid


Partei definitsioon


  • Ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitika olemust ja juhtimist teatud ideoloogiliste printsiipide ja huvide kogumi kasuks kas otsese võimukasutuse või valimistes osalemise teel.
  • Nimetatakse teisiti erakond
  • Hakkasid kujunema 1932

Partei tüübid

  • Kaadripartei
  • Tekkisid 19. sajandi lõpul, kui polnud veel üldist valimisõigust
  • Liikmeskond kõrge seisundiga isikud , kel aega poliitikale pühenduda
  • Valijaskonnas ülem-ja keskklass
  • Organisatsiooniline ja ideoloogiline tase veel madal
  • Poliitika vaatesuund kõikus konservatismist reformismini
  • Ei vajanud suuri summasid , sest ei tehtud reklaami. Raha vaja "häälte ostmiseks "
  • Massipartei

    • Peeti tõelisteks parteideks
    • Tekkisid ja said võimul tänu laienenud valimisõigusele ning võitlesid edasise laienemise eest
    • Tuginevad alamkihtidele
      • Sarnasus liikumisele
    • Kõrge ideoloogiline tase - vajalik, et saada liikmeid
    • Kriitika valitseva korra suhtes
    • Organisatoorne bürokraatia
      • Loodi osakondi , mis allusid keskorganile
      • Abiorganisatsioonid-suur roll
    • Liidrid pärinesid sealt kust liikmeskond
  • Laiahaardepartei
    • Kasvanud välja kaadri -ja massiparteidest
    • Peamine idee - haarata kõiki sotsiaalseid gruppe
    • Pidev lubaduste jagamine
    • Liikmeskond pole oluline
      • Maksab partei ja kandidaatide välisilme
    • Valimiskampaanias oluline roll massimeedial

Partei liikmeskond - struktuur


  • Partei liige on :
    • Euroopa definitsioon : Isik , kes astunud parteisse , võttes välja liikmepileti ja maksab liikmemaksu.
    • Ameerika definitsioon : isik kes registreerub hääletama partei koosolekul
  • Struktuur jaguneb :
    • Sisering
      • Partei tippeliit
    • Aktivistid
      • Mitte ainult ei käi koosolekutel , vaid levitavad partei sõnumit ka väljapoole. Sellesse ringi võivadmaga ei pruugi, kuuluda ka enda huve silmas pidavad inimesed
    • Liikmed
      • Inimesed,kes astunud partei liikmeks kas surve, veendumuse või lihtsalt selleks, et partei liikmeskonda suurendada . Osad käivad ka koosolekutel, teised passiivsemad.
    • Poolehoidjad
      • Toetab kindlalt oma partei poliitikat.
      • Inimene ei astu iialgi liikmeks.
      • Ei astu kuna kardetakse tööd kaotada, lähedaste halvakspanu,säilitada sõltumatus, et mitte alluda partei sisereeglitele
    • Valijad
      • Hääletavad valimistel teatud partei poolt
        • Ideoloogia
        • Grupihuvid
        • Aja iseloom
        • Probleemiväline pooldamine

Partei funktsioonid


  • Valijate mobiliseeritus - parteide peamine mure, et inimesed tuleks hääletama
  • Üldsuse harimine - paljude jaoks on partei infoallikaks.
  • Poliitiline sotsialiseerimine - järgides teatud reegleid, levitab partei nende kohta infot ja aitab kaasa nende aksepteerimisele
  • Poliitikategemine
  • Huvide koondamine - parteid sõeluvad nõudmised läbi enne kui need jõuavad poliitiliste institutsioonideni.
  • Poliitiline värbamine - liidri kasvatamine
  • Kommunikatsioonikanal - partei on side valitsuse ja rahva vahel

Parteisüsteemid

  • Lihtne kaheparteisüsteem USA Inglismaa
    • Poliitlise stabiilsuse eeskuju
    • Arvamused peavad jagunema ühtlaselt
    • Kipub ähmastuma parteide rohkusesse
  • Mõõdukas mitmeparteisüsteem
    • Parteide arv suurem - 5
    • Ideoloogiline distants
  • Äärmuslik mitmeparteisüsteem- omane üleminekuriikidele/väikse riigikogemusega
    • Parteide rohkus
    • Suur ideoloogiline distants
    • Äärmuslikud jõud ei satu kunagi valitsusse, seepärast kriitika koguaeg .

Partei #1 Partei #2 Partei #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor exxeee Õppematerjali autor
Partei def, liikmeskond, partei tüübid, sturktuur , partei funktsioonid.

Sarnased õppematerjalid

Võrdleva Poliitika kodutööd
81
docx

Võrdleva Poliitika kodutööd

võimust sõltumatult, vastandudes seega Lääne-Euroopalikule parlamendile. Sõltumatus väljendub ka selles, et USA president kui täidesaatva võimu pea valitakse rahva poolt eraldi ning ta moodustab hiljem enda ümber administratsiooni ja kabineti, mis tähendab, et presidentaalse süsteemi puhul ei olene täidesaatva võimu koosseis parlamendi valimistest. Lisaks on kongresmenid valitud rahva poolt pigem nende isiksuse, aga mitte poliitilise partei kuuluvuse järgi, ning seega on valituks saanud justkui iseseisvad saadikud, kes esindavad oma ringkonda või osariiki, vastates just nende ootustele. Samuti on valitud esindajatel oma poliitika teostamiseks palju ressursse - suur isiklik personal ja mitmed privileegid, rääkimata kõrgest palgast, mis ametiga kaasneb. (Wilson, 1998, pp. 267-269) Kongress on kahekojaline ning on jaotatud alam- ehk Esindajatekojaks ning ülemkojaks ehk Senatiks. Esindajatekotta kuulub 435 liiget ehk

Politoloogia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun