Eesti riik peaks 2010 Euro kasutusele võtma (4)

Eesti riik peab 2011. aastal kasutusele võtma Euro
Euro on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta, mis võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades ning 1. jaanuaril 2002. aastal alustas ringlust ka sularahana. Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elavat inimest ning ta on rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineeriv. Pärast Euroopa Liitu astumist tahab ka Eesti valitsus asendada Eesti kroonid Eurodega. Eesmärgiks on seatud liitumine euroalaga juba 1. jaanuaril 2011. Leian, et see samm võetakse varem või hiljem ette ning kunagi pole seesuguse otsuse jaoks õige aeg, seega peaks Eesti riik võtma Euro kasutusele 2011. aastal.
Eesti kroonid on eestlastele väga olulised ning paljude jaoks on oma raha vabaduse sümboliks. Arvatakse, et peaksime kinni hoidma sellest, mis meid sümboliseerib ning Eesti kroonidega austama isikuid, kes on sinna peale valitud. Kõik on õige, kuid sellegipoolest pooldan Eurosid. Maailm areneb ja muutub ning esile kerkivad otsused, mis mõjutavad meid kõiki. Ükski inimene ei tohiks unustada, kes ta on ning peaks austama oma kodumaad . Loobumist Eesti kroonidest ei tohiks võtta kui loobumist eestlaseks olemisest. Eurode käibelevõtt on küll raske ning mõjutab eelkõige lihttöölisi, sest ajalugu on näidanud, et rahareform tavalist inimest rikkamaks ei tee. Kuid Euro kui maailmavaluuta kasutuselevõtmine, annab Eesti majandusele ja Eesti inimestele kindlust , vähendab riski, et meie raha väärtus väheneb ning säästud kahanevad.
Ühine raha on Eestile kasulik. Kuna meil on teiste liikmesriikidega tihedad majandussuhted, lihtsustab Eurode kasutuselevõtt kaubavahetust liikmesriikide vahel. Kaob ka valuutarisk, et välisriikidesse reisides pidevalt raha vahetades kaotad väikese osa oma rahast, kuna erinevates rahavahetuskohtades on rahakurss erinev. Eesti ettevõtetel on paremad konkurentsivõimalused Euroopas ja see võib hoida meie hinnad stabiilsed. Välisinvestorid ja ettevõtted investeeriksid Eesti majandusse samuti rohkem, sest siis neil ei ole vaja valuutakursiga arvutada ning kuna nad on juba pikka aega kasutanud eurot, usaldavad nad seda raha. Välismaalastel on lihtsam Eestist kaupa osta ja eestlastel on lihtsam osta kaupa välismaalt. Euro kasutusele võtmisega oleme osa sellest suurest Euroopa rahaliidust ja see tähendab välisriikide suuremat mõju Eestile ning veelgi lähedasemaid suhteid nendega.
Tegelikkuses olen ka ise konservatiivsete vaadetega ja kardan uuendusi . Kuid usun, et Eurode käibelevõtt ei suurenda ainult rikaste ärijuhtide ressursse, vaid avardab ka lihtinimeste võimalusi. Kuna euro on kasutusel 15 euroala riigis, saame väga lihtsalt hindu võrrelda.
Nii võime tellida välismaalt asju, kui need on seal odavamad. See omakorda elavdab konkurentsi tarnijate ja kaupluste vahel ning hinnad langevad veelgi. Samuti on tänapäeval euroalal töö, turismi või õppimise eesmärgil reisimine odavam ja lihtsam. Enam pole vaja ühest euroala riigist teise reisides valuutat vahetada. Kuna Euroopa Keskpank hoiab hinnainflatsiooni madalal, on ka intressimäärad madalad. Seega on raha laenamine odavam, kuna laenuintressid on madalamad. See aga muudab inimeste jaoks oma esimese kodu või uue auto ostmise palju lihtsamaks.
Vanasti oli kõikidel riikidel oma raha. Saksamaal, Soomes margad, Šveitsis, Prantsusmaal frangid , Hispaanias peesod, Itaalias liirid jne. Oma raha väärtustati ja selle üle tunti uhkust . Kuid maailm on muutunud ja ka inimeste võimalused on avardunud . Maailm on globaliseerunud ja kõik on kättesaadavam. Ma ei näe pikemas perspektiivis mingit ohtu ühisraha käibelevõtuga ning leian, et Eesti riik peab 2011. aastal kasutusele võtma Euro.
E.G