Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas (6)

Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas.
Roheline mõtteviis leiab endale järjest rohkem poolehoidjaid. Eestis mõeldakse tarbimise ja saastamise kõrval üha rohkem säästmise peale, roheline argument muutub ka müügiargumendina iga päev olulisemaks. Planeet Maa on meie kõigi jaoks ühine elupaik ja meie kohus on hoida ja säilitada seda nii, et ka tulevastel põlvkondadel oleks kus ja millest elada. Kui me raiskame kõik taastamatud maavarad ära ja loobime metsaalused kõdunematut prügi täis, ei ole ka meil endil varsti kuskil elada.
Tänapäeva kaasaegne ühiskond on suuresti rajatud elektrile ning naftale. Järjest enam räägitakse sellest, kuidas säästlikumalt ja loodussõbralikumalt toota elektrienergijat ning ehitada tehnikat mis töötaks nt gaasi või elektriga , ning propageeritakse autoga sõitmise alternatiivina ühistransporti, jalgrattaid ning jala liikumist. Loodussõbralikuma elektrienergija tootmiseks on rajatud tuuleenergia parke, hüdroelektrijaamu ning paljud pered on hakanud kasutama päikesepatareisid.
Väga populaarseks on muutunud ka taaskasutus. Iga ostu eel peaks mõtlema, kas sul on ostetavat eset ikka vaja. Kui jääd oma ostuotsuse juurde, on päris tihti hea mõte vaadata kasutatud asjade suunas. See on säästlik nii keskkonnale (sellevõrra on vaja uusi asju vähem toota) kui ka sinu rahakotile. Teinekord on vaja kasutatud asja veidi kohendada, see tekitab isikliku suhte ning annab tootele pikema elu. Taaskasutusest võid saada väga originaalseid ja vahvaid asju. Vana mööbli saab ära puhastada ja vastavalt oma soovile viimistleda, kasutatud riietest saab üsna vähese vaevaga uusi ainulaadseid riideid . Kui aga mõni asi jääb kapipõhja või nurka seisma või ka remondist-kolimisest üle, siis tasub needki äraviskamise asemel viia taaskasutusse. Sellega vähendad utiliseerimisele mineva prügi hulka ning annad asjadele uue võimaluse. Suure tõenäosusega on kusagil olemas inimene, kellel just midagi sellist puudu on. Esemeid taaskasutusse saates säästad keskkonda.
Ilmselt tänu uuele jäätmeseadusele ning prügikoristuskampaaniale „Teeme ära 2008“ on viimasel ajal populaarsust kogunud plastpudelite korjamine ja hiljem poodi tagastamine. Plastpudeli saab ümber sulatada ja uuesti kasutada. Enne seda aga visati palju pudeleid maha ning halvemal juhul jäid need metsa alla aastateks vedelema ja loodust reostama. Korduvkasutamisega saab ennetada ka jäätmete tekkimist. Väheneb prügilatesse ladustatav jäätmete voog ning vähenevad kulud, mis tuleks teha uute materjalide kasutuselevõtmises. Materjalide taaskasutus vähendab ka majanduse keskkonnakoormust ning pikemas perspektiivis on see kõigile oluline.
Üha enam inimesi vaatab ka seda, mida nad söövad ja kuidas ning millest on toiduained valmistatud. Palju pööratakse rõhku, et söödavad toidud ei sisaldaks kunstlike värv-, maitse- ja säilitusaineid ning pärilikult muundatud organisme ehk GMO-sid. Samuti on populaarseks muutunud mahetooted. Mahetoidu tarbimine aitab säästa loodust, sest mahepõllumajandus ei koorma keskkonda sünteetiliste väetiste, ega taimekaitsevahenditega. Samuti soodustab mahetootmine põllumajandusmaade looduslikku mitmekesisust. Maheloomakasvatuses pannakse suurt rõhku loomade heaolule, nad saavad rahuldada oma loomulikke vajadusi, viibida väliskeskkonnas ja tarbida mahesööta. Eelistades Eestimaal toodetud mahetoitu, toetatakse ka kohalikku maaelu .
Roheline mõõteviis tähendab huvi ümbritseva elu vastu ning oma tegevustega võimalikult suurt looduse säästmist. Samas ei maksa ka paaniliselt ökoelu elada. Et mõelda ja elada roheliselt ei pea iga inimene kodus vihmausside abil komposti valmistama ning tarbima üksnes ökotooteid. Mõistlik ökoelu tähendab tervislikku toitumist ja tervislikku eluviisi.