Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja,
KOOLI NIMETUS MAKSUMAKSJATEST SÕLTUB RIIGI HEAOLU Referaat Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2016 Sisukord Sisukord............................................................................................................... 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 2 Julgeoleku tagamine tulevikus......................................................................
et nad on väärt teostamist siis tuleb alati endale kindlaks jääda ning maksku mis maksab oma plaane teostama hakata. Kui ka ilmnevad mõned tagasilöögid ja ebaõnnestumised ei tohiks nendest end liialt heidutada lasta, vaid kogemustest õppida, neid arvesse võtta ning edasi liikuda. Vähesed inimesed on saanud edukateks ilma pingutuste ja kannatlikkuseta. Alati tuleb ennast usaldada ning endas kindel olla, mis ka ei juhtuks. KASUTATUD ALLIKAD 1. Pärjamäe, M. (2002, september 30). Edukuse vastuolud. Äripäev. 2. Allaste, A. (2006, mai 6). Olla edukas, rikas ja tugev. Postimees. 3. Aaviksoo, A. (2009, märts 9). Eesti vajab väärtushinnangute muutust. Eesti Päevaleht. 4. Coontz, S. (2008, september 30). Edukas naine oht pereelule? Eesti Päevaleht. 5. Parts, J. (2007, september 27). Edu valem oskused, head ideed ja toetav keskkond. Postimees.
7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3 1
potensiaalselt eksporti, mis peaks valitsusele igati meeltmööda olema. Etniliste vähemuste ettevõtlusega kaasnevad üldine majanduskasvu kiirenemine, vähemuste sotsiaal-majanduslik integratsioon, nende suurem sotsiaalne mobiilsus, tööpuuduse vähenemine etniliste vähemuste seas ning regionaalsete probleemide osaline vähendamine (Põld). Üldjuhul on immigrantettevõtted väikeettevõtted ning ka neil on mitmeid positiivseid mõjusid riigi majandusele ja ühiskonnale. Väikeettevõtlusel on mitmeid plusse majanduse arenemisel: loob uusi töökohti, arendam rahvuslikku produktiivsust, aitab võidelda vaesusega ja arendab innovatsiooni (Lofstrom, 2014). Tururikastamine on selles aspektis tarbijatele väga positiivne nähtus. Immigrandid tulevad teisest kultuurist ja toovad sellega kaasa ka uusi teenuseid ja tooteid. Mõnes mõttes on neil ka
2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor
................................................................10 1.3.3. Töö hind .....................................................................................................11 2. Põhilised muutused tööturul ........................................................................................11 2.1. Eesti tööturgu mõjutanud tegurid .......................................................................11 2.2. Tööhõive vähenemine ja töötuse suurenemine ...................................................12 2.2.1. Tööpuuduse liigid ......................................................................................15 2.2.2. Tööpuuduse põhjused ................................................................................16 2.2.3. Võimalused ja meetodid tööpuuduse vastu ...............................................16
Kõik kommentaarid