Tööhõive poliitika roll riigi edukuse tagajana (1)

Tööhõivepoliitika roll riigi edukuse tagajana
Tööhõivepoliitika on loodud selleks, et tagada riigi stabiilsus, edukus ja toimimine . Riigi toimimiseks on vaja inimesi kes majandust töökorras hoiaks ning need inimesed on tööjõulised isikud.
Tööhõivepoliitika mõjutab inimesi juba lapsest peale. Riik ja ühiskond on eesmärgiks seadnud tarkade, loovate ja teotahteliste noorte kasvatamise. Vanemad korrutavad lastele kui tähtis on haridus ning kuidas ilma selleta on väga raske tulevikus hakkama saada. Haridustee algab algkoolist, kus õpitakse põhiline - kirjutamine ja lugemine, põhikoolis üldained ning gümnaasiumis neid süvendatult. Riik võimaldab tasuta hariduse kuni keskkoolini. See on plaan harida kõiki noori, et nendest tulevikus riigile maksumaksjatena kasu oleks. Ülikoolis aga kõigile soovijatele tasuta kohti ei jätku, siin tuleb kasuks tubli õppimine keskkoolis.
Ülikoolist väljunud inimesed on ühe kindla eriala selgeks õppinud millele nad on spetsialiseerunud, eeldates seda, et nad oma eriala armastavad ja seda tööd hakkavad tegema. Kuna inimesed on erinevad pakubki riik välja erinevaid õppimisvorme, luuakse uusi koole ning uusi erialaseid õppimisvõimalusi. Kõik on eesmärgiga, et pakkuda kõikidele noortele valikuid , valikuid millest nad saavad valida sobivaima mida nad kõige paremini oskavad. See tagab inimeste rahulolu ning pühendumise oma töösse, ning kui inimesed on rahul ning pühendunud, on ka tööandjad rahul, sellest omakorda riik, kes sellest kõigest kasu lõikab. Kui poleks laialdasi valikuid, siis inimesed peaksid tegelema palju kitsama töövalikuga, mis ilmselgelt neile rahuldust ei pakuks. Kui tulevikus töötada töökohal mis ei meeldi, ei ole ka töötahe ning töökvaliteet nii suur, ainult armastusest tehtu vastu sünnivad kõige paremad tulemused. Järelikult on õnn enda kätes.
Ometi kui plaan iseenesest nii täiuslik näib on riikides ikkagi probleemiks töötute suur hulk. Inimesed, kel pole piisavalt oskusi mingil erialal ei saa tööd. Tal ei jäägi muud üle kui võtta vastu vähemteenivam töö või minna ennast täiendama. Probleem võib olla ka selles, et inimene on valiv, mis iseenesest ei ole halb, kuid kitsendab töökohtade kuhu ta saaks kohemaid tööle asuda . Mõned inimesed ei tahagi tööd teha kuna see liiga suurt pingutust nõudev tegevus on. Samuti võib olla töötu firmaomanik, kes otseselt kuskil ei tööta, kui see ei tähenda et tal sissetulekut ei oleks.
Riigi edukuse tagab see, kui palju tal raha on. Riigi raha tuleb loomulikult maksumaksjate taskutest ehk siis nii öelda tööjõuliste isikute taskust. Töökate, haritud ja innovatiivsete inimeste koostöötamisel riigi majandus õitseb. Kui aga selliste inimeste osakaal ühiskonnas on väike, toimub vastupidine. Nende väike osakaal võib olla tingitud töötutest, kes tegid oma erialavalikul vale otsuse ning pole suutnud õigest teeotsast ära pöörata. Riik kaotab tänu neile maksudest saadavat tulu, töö jääb tegemata ja selle asemel tuleb neile hoopis töötu abiraha hakata maksma. Järelikult on riigi enda huvides oma inimesed tööle panna ja neid harida kuna ilma töötegijateta ei saaks riik edukaks. Miks üldse tahab riik edukas olla? Kui riik on edukas on ta konkurentsivõimelisem teiste Maailma riikidega, samuti tema sõnaõigus ja mõjuvõim suureneb, kuid eelkõige suudab riik pakkuda rahvale paremat. Makstaks rohkem toetusi, ehitataks uusi hooneid , asendataks vana uuega ning inimesed oleksid paremal elujärjel. Seda loomulikult siis kui riigiisad on demokraatliku maailmavaatega.
Tööhõivepoliiitka eesmärk on kasvatada inimesed, kes riigi majandust edasi viiksid. See algab pihta juba koolist, mida riik rahastab . Samuti pakutakse laialdasi võimalusi valida sobivaim töökoht, mida soovitakse. Peaasu, et tööd tahetaks teha, töötegijate seas oleks rahulolu ning et oleks tulemusi. Töötus aga on riigi suurim probleem kuna töötud ei ole oma õiget kohta tööturul leidnud. See pärsib riigi edukust , kuna riigil tuleb rohkem raha töötutele kõrvale panna, omakorda kui nad ei käi tööl, ei maksa nad ka makse ja riigi sissetulek väheneb. Järelikult sõltub riigi edukus rohkem kui enam tööga hõivatud inimestest.