E-riik (9)

Eesti e-riigi tugevused ja nõrkused
arutlus
Kõik me oleme kuulnud , et Eesti on e-riik, aga mis e-riik üldse on? Mis on e-riigi tugevused ja nõrkused?
Internetis on võimalik teha väga palju erinevaid toiminguid . Näiteks on internetis võimalik teha raha ülekandeid või osta erinevaid asju- alates toidust lõpetades majade ja autodega. Kõik see on tehtud sellejooks, et inimeste elu oleks mugavam. Kõigile on ju selge, et kodus toitu osta on palju lihtsam, kui selle toimetuse jooks poodi sõita ja siis raskete kottidega koju tulla. Ostes toidu läbi interneti peab vaid tegema linnukesed vastavate toodete taha, sooritama ülekande ja ootama uksekella helisemist. Tegelikult e-ostmist Eestis veel nii massiliselt ei kasutata. Palju populaarsemad toimingud mida läbi interneti tehakse on arvete maksmised. See on ka loogiline, kuna tänapäeva inimeste elutempo on kordi kiirem, kui see oli 10 aastat tagasi. Me lihtsalt ei leia oma päevaplaanide juures aega sõita kuhugi kontorisse ainult sellepärast, et maksta ära oma telefoniarved. Sellest lähtuvalt on paljud firmad otsustanud lõpetada paberarvete saatmise postkastidesse, viimane on minuarust väga tore, sest see hoiab meie loodust, mida me igapäevaste toimingute juures niigi liiga palju reostame. Arvete saatmise lõpetamise juures on ka halvad küljed, sest paljud inimesed ei kasuta arvuteid. Siinkohal pean eelkõige silmas eakamaid inimesi. Pean tõdema, et pensionärid ei kasuta arvuteid mitte ainult selletõttu, et nad ei oska, vaid väga tihti on põhjus põhimõttes. Olen oma kõrvaga kuulnud kui kuuekümne aastane mees ütles, et on eluaeg ilma selle „kastita“ hakkama saanud ja saab ka edaspidi. Muidugi nagu alati leidub ka siin erandeid .
Mina õpilasena kasutan kõige rohkem sellist e-riigi võimalust nagu seda on e-kool. Algselt pidin ma sellele üle minema pooleldi sunniviisiliselt, sest kogu informatsioon kogunes sinna. Mulle on, aga alati meeldinud vaadata õppimist ja oma hindeid päevikust. Küllap on see halb põhikooli harjumus. Nüüdseks olen ma e-kooliga täielikult harjunud ja võin kindlalt väita, et tegu on kohutavalt mugava lahendusega. Igal ajal on mul võimalik vaadata, mis kodus teha on vaja, mis hinded mul on või ega ma juhuslikult kuskil tunnis magamise tõttu puudujaks pole märgitud. E-kooli teeb kohutavalt mugavaks asjaolu, et seda on võimalik jälgida ka läbi mobiiltelefoni, nii on mul päevik alati taskus ja vajaduse korral saan ma seda vaadata. Miinusena tooksin välja erinevad tehnilised rikked , kas siis serveri poolsed või tehnikast lähtuvad. Näiteks oletame, et mul on kodus ainult üks arvuti ja seegi on otsustanud lõpetada töötamise, juhuslikult on ka telefon vette kukkunud või otsustab streikida. Sellisel juhul ei ole mul võimalust õppimist mitte kuskilt kontrollida. Olgem ausad tõenäosus, et nii telefon kui ka arvuti on üheaegselt katki on nullilähedane. Seda enam, et tänapäeval on peaaegu igas peres vähemalt 2 arvutit.
Tänapäeval on võimalik läbi interneti teha peaaegu kõike. Küsimus peitub, aga selles kui paljusid e-riigi poolt pakutavaid võimalusi me ära kasutame. Mina isiklikult kasutan internetipanka, eelpoolnimetatud e-kooli ja X-tee päringute portaali. Tean ka seda, et on olemas e-valimised ja e-hääletamine, aga mina eelistan valimiskontoris ise kohal käimist. Võibolla tuleb see sellest, et kohalik valimiskontor on minu kodust 50 m kaugusel või olen ma tõesti mõtlemiselt natuke vanamoodne ja ei usu e-hääletamise turvalisusesse nagu sellesse ei usu pensionärid. Vahe peitub, aga selles, et pensionärid ei tea interneti kohta midagi ja peavad seda seetõttu ebaturvaliseks. Seevastu mina tean, kui võimekad on tänapäeva häkkerid ja kui kiirelt on nad võimelised sisse murdma erinevatesse andmebaasidesse . Tegelikult ei tohiks andmebaasi sisse murdmine olla suurem probleem peaaegu ühelegi inimesele kellel on olemas vastav programm ja natuke IT alast teadmist. Probleemiks osutub, aga see kuidas murda anbebaasi sisse ilma, et seda keegi näeks. Sellest tulenevalt pean ma tunnistama, et eelistan valimisjaoskonnas käimist selle tõttu, et valimisjaoskond on mu kodu kõrval. E-riigi juurde kuulub kahtlemata ka ID-kaart. Ning peab mainima, et ma tõesti kasutan ka seda isikut tõendavat dokumenti. Näiteks siis, kui poes mu nooruse tõttu mult vanust küsitakse. See on minusilmis naeruväärne, et ID- kaarti saab kasutada nii vähestes kohtades, jah tõesti mitte ainult vanuse näitamiseks vaid ka bussiga sõitmiseks ja ID-kaardi lugeja olemasolul ka erinevatesse kohtadesse sisse logimiseks. Selle maagilise kaardi potensiaal on, aga palju suurem. Nimelt oleks täiesti võimalik tänapäeva tehnika juures kaotada ära erinevad kliendikaardid ja pangakaardid, ning asendada need kõik ühe ainsa kaardiga . Selleks kaardiks oleks see sama kurikuulus ID-kaart. Millegi pärast ei ole kaardi täit potensiaali siiski veel ära kasutatud, aga eks näis mis tulevik toob.
E-riigi suurimaks nõrkuseks pean ma teadmatust erinevate võimaluste olemasolust, sest võimalusi tuleb juurde iga päev. Tugevustena tooksin välja mugavuse , ajakokkuhoiu ja lihtsuse. Mina pean toimiva e-riigi loomist Eesti ainukeseks võimaluseks maailmas kuskile jõuda ja ootan väga järgmisi samme , mis meie tuleviku nimel tehakse.