Lõppvaatus Saaremaal - 1227 jaan (meri jääs) sakslased kogusid suure väe jõuti Muhu linnuse alla muhulased pakkusid rahu ja lubasid end ristida, sakslased asusid linnust piirama I tormijooks löödi tagasi, alles VI päeval õnnestus linnusesse tungida, inimesed tapeti, linnus põletati - vaenuvägi Valjala alla (Saaremaa suurima ja tugevaim linnus) saarlased sõlmisid rahu läbirääkimised - ristimine kogu saarel - muistne vabadusvõitlus oli lõppenud Allajäämise põhjused - vallutajatel süstemaatilised rüüsteretked - Eestlastel tuli üle elada poolsada laastavat sõda - Vastasel sõjaline ülekaal elukutselised sõjamehed (hea väljaõpe, kogemus), parem relvastus, võisid täiendada väge pidevalt uute meestega - Eestlastel tuli korraga võidelda mitme vaenlasega (taanlased, rootslased) - Vallutajate selja taga rooma-katolikukirik (tähtsaim mõjukaim jõud Lääne-Euroopas)
Väikeste kühvlite ja pintslitega kaevatakse välja ja puhastatakse ehituste jäänused, erinevad konstruktsioonid, maetud inimeste luustikud. Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Omakroda on ka abiks täppis ja loodusteadused. Ajaloo abiteadusteks on veel dendrokronoloogiline skaala. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad rahvaluule,keel janaabrite vanemad kirjalikud allikad, nt Läti Henriku kroonika. 3. Muinasaja periodiseerimine (koos aastaarvudega) Muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost üle kaheksa ja poole aastatuhande pikkuse perioodi. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjali, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Kiviaeg, mesoliitukum (9000-4900 ekr) Neoliitikum (4900-1800 eKr) Pronksiaeg (1500- 500 eKr) Rauaaeg Varane rauaaeg 6. sajand eKr 1. sajand Vanem e. rooma rauaaeg 1. sajand 5. sajand Keskmine rauaaeg 5. sajand 8. sajand Noorem rauaaeg 9. sajand 13. sajand 4. Mesoliitikum Eestis
MÕISTED: jääaeg 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus a
organiseerija ja juht) · 1201.a. rajati Riia linn, maa pühendati Neitsi Maarjale, Eesti ja Läti ala hakati nimetama Maarjamaaks, Riiast sai järgneva vallutussõja peamine tugipunkt · 1202.a. rajati Mõõgavendade Ordu e. Kristuse Sõjateenistuse Vennad, juhiks oli ordumeister, kõige tähtsamad rüütelvennadülesanne oli sõdimine, tugev sõjaline jõud · 1208ndaks aastataks olid kõik Eesti alad hõivatud Eesti Muistne Vabadusvõitlus 1208 esimene rüüsteretk Ugandisse, sõja algus; võitlus Eestimaa pärast, sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid; Otepää linnus süüdati põlema 1210 - 2 suuremat retke: Võnnu piiramine eestlaste vasturetk, hakati piirama, sest see oli Mõõgavendade Ordu üks olulisemaid tugipunkte, eestlased võitlesid kaua ja proovisid linnust igalt poolt rünnata, võnnulastele tulid appi liivlased ja latgalid
Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. Sissetung Eestisse 1208. a. Algas võitlus Eestimaa pärast. Sihipärase vallutuse esimene ohver oli Ugandi..1208. sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema. Ugalased kutsusid appi sakalased ja tegid vasturetke latgalite maile. Eestlaste jaoks algas muistne vabadusvõitlus. Võnnu piiramine 1210. a Toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendusmalev opiiras Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu tähtsamaid tugipunkte. Linnust rünnati 3 päeva ja kaitsjad poleks seda enam kaua hoida suutnud, kuid neljandal päeval lahkusid piirajad ootamatult. Eestlasteni oli jõudnud teade ,et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Ootamata ära köiki
(12 saj II pool pärissoomlased ja hämelased) (--> soomlased olid andamisõltuvuses) Idaslaavlased 10. saj (õigeusk). Vana-Vene riik. Leedukad olid küll paganad, aga neil oli oma riik. 1180-dad (väiksemad vürstiriigid ühinestid --> Suur-Vürstiriik) 1187 hävitati Rootsi linn Sigtuna (Idamere panagad?) 1143. a. Rajati LÜBECK. Eestlaste relvad: viskeodad/torkeodad, sõjakirvaed, mõõk, kilp. --> Malev (ühe maakonna mehed) MUISTNE VABADUSVÕITLUS Ristisõdijate eesmärgiks oli: 1. Ristiusu levitamine 2. kaupmeeste turvalisem kauplemine 3. juurdepääs uutele maavaldustele. MEINHARD- rahumeelne misjonitöö. 1180. Üksküla liivlaste bismis-ristimine kivilinnuse vastu. TEODERICH-(Meinhardi abiline), tülis liivlastega. Ristis Kaupo. Käis ka Eestis ( 1191 -päiksevarjutuse ajal) Suri 1196.a. BERTHOLD-1198 a. Piiskop. Polnud rahumeelne, saabus koos ristisõdijatega. Esimeses konfliktis liivlastega tapeti.
peale seda tuli vürst vjatsko venemaalt-sisuliselt oli see eestlaste ründamine.Tartu kaitsmine-sakslaste võim suurenes jälle, hakkas piiramine, sakslased vallutasid linnuse tormijooksuga. nüüd oli terve eesti mandriosa vallutatud sakslaste poolt.Lõppvaatus Saaremaal 1227.-sakslased kogusid suure väe,mindi Muhu linnuse alla,paljud eestlased tapeti,sakslased tungisid linnusesse;edasi liiguti Valjala alla,eestlasid asusid läbirääkima ,ristiti kogu Saaremaa.Muistne vabadusvõitlus jõudis lõpule ja sellega lõppes ka muinasaeg. Allajäämise põhjused-sõjaline ülekaal oli vastase poolel,ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed,hea väljaõppe ja kogemustega; neil oli parim relvastus,samuti täiendasid nad vägesid pidevalt,lisaks pidid eestlased võitlema taani ja rootsiga,vallutajate taga seisis,rooma-katoliku kirik;eestlaste ühistegevus ja sõjaväekorraldus oli nõrk, eestlastel polnud ühtne riik väljakujunend+koostöö puudumine naaberrahvastega.
Rooma paavst pühendas alistatava maa Neitsi Maarjamaa. 1202.a.asutas Albert ,,Mõõgavendade ordu’’. Need olid randrüü, rüütlid, nende kannupoisid, teenijad ning preestrid. Nende tunnuseks oli valge mantel punase risti ja mõõgaga. Lühikese ajaga alistati ja ristiti kõik Liivi ja Läti hõimud. 1208.a. alguses tungis Mõõgavendade Ordu Ugandi maakonda. Tapeti inimesi, rööviti külasid, põletati maha Otepää linnus. Sellega algas muistne vabadusvõitlus. Võitluse alguses arvasid eestlased, et tegemist on tavapäraste rüüsteretkedega. Nad ei saanud aru, et oli alanud sõda meie maa äravõtmise pärast. 1210.a. korraldasid eestlased järjekordse tasuretke Võnnu linnuse vastu (tseesis- Läti). Piiramise lõpetas Riiast tulev rüütlite abivägi. Eestlased taganesid ja jäid varitsema Ümera jõe äärde metsa. Ootamatu rünnakuga võitsid nad neid jälitavat rüütlite väge. Võit Ümera jõel andis eestlastele eneseusku ja
Kõik kommentaarid