Valimised (0)

Valimiss� steemid Majoritaarne ja proportsionaalne.Eestis kehtib proportsionaalne. On olemas ka h�briidne-nende kahe v� imaluse kombinatsioon. Majoritaarse s�steemi puhul on ainult �ks v�itja valimisringkonnas. Majoritaarne s� steem jaguneb kaheks: 1. lihth ��lteenamuse s� steem -riik on jagatud nii mitmeks valimisringkonnaks kui mitu kohta on parlamendis.nt.Suurbritannias. Selle s�steemi puuduseks on see et palju h��li mis antakse ei l�he �ldse arvesse. 2.asoluutse h��lteenamuse s�steem-kahe vooruline valimistes�steem mis v�ib �he vooruliseks saada ainult siis kui keegi saab esimeses voorus �le 50% h��li.Teises voorus saavad osaleda ainult need kandidaadid kes on esimeses voorus saanud kvoodi t�is. Selle kvooditamise p�hjus on see et mitte killustada parlamenti-et sinna ei p��seks v�hempopulaarsed kandidaadid sisse.See kes nendest k�ige rohkem h�li saab teises voorus see saab parlamenti.nt Prantsusmaa ja Soome.See kahevooruline s�steem tingib parteidele erinevates valimisvoorudes erineva valimistaktika.Esimeses voorus kritiseeritakse konkurente,aga m��dukalt.Teises voorus moodustatakse � hine valimisblokk l�hedase m�tteviisiga parteide vahel.Need kaks vooru toimuvad reaalselt kahel erineval ajal. Valijad peavad kaks korda k�ima valimas.See k�ik on riigile kulukam. Proportsionaalne s�steem-niipalju % kui valijad mingit parteid toetavad nii palju ka % see pareti parlamendis kohtasid saab.K�ik h��led l�hevad arvesse.Puuduseks on see et see s�steem on keeruline ja s�steem on parteikeskne.Toimub h��lte � lekandmine �helt saadikult teisele.Parteide vaatenurgast on see � iglane aga �ksikkandidaadi seisukohast see ei ole �iglane.Valituks v�ib saada ka v� hese toetusega inimene kes on k� rgel positsioonil oma parteis .Kasutatakse avatud ja suletud nimekirjade p�him�tet. Avatud nimekiri-toimub h��lte �mberpaigutamine k�rgemal kohal olevatele kandidaatidele.Suletud nimekiri t�hendab seda et seda asja ei toimu. Proportsionaalne s�steem on Eestis kolmevooruline.Valija k�ib h�� letamas ikkagi �he korra.Need kolm vooru toimuvad statistiliselt.H��li loetakse kokku kolme vooru p�him�ttel.Voorude p�him�tted:v�ivad kandideerida nii parteid kui �ksikkandidaadid. 1 voor -siin arvutatakse v�lja ringkonna lihtkvoot -h��lte arv mille �letanud saavad kohe esimese vooru tulemusena parlamendi koha endale.Lihtkvootide saamiseks-valimisringkonna kehtivate valimissedelite summa jagatakse valimisringkonna mandaatide arvuga. 2 voor -valimisk�nnis 5%.Sinna p��sevad ainult need parteid kes on saanud rohkem kui 5% toetust.Et mitte liialt killustada parlamenti.Kes on �hes ja samas parteis kandideerinud nende h��led liidetakse.H��lte summa jagatakse ringkonna kvoodiga. See kes on oma parteis k�rgemal kohal see saab need kohad endale mis teises voorus jagatakse. 3 voor-jagatakse �lej��nud t�hjad kohad.Selle jagamiseks kasutatakse sellist asja nagu d`Hondti jada.See on k� rgema keskmise meetod.K�ikide parteide tulemused jagatakse selle d�Hondti jada tulemustega l�bi.Ja vaadatakse millise partei tulemus on k�rgem ja need saavad j� rgmised kohad parlamendis.Seal toimub suletud nimekirjade p�him�te. H�briidis on �hendatu majoritaarse ja proportsionaalse s�steemi p�him�tted. Kehtib Venemaal.Seal on ka kaks vooru.Iga valija valib endale kaks saadikut.�he valib riigitasandile ennast esindama ja teise kohaliku v�imu tasandile esindama. �hiskond. H��letajat ei tohi m� jutada valimissedeli t�itmisel. Valimiskampaania rahastamine peab olema selge,avalikusele n�htav ja teada.Selleks peavad parteid esitama aruandluse kust nad on raha saanud ja kui palju. K�ik h��led on v� rdsed ja igal valijal on ainult �ks h��l. See ei kehti h�briitsetes valimiss� steemides .(venemaa) Esimene etapp on valimiste ettevalmistus.Sel ajal riigi valimiskomisjon teeb kindlaks valimis�iguslike kodanike arvu.V�idakse parandada valimisseadust. Valimised v�ivad olla kas korralised v�i erakorralised.Korraline valimine toimub teatud kindla ajavahemiku j�rel.(nt 4 aasta tagant). Erakorralised valimised toimuvad siis kui parlament on laiali saadetud .Vaja kiiresti uut parlamenti. Teine etapp on valimiskampaania.Toimub kandidaatide registreerimine.Toimub valimis- programmide propaganda .(reklaamid telekas ja raadios jne.)Sel perioodil parteid tugevnevad organisatsiooniliselt.Toimuvad ka kongressid. Kolmas etapp on h��letamine.Kestab umbes n�dal koos eelh��letamisega.Toimub h��lte andmine. M�nedes riikides on h��letamine tehtud kohustuslikuks.( pakistan ) Neljas etapp on h��lte lugemine.Toimub h��lte lugemine ja mandaatide jagamine.(saadiku koht) L�plikud tulemused selguvad umbes n� dala jooksul.Esialgsed tulemused umbes samal ��l.