Mis ohustab Eesti jätkusuutlikkust? (7)

Kevin Aas 12 R
Mis ohustab Eesti jätkusuutlikkust?
Praegusel raskel ajal majanduses kerkib üha enam inimeste huultele küsimus, kuidas madalseisust väljuda võimalikult kiiresti ja valutult. Majanduse taastumisest võib-olla isegi tähtsamal kohal on jätkusuutlikkuse küsimus, eriti sellises väike riigis nagu seda on Eesti. Kuidas ongi üldse võimalik säiluda riigil, kus elab poolteist miljonit inimest ning kellest ligikauda kolmandik on teisest rahvusest ega oska enese riigikeeltki. Mis ohustab enim meie, eestlaste, jätkusuutlikust ning eksisteerimist selles maailmas?
Vähenev rahvastikuarv ja negatiivne iive on olnud eestlastele pinnuks silmaks aastaid. Mis veel hullem, lisaks sündimusest suuremale suremusele on meil ka ebanormaalselt suur väljaränne. Noorte väljaränne,eriti kõrgharidusega noorema poolsete inimeste lahkumine kodumaalt tekitab efekti, kus töökäsi jääb vähemaks. Ilma tööjõuta ei arene majandus ning riigil jäävad tulud laekumata. Sellise tendentsi jätkudes seisame fakti ees, kus meile nii hädavajalikud investeeringud siia ei saabu. Riik peaks tegema omalt poolt kõik võimaliku, pakkumaks tööd noortele värsketele koolilõpetajatele ning tagama ka muud vajalikud toetused, et inimesed riigist lahkuda ei sooviks. Noortes peitub väikse rahva tulevik. Need samad noored loovad tulevikus pere ning toovad niigi kasinale uute inimeste sünnile pisutki lisa.Püsimajäämine oleks kindlasti võimalik ka tuues sisse võõrtööjõudu, kuid kas siis oleks me enam eestlased? Lisaks võib välismaalaste sisseränne anda meie inimestele märku, et riik neid siin ei soovi ja väljaränne võib hoogustuda veelgi. Segarahvuselises ühiskonnas on sagedased ka erirahvustevahelised kokkupõrked ning erimeelsused. Arvan, et enne võõraste sissetoomist tuleks teha kõik, et oma inimesed saaks õiglaselt tasustatud töökoha ning muud Euroopa ühiskonnale omased hüved. Teisiti talitades kaovad meie noored Eestist ning koos nendega ka meie väikerahavale nii tähtis identiteet ja sellega ka jätkusuutlikkus.
Fossiilsetest kütustest sõltumine sai inimestele omaseks tööstusrevolutsiooni ajal. Nii ka Eestis, kus enamus elektrienergiast saadakse põlevkivist. Energeetika vallas on palju ära teha ning uute energiaallikate ning tehnoloogiate väljatöötamine peaks olema meie esmaseks huviks. Fossiilsetest kütustest sõltumine läheb meile kalliks maksma tulevikus, päeval mil lõpeb põlevkivi ning seisame fakti ees, kus sõltume naaberriikide energiast - vene gaasist, norra naftast või leedu tuumaenergiast. Minu arvates on tähtis see, et energeetika vallas oleks me võimalikult mitmekülgsed. Tänapäeval muudmoodi võimalik lihtsalt pole. Energia saamiseks peaks olema vähemalt paar kolm suuremahulist allikat. Praegused põlevkivil töötavad elektrijaamad ja tuulegeneraatorid meie tulevikuvajadusi katta ei suuda. Energeetikal on uskumatult suur võim, mida paljud praeguses maailmas ei taju.Venemaa gaasikraanid on sulgunud mitmeid kordi ning jätnud paljud Euroopa riigid gaasita. Kõige hullem on see, et neil on selleks reaalne õigus ning keegi ei saa sellessuhtes mitte midagi teha, sest gaasi müümine mujale on täielikult nende enda teha. Mitte tegutsedes võime peagi ise sellises olukorras olla, kus sõltume kellestki teisest. Monopoolses seisundis riigid võivad nõuda naeruväärselt kõrget hinda, mida väikeriigid maksta ei suuda. Seega peaks tegema kõik leidmaks lahendused probleemidele enne, kui need hullemaks muutuvad.Olgu need siis hüdro-, tuuma- või bioenergeetikaga seotud. Ilma energiata tekib seisak ka teistes eluvaldkondades. Mis jätkusuutlikkusest saab rääkida, kui trollid ühel päeval enam paigast ei liigu ja ettevõtetes valitseb pimedus?
Väikeriigina ohustavad meie jätkusuutlikkust mitmed faktorid . Samas on võimalik ka palju ära teha. Olgu need seotud siis rahvastiku, energeetika või majandusega. Tähtis on neid probleeme ennetada ning midagi ette võtta, sest üheskoos töötades saab neid leevendada ja võimalik,et üldse ära hoida. Leian,et jätkusuutlikkust ohustavad identiteedi kadumine, nõrkused majandus- ja riigiaparatuuris ning võõraste sisseränne. Jätkusuutlikkuse tagamiseks on tähtis hoida kokku rasketel aegadel , sest meie rahvus on üle elanud ka raskemaid aegu – mitusada aastat orjapõlve sakslaste käe all ning okupatsioon venelaste poolt.