lapiti mõõgaga 3 korda äsjapühitsetu õlga, lausudes seejuures: "Jumala nimel, Püha Miikaeli ja Püha Jüri nimel löön ma su rüütliks. Ole vapper ja aus." RISTISÕJAD Millal? Miks? Tulemused 1. Ristisõda 1096-1099. a Vabastada Püha Püha Maa vallutai. Maa türklaste käest Rajatakse vaimulikud rüütliordud. 2. Ristisõda 1147-1149 Vabastada Edessa Kaotai sõjas. riik moslemite Hakati vende käest ristima. 3. Ristisõda 1189-1192 Vabastada Kaotai sõjas. Jeruusalemm Kokkulepe, et muhameedlaste palverändurid käest võivad linna
Ta saatis oma isandat sõjakäikudel, kuid lahingus hoidsid nooremad kannupoisid tahapoole. umbes 20-aastane noormees löödi pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. 3 põhimõtete milles seisnes rüütliseisuse olemus - ustavus, heldekäelisu abi, vahvus Vaimulikud rüütliordud Paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad e. vaimulikud rüütliordud. Liikmed andsid mungatõotuse. 1. rüütliordu-Johanniitide e. hospitaliitide ordu 2. Templiordu 3. Mõõgavendade ordu
Lähis-Itta kristlaste püha linna Jeruusalemma vabastamiseks või kaitseks. 2. Ristisõja peamised tunnused 1) paavsti õnnistus osavõtjatele 2)rüütlid kandsid risti 3. Püha maa-piirkond Lähis-Idas,kus elas ja tegutses Jeesus Kristus,tänapäeva Iisrael ja Palestiina 4. Ristisöda- lääne kristlaskonna sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu 5. Millal oli esimene ristisõda? 1096-1099 6. Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud?-1)Vajadus püsiva sõjaväe järgi 2)Oli vaha kaitsta palverändureid 3)Rüütlite kuulekaks muutmine 7. Mis olid kolm suurimat rüütliordut? 1)Templiordu 2)Johhanniitide ordu 3)Saksa ordu 8. Miks said rüütlitest suurmaavaldajad? Sest rüütliordud said rüütlite seas popullaarseks. Maad vöeti ära kohalikelt talupoegadelt. 9. Vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond 10. Traktaat- arutlus 11
söjakäike Lähis-Itta kristlaste püha linna Jeruusalemma vabastamiseks või kaitseks. 2. Ristisõja peamised tunnused 1) paavsti õnnistus osavõtjatele 2)rüütlid kandsid risti 3. Püha maa-piirkond Lähis-Idas,kus elas ja tegutses Jeesus Kristus,tänapäeva Iisrael ja Palestiina 4. Ristisöda- lääne kristlaskonna sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu 5. Millal oli esimene ristisõda? – 1096-1099 6. Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud?-1)Vajadus püsiva sõjaväe järgi 2)Oli vaha kaitsta palverändureid 3)Rüütlite kuulekaks muutmine 7. Mis olid kolm suurimat rüütliordut? – 1)Templiordu 2)Johhanniitide ordu 3)Saksa ordu 8. Miks said rüütlitest suurmaavaldajad? –Sest rüütliordud said rüütlite seas popullaarseks. Maad vöeti ära kohalikelt talupoegadelt. 9. Vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond 10.Traktaat- arutlus 11.Komtuur- kloostrikorra järgi linnuses elavate rüütlite komandör 12
kasu. Väga paljud rüütlid, kes vajasid raha ristisõtta minekuks, müüsid oma talupoegadele vabaduskirju. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) Mungaordud: * tsistertslaste ordu E * fransisklaste ordu * dominiiklaste ordu E * benediktlased Vaimulikud rüütliordud: (liikmed andsid munatõotuse, loobusid täiel määral ilmalikust elust, perekonnast;pühendusid täielikult ristiusu kaitsele) * templivendade ordu * johanniitide e hospitaliitide ordu * saksa ordu * mõõgavendade ordu E 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis vasallile kasutada ehk läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vasalli kohustused: * pidi ustavalt teenima
Kontrolltöö-Ajalugu nr 3. Küsimused: 1. Feodaalkord ja rüütliseisus 2. Vaimulikud rüütliordud 3. Aadlike elulaad 4. Rüütlikultuur 5.Talupojad ja pärisorjus Vastused: 1.Terve keskaja ühiskond toimis feodaalühiskonna põhimõtetel. See tähendas seda, et vasall andis end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu : o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid
positsioonil olevad inimesed enda kaitseks. Rüütlite kohustuslikku arsenali kuulus alati hobune, raudrüü ja relv. Nad vandusin oma isandale truudust ja vastutasuks kaitse eest said nad maad (st feodalism). Rüütlikultuur sai alguse 15. sajandil. Kulus mitu sajandit stereotüüpsete rüütlite tekkeks õilsad härrasmehed. Rüütlid erinesid üksteisest varanduse ja võitlusoskuste poolest, mis andis neile ühtekuuluvustunde, millest edaspidi hakkasid tekkima rüütliordud. Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki rüütel pidi olema rüütellik. Head näited rüütlikirjandusest on "Kuningas Artur", "Tristan ja Isolde". Zanrit iseloomustab kurtuaasne ja ilmalik kirjandus, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandus. Kujunes välja ka lüürika. Omased on ka armastusteemad, daamikultus, rüütlielu idealiseerimine. Lüürika on vormikas, eepika seiklus ja fantaasiaküllane
1)Nim. 3 slaavlaste hõimu. 2)Nim. 2 munka ja nende loodud slaavi tähestikku. 3)Tähelepanuväärset seoses vürst Vladimiriga ja vürst Jaroslaviga. 4)William Vallutaja. 5)Ristisõdade eesmärgid 6)Nim. vaimulikud rüütliordud. 7)2 kerjusmungaordut 8)Canossas käik 9)2 kõrgkeskaja tugeva kuningavõimu riiki 10)Miks tekkis läänikord ja milles seisnes 11)Millised astmed tuli läbida rüütliks saamiseks. 12)Mida tähendas rendihärrus ja mõisahärrus. 13)Euroopa varaseimad linnastuvad piirkonnad. 1.*ida(antid)*lõuna(sklaviinid)*lääneslaavlased(veneedid) 2.Kyrillos ja Methodios olid vennad,kes töötasid välja 2 slaavi tähestiku variant.Need olid glagoolitsa ja kirillitsa. 3.Jaroslav vallutas 1030a. Tartu
Lugusid Eesti keskajast Hillar Palamets See raamat annab noorele huvilisele populaarse ülevaate keskaegsest Eestist. Vaatluse all on Eesti minek Euroopa kultuuriruumi, feodaalkorra ja mõisate kujunemine Eestis, rüütlid ja rüütliordud ning Eesti keskaegne usuelu, kirikud ja kloostrid. Lähemalt on kirjeldatud keskaegseid linnu ja linnaelu seda eelkõige Tallinna põhjal , ning Hansa Liitu ja sellega seotud kaubandust. Lugeja tutvub eesti talurahva aastaringsete töödega ja nendega seotud rahvalike tähtpäevadega ning saab teavet talupoegademigapäevase eluolu, toidu, riietuse, laste tegevuse ja palju muu kohta. Talurahva riietusest
palju ringi. Kerjusmungad elasid vaesuses ja nende päev jagunes töö ja palve vahel. Kerjusmungad olid populaarsed eeskätt oma lihtsuse ja vaesuse tõttu. Eriti dominiiklased pöörasid suurt tähelepanu haridusele, nende haridussüsteem on üks tuntuimatest. ,,mungaordu, mille liikmed seadsid eesmärgiks mitte koormata end maise varaga; tavaliselt ei tohtinud nad omada mitte midagi peale riiete ja elatusid vaid kerjamisest" 10) Mis eesmärgil loodi keskajal vaimulikud rüütliordud? Selgitage mõne lausega. Pärast esimest ristisõda, mida võiks nimetada edukaks, moodustati Pühal Maal neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik. Kõigis neljas kehtestati omalaadne koloniaalfeodalism maa jagati läänideks ja nende esimese senjööri au kuulus Jeruusalemma kuningale. Et oma värskeid valdusi kaitsta, asustati kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide e Hospitaliitide Ordu ning
,,Nibelungide laul"). - rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n lood kuningas Arturist ja ümarlaua rüütlitest). - armastusluule, kus rõhutatakse daamikultust ja rüütli vankumatut truudust oma väljavalitule. Keskaegseid poeete ja laulikuid (eriti armastuslaulikuid) nimetati trubaduurideks. Vaimulikud rüütliordud. Ristisõdade ajal rajati Pühal Maal kättevõidetud valduste kaitseks paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad ehk vaimulikud rüütliordud. Nende liikmed andsid mungatõotuse, loobusid täiel määral ilmalikust leust, ka perekonnast ja pühendusid jäägitult ristiusu kaitsele. Esimene valimulike rüütliordude seas oli Johanniitide ehk hospitaliitide ordu. Peagi rajati ka Templiordu ja Saksa ordu.
kombineerusid sõjalised ja kiriklikud jooned. Ööd enne tse veetis tulevane rüütel palvetades ja relvi valvates. Hommikul tuletati talle meelde rüütlireeglid, toetudes nendest kinnipidada. Saabastele-kullatud kannused, ümbes keha sõjavöö. Lõpuks löödi mõõgaga lapiti õlale, mis tähendas, et ta on vastuvõetud uude seisusse. · Rüütli ordud. Pühal maal rajati paavsti kaitseks sõjameeste vennaskonnad e vaimulikud rüütliordud. Nad loobusid kõigest ja pühendusid ristiusu kaitsele. 1) Johanniitide e hospitaliitide ordu. 2)Templiordu ja Saksaordu 3)Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad 1202
juuli 1099). Järgnesid tohutud tapatalgud. Ristisõdijate riigid I ristisõja tulemusena ja Jeruusalemma langemise järel vallutasid ristisõdijad suure osa Vahemere idarannikust. Vallutatud aladel moodustati ristisõdijate riigid. Tähtsaim neist oli Jeruusalemma kuningriik, mis hävis sisemise nõrkuse ja troonitülide pärast 1187. aastal, kui kaovad ka kõik teised ristisõdijate tugipunktid. Väiksemad vasallriigid on Antiookia vürstkond, Edessa ja Tripolise krahvkond. Vaimulikud rüütliordud Need ristisõdijate riigid olid pidevalt ohustatud muhameedlaste poolt. Need ristisõdijad, kes olid andnud tõotuse ristisõtta minna, tulid pärast sõda tagasi kodumaale. Oli vaja püsivat sõjalist jõudu kohalepeal, selleks loodi Palestiinas kohalikud rüütliordud. Rüütliordude nimes seisneb tihti sõna „hospidal“. See tuleneb sellest, et neis hoolitsetakse tihti haigete palverändurite eest. Hiljem kujunesid need sõjalisteks organisatsioonideks
sajand, Benedictuse järgi, paastumine, kloostrist ei lahkutud, jõukad. *Tsitertslased valge rüü, must põll, Prantsusmaal 11. sajand, põlluharimine, Citeaux, reeglid, peamiselt maal. *Dominikaanid kerjusmungad, Hispaanias, haridus aja parim, sõja vastased, jõukate hulgast, loobusid varandusest, valge nahk+must kuub, ,,Issanda koerad" *Frantsisklased vaesed, paljajalu, hall+pruun riie, raha ei puutu, Itaalia 13. sajand, ,,Vähemad vennad" 5. Mida kujutasid endast rüütliordud ja millises ajaloolises sündmuses nad olulist rolli mängisid? Organ, mille liikmed olid ühteaegu nii rüütlid kui ka mungad. Ristisõjas. 6. Selgita ketserite ja inkvisitsiooni olemust keskajal. Ketser mitteusklik/kiriku vastane Inkvisitsioon ketserite ümberpööramine, tagakiusamine, tapmine, piinamine 7. Mis asi on kirikulõhe? Kuidas see mõjutas Euroopa ajalugu? Kiriku lõhenemine katoliku ja õigeusu kirikuks aastal 1054. Euroopa oli peamiselt katoliku kiriku all. 8
Puunia sõjad - Puunia sõja tagajärjel sai Roomast Vahemere tugevaim riik. Pärisori- Pärisorjal polnud õigust abielluda, kuid tal oli õigus omada vallasvara. Hansa liit - Hansa liit oli riikidevaheline sõjaline ning majanduslik liit. Idast imporditi enim karusnahka ning läänest itta vaha. Toomkool - Toomkoolides hakkasid ajaga haridust omandama järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. 5. Sarnasused ja erinevused - vaimulikud ja rüütliordud Vaimulikud ordud Rüütliordud Sarnasus 1 Allusid paavstile Sarnasus 2 Munga vanne Erinevus 1 Ei tohtinud relva kanda Relvakandmise kohustus Erinevus 2 Loodi Euroopas Loodi Väike-Aasias 6
Kirik kõrg-ja hiliskeskajal Kõrg-ja hiliskeskaeg leidis aset 11.-15. sajandil. Üldiselt iseloomustas kirkut sel ajal üldine langus. Kiriku võim vähenes, enam polnud kirikutel nii suurt mõju ühiskonnale, kui varem. Kuid millised sündmused leidsid aset tol ajal ja kuidas nad kiriku mainet mõjutasid ? Suur skisma Suureks skismaks nimetatakse katoliku kiriku lõhenemist, mis leidis aset 14.sajandi keskpaiku. See sündmus sai alguse sellest, et paavstil polnud enam turvaline Roomas elada ja ta asus elama Avigoni Prantsusmaal, ta lükkas oma Rooma-asumist edasi. Ka järgmine paavst valiti prantslane ja ka tema jäi Prantsusmaale. Kuid Roomlased polnud sellega rahul ning pärast Saja-aastase sõja puhkemist läks paavst Urbanus VI Rooma tagasi. Paavstil tekkisid vaenlased ning nad valisid uue paavsti Clemens VII ning naasid temaga Avigioni. Nüüd oli kaks paavsti , kuid kristlased ei saanud sellega leppida , sest kirikutel pidi olema ainult üks paa...
läänemere ääres. 1291 langes Akka. Süvenev vaen kõigi kolme osapoole vahel (läänemaailm, islamimaailm, bütsants) Kultuurikontaktid. Itaalia kaupmeeste edu. 5. Milles seisnes rüütliseisuse mitmepalgelisus? – Nad olid aadlikud, mis tähendab et nad olid kuningaga võrdsed pmst. Mitmepalgelisus avaldus päritolus ja sotsiaalses positsioonis 6. Sõnastage rüütlieetika peamised põhimõtted. – Ustavus, heldekäelisus, vahvus 7. Millised rüütliordud kujunseid välja ristisõdade perioodil? Mis oli nende loomise eesmärk? – Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide ordu ning Teutooni ehk Saksa ordu. Eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu ning palverändurite kaitse. 8. Miks peeti turniire? Mis eristas neid tegelikust lahingust? – Meelelahutuseks, et näidata võimeid, et treenida ja harjutada päris võistluseks ja sõjaks
Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. Ristisõdijaid tuli ka meritsi ja maitsi kõikjalt Euroopast, nii üksi kui gruppidena. Bosporuse väina juures piirasid Seldzukid ristisõdijate põhiväed ümber ja hävitasid peaaegu täielikult. Feodaalide vägi (5´000 rüütlit ja 30´000 jalameest) vallutas aga sellegipoolest Jeruusalemma 1099. Aasta juulis. Palverändurid, kes tulid Euroopast palverännakutele, olid kaitsetud ja nende kaitseks rajati vaimulikud rüütliordud. Nende liikmeteks olid nii mungad kui ka rüütlid. Nendeks ordudeks olid Templiordu ja Saksa ordu. Enne Jeruusalemma jõudmist olid mitmed koju tagasi pöördunud ja oli paljusid, kes ei olnud Euroopast üldse lahkunudki. Need, kes Jeruusalemma üldse jõudsid koheldi kangelastena. Kõik, kes ristisõjas osalesid olid andnud vande kirikule ja need, kes vannet rikkusid heideti kogudusest välja.
KESKAEG 1.Keskaja perioodid koos sajanditega, algus, lõpp, üks tunnus vähemalt! varakeskaeg 476-XI saj(suur rahvasteränne), kõrgkeskaeg XI-XIII saj (kõrge elanikkonna kasv), hiliskeskaeg XIV-XV saj (üleminek rahamajandusele), Varauuseg XVI(Kolumbus avastas Ameerika.) 2.Keskaja seisused ja nende ülesanded Kuningas -> suurfeodaalid(hertsog, krahv), ->keskmised feodaalid(parun), ->väikefeodaalid(rüütel) 3.Millest oli tingitud feodaalkorra kujunemine, selgita mõistet Karl Martelli sõjaväereformist, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele 4.Miks võib nimetada Karl Martelli aega Euroopa ajaloos murranguliseks? Tänu tema sõjaväe reformile pandi alus feodaalkorrale. 5.Selgita, mida tähendas põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall" see tähendas seda et nt kuningal ei olnud võimu tema vasalli vasallide üle. 6.Millised olid senjööri ja vasalli vastastikused kohustused vasall ...
Kirik kõrg- ja keskajal 9.-10. Sajandil iseloomustas katoliku kirikut üldine langus, mis puudutas tervet koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu. See langus jätkus ka järgmisel aastajal. Kõrgkeskajal hakkasid tekkima relformid. Vastukaaluks langusele tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Selle eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Üks kuulsaim kirikureformidest oli Gregoriuse reform. Selle asutajaks oli paavst Gregorius VII. Tema nime järgi nimetati ka reformi nimi. Paavst Gregorius VII otsutas asutada laiaulatuslikke reforme, et taotleda distsipliini tugevdamist ja et tõsta jumalateenistuse tähtsust, ta tahtis vabastada ilmaliku võimu mõju alt ja keelata simoonia ja perekonnaelu. Investituuritüli (1075-1077) toimus paavst Gregoriuse VII ja Henry vahel. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud. Sell...
AJALUGU RISTISÕJAD KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1. MIS ON RISTISÕDA? Lääne Kristlaste sõjakäigud Lähis-itta kristlaste püha linna Jeruusalemma, selle vabastamiseks või kaitseks. Sõjakäigul oli paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents (patukaristuse kustutus). End märgistasid ristiga ja said paavsti õnnistuse ja indulgentsi ka teiste piirkondade lahingusse läinud rüütlid (need kes sõdisid 11.-12. sal. Hispaanias moslemitega, 13 saj. Lõuna-Prantsusmaal ketseriteks kuulutatud kataritega või Baltikumis kohalike rahvastega). 2. RISTISÕJA PÕHJUSED Türklased olid vallutanud Jeruusalemma. Üheks mõjuvaks põhjuseks oli veel Bütsantsi keisri Alexius I abipalve paavstile, mille too täitis ning Esimese ristisõja välja kuulutas.Sõjameeste üleküllus Euroopas, sõduritel oli kalduvusendale ise sõjalist tegevust otsida. I ristisõda ...
Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj. Inimene indiviidina tähtis Eesti ...
Ristiretkeile mineku jaoks oli vaja raha koguda, sest varustus ei olnud sugugi mitte odav. Sõdima motiveeris neid usuline motiiv. Võitjaks jäid nii siis, kui sured usu eest võideldes, kui ka siis, kui naased elusana. Siis ootas sõdijat au ning kuulsus. Ridtisõdade edasitungi suundadeks oli Jumala maa ehk Jerusalem, viimaste paganarahvaste alistamine (liivlased, eestlased, leedukad) ning Hispaania. Jerusalemma vallutamisel rajati viis kristliku riiki, mis olid vaimulikud rüütliordud. Vanim ordu oli Benedictlaste ordu. Selle tagajärgedeks oli aga Lääne-Euroopa ja Bütsansi lõhenemine ning moslemite ja ristiusu vahelise lõhe suurenemine. Ilmalikuks võimuks loetakse rüütliseisust. Feodaaltsivilisatsioonis elava inimese kõige olulisemaks toetuspunktiks on usk, kirik ja lääniisand. Usk oli see, mis motiveeris inimesi elama, töötama ning sõdima. Sõditi oma usu eest, et seda kaitsta ja laiali paisata, sealt ka ristisõjad.
6. Iseloomusta rüütlieetika 3 tähtsamat põhimõtet! Fidelite ehk ustavus- jagunes kogukondlikuks, mis tugevaim, feodaalseks ja poliitliseks, mis oli nõrgim. Sõdalaseisuse tuumaks perekond. Largesse ehk heldekäelisus-saak jagati perekonnaga. Prouesse ehk vahvus- võitles vastavalt reeglitele, ausalt ja sangarlikult. Ei tapnud vaid võttis pantvangi, et saada lunaraha. 7. Milleks loodi vaimulikud rüütliordud, nimetage 3 suuremat? Mida nõuti liikmetelt? Selleks, et kaiststa Püha Maal kättevõidetud alasid. Liikmed andsid mungatüotuse, loobusid ilmalikust elust ja pühendusid ristiusu kaitsele. Johanniitide ordu ehk hospitaalide ordu, Templiordu ja Saksa ordu. 8. Millised olid linnuste funktsioonid? Kaitse ja elupaik. 9. Kuhu rajati keskaegsed linnused? Looduslikult kaitstud paikadesse, enamasti kaljusele künkale jõekäärdu või saarele.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93 Keskaegsete piiskopkondade lõpp . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94 Saksa ordu Liivimaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 Vaimulikud rüütliordud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96 Saksa ordu saabumine Läänemere äärde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97 Saksa ordu Liivimaa valdused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
organisatsioon pole õndsaks saamisel oluline 19. Mille poolest erines reformitud kirik katoliku kirikust? Jumalateenistus oli emakeeles Kirikud oli vähesema kaunistusega 20.Miks levis reformatsioon eelkõige linnades? Millised olid reformatsiooni tulemused Eestis? Linnades oli rohkem suhtlust ülejäänd Euroopaga, seega idee reformatsioonist levis kiiremini. Tulemused Jutlused rahvakeeles Saksa ordu likvideeris vaimulikud rüütliordud, alates 1525. a oli Liivi ordu iseseisev Algab eestlaste kirjasõna ajalugu 21. 1525, 1535, Hans Susi? 1525.a. ilmus 1. eesti- liivi- lätikeelne jumalateenistuse käsiraamat (säilinud pole 1535.a. esimene säilinud eestikeelne raamat – Wanradti-Koell katekismus Hans Susi alustas piibli tõlkimisega, ei jõudnud lõpetada, suri katku 1549 22. Millised koolitüübid kujunesid keskajal Eestis? Millal ja kuhu rajati esimene linnakool Eestisse?
1099.a vallutasitki LääneEuroopa rüütliväed Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijaid lõülikult välja tõrjusid. Kõrgkeskaja ühiskonnakorralduses andis tooni rangel hierarhial ning rüütlieetikal põhinevad keerukad feodaalsuhted. Üha kinnisemaks muutunud rüütliseisusest kujunes ajapikku pärilik aadelkond. Ilmalike rüütlite kõrval tekkisid ristisõdade perioodil vaimulikud rüütliordud, mis püüdsid endast ühendada rüütli ning munga ideaali. Sõjanduses oli endiselt esikohal rüütlivägi, mis ostus sageli lahingus siiski kohmakaks oma liigselt sirgjoonelise taktika ja ülemäära raske relvastuse tõttu. Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamidele silma heidsid. Arenesid jalaväe võistlusviis ning piiramistehnika.
Skandinaavia poolsaarel ja Taania algas ristiusu vastuvõtmine. 1054 – Suur kirikulõhe ristiusu kirikus. Investituuritüli keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel. Tsistertslaste mungaordu rajamine. 1096 – Esimese ristisõja väljakuulutamine. 1099 – ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma; Pühal Maal hakkavad välja kujunema ristisõdijate riigid ja vaimulikud rüütliordud. 12.s 1119 – Bologna ülikooli rajamine Itaalias. aj 1187 – Egiptuse valitseja Salah ad-Din vallutas kristlastelt Jeruusalemma. Balti ristisõja algus sajandi lõpul. 13.s Paavstivõimu hiilgeaeg Innocentius III ajal (1198 – 1216). aj Inkvisitsioonikohtu loomine võitlemaks ketserluse ja nõidumise vastu. Mõõgavendade ordu loomine (tegutses 1202 – 1236).
Pilet 1 1.Reformatsiooni põhjused ja algus.Martin Luther ja tema õpetus 1)Suur Maadeavastus laiendas inimeste silmaringi, põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi(piiblis polnud kõike mainitud). 2) Kujunes humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. 3) Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel 4) Majandusliku ebavõrdsuse suurenemine (Suure Maadeavastuse toimel). Euroopasse suurtes kogustes odavaid väärismetalle, mille tulemusel raha väärtus langes. Martin Luther-oli saksa kristlik teoloog ja munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon,31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde, Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele. 2.Keskaja mõiste-Tähistatakse teatud ajajärkude vahele jäävat perioodi(esimest korda kasutati keskaja mõistet ...
129/131 Urbanus II õp. 130 William Vallutaja õp. 132 John Maata - oli Inglismaa kuningas, Iirimaa lord, Normandia ja Akvitaania hertsog ning Anjou krahv, John oli Richard Lõvisüdame (Richard I) noorem vend. Tõusis troonile pärast Richardi surma 1199 Huques Capet õp. 132 Richard Lõvisüda õp. 131 6. Ristisõdade põhjused ja tagajärjed. Kust olid pärit ristisõdijad? Õp. 130 7. Vaimulikud ordud . Mille poolest erinesid? Mis eesmärgil loodi ristisõdade ajal vaimulikud rüütliordud? Mille poolest erinesid kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Õp. 138/174-176 8. Millised ordud loodi? õp.138 9. Seleta mõisted: Trubaduur - oli keskaegne Lõuna-Prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. Generaalstaadid õp. 133, Hilda (BILDA?) Õp.143, turniir õp. 144 Klooster - on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka
valmistatud asju. Tsisterlaste ordu tekkis 11. sajandil ja selle peakloostriks oli Citeaux. Kombed olid karmimad ja tehti palju füüsilist tööd, valge mungarüü. Dominiiklaste ordu tekkis 13. sajandil ja seal olid rikkamad ja jõukamad, kes jutlustasid õige usu kaitseks. Pandi suurt rõhku haridusele. Fransisklaste ordu tekkis samuti 13. sajand ja selle lõi Franciscus. Neil oli lihtsam eluviis, kuid rõhutatud alandlikkus. Pöörasid samuti suurt rõhku haridusele. Vaimulikud rüütliordud tekkisid 12. Sajandil, need olid professionaalsete sõjameeste organisatsioonid, kelle eesmärgiks oli võitlus muhameedlaste vastu. Nad ei sõltunud ilmalikest valitsejatest ja tegutsesid iseseisvalt. 1054 Suur skisma e ristiusu kiriku lõhenemine juhtus sellepärast, et kaks usukeskust (Konstantinoopol ja Rooma) ei suutnud üksteisele alluda, just Rooma tahtis, et Konstantinoopol talle alluks, kuid Konstantinoopol ei olnud sellega nõus
KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feoda...
Head küljed on, et eurooplased õppisid nende 200 aasta jooksul idamaid paremini tundma. Vahetu kokkupuude araablaste kommete ja kultuuriga muutis üpriski karmide tingimustega harjunud rüütlite elustiili. Tänu ristisõdadele jõudsid Euroopasse hinnalised kangad, uhked vaibad, portselan, malemäng, Euroopa käsitöölised õppisid oma idapoolsetelt ametivendadelt uusi töövõtteid ja hakkasid valmistama ka uusi tooteid, nt õpiti valmistama paberit. 7. Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud? Ristisõtta minek oli üldiselt palverännu sarnane ajutine eluperiood, kuid pärast püha maa vallutamist selgus, et leidus veel mehi, kes soovisid jäädagi relvis Jumalat teenima. Vajadus püsiva sõjajõu järele Lähis-Idas oli ilmne: tuli kaitsta nii äsja rajatud riike kui ka pühapaikades käivaid palverändureid. 8. Millised olid kolm suuremat 12. sajandil tekkinud rüütliordut? 1. Templiordu 2. Johanniitide ordu 3. Saksa ordu 9
sajandi alguses kokku seisuste esinduskogu -generaalstaadid Keskajal olid peamised seisused vaimulikud, aadlikud, talupojad ja käsi/kaup... Inglismaa vallutas 11. sajandil Normandia hertsog William Vallutaja 1215. aastal vastu võetud „Suur vabaduskiri” kinnitas kuninga alamate õigused. 13. sajandil kutsuti Inglismaal kokku seisuste esinduskogu ehk parlament, see koosnes ülem- ja alamkojast. Ristisõdade-aegses Euroopas kiusati taga Juute Ristisõdade käigus tekkisid vaimulikud rüütliordud mille liikmed andsid munga tõotuse. Eesti alal tegutses 13. Sajandil Mõõgavendade ordu Senjöör andis vasallile maa ja talupojad selle eest kohustus viimane teenima senjööri sõjaväes omal kulul 40 päeva. Rüütliks said aadli päritolu noorukid; 7 aastaselt alustasid nad paažina 15. aastaselt kannupoiss ja 20. Aastaselt löödi rüütliks Prantsusmaa esimene valitsejate dünastia V-VIII sajand – merovingid (5-8.saj)
Ristisõjad Ristiusu kaitsmiseks ja paganate aladele levitamiseks ning kristlikku maailmakorda ohustavate hereetliste liikumiste vastu peetud sõjad. Enamasti nimetatakse ristisõdadeks Lääne-Euroopa feodaalide 1096-1270 Palestiinasse tehtud sõjakäike. Põhjendus ja võimalused ristisõjaks - Rooma paavstid tahtsid oma võimu all olevat ala suurendada idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg. Bütsantsi keisririigi olukord muutus välisvaenlaste tõttu üsna täbaraks: põhjast ründasid petseneegrid, läänest käisid rüüsteretkedel normannid, lõunast ähvardasid türklased-seldzukid. Keiser Alexios I oli Rooma paavstilt juba korduvalt seldzukkide vastu abi palunud ning lubas vastutasuks isegi Lääne ja Ida kirikute ühendamist. Samal ajal oli Lääne-Euroopas palju maavaldusteta rüütleid, kel rahuaegadel polnud väärilist tegevust ega teenistust. Loomulikult ihaldasid ka feodaalid Idamaade rikkusi, milliseid tõotas Püha sõda muhameedlasteg...
Allikaõpetus- ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate kasutamist. Tegeleb enamasti kirjalike allikate uurimisega. Väline kriitika selgitab välja tekstide usaldusväärsuse ja päritolu , autori eesmärgid. Esmane allikas on kõige olulisem allikas, algallikas on usaldusväärsem, kui teised allikad. Sekundaarne allikas- mingi eesmärgi uurimisel abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst-- taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. T...
Seitsmes ristisõda 1270- eestvedaja paavst Innocentius IV ja Prantsuse kuningas Louis IX Püha. Sõja sihiks Egiptus. Ettevõtmine nurjus. Tulemused: Vallandus juutide tagakiusamine, Paavsti kriitika tugevnes, vihkamine Idamaade vastu kasvas, Euroopasse toodi kasutusele teadus- ja saunakultuur, puuviljad jne, kultuuride põimumine; rüütliseisuse arenemine; Idamaades hoiti kokku, äärmuslaste võim tugevnes. Et oma värskeid valdusi kaitsta, loodi vaimulikud rüütliordud, mis kaitsesid ja teenisid ristisõdalasi: Johanniidid, Templirüütlid, Saksa ordu.
Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlased
Lõviisüda. Taheti taasvallutada Jeruusalemm, kuid see ebaõnnestus. * IV ristisõda oli 1202-1204. Eestvedaja oli Innocentius III. Ta tahtis võita Muhameedlasi, kuid seda ta lõpuks ikkagi ei teinud. Sõja käigus nad hoopis rüüstasid Konstantionoopoli ja lõid nendele aladele Ladina keisririigi. *Vahemaa idarannikule tekkisid ristisõdijate riigid Edessa, Antiookia, Triüpolis ja Jeruusalemm. *Ristisõdade jooksul tekkisid vaimulikud rüütliordud nagu Saksa ordu, Templi ordu ja Johanniidide ordu. *Ordurüütlite ja tavaliste rüütlite erinevused olid: ordu rüütlid teenisid kirikud, tavalised rüütlid isandat, tavarüütel elas isiklikus kindluses, kuid ordurüütel kirikualadel. Ordurüütlitel oli ka ristimärk kuskil. Ordurüütlid olid reeglina ka mungad. *Ristisõjad tõid endaga kaasa positiivset: ristiusk laienes, kauplemine idamaadega elavnes, kristlik kultuur segunes idamaise kultuuriga
kuhjatud toreduse ja ehetega, täidetud kirevast fantaasiast. Mängu- ja kehatreenimist ületades on ta lisaks veel tarbekirjandus. Luuletava südame soov ja unistus otsivad dramaatilist kujutamist, mängitud täidumist elus eneses. Tegelik elu polnud küllalt ilus, oli karm, julm ja kuri; õukondlikus ja sõjaväelises karjääris oli vähe ruumi vaprustunnetele armastuse tõttu, kuid hing oli seda täis, seda taheti läbi elada ja loodi endale ilusam elu kallihinnalises mängus. (87) Esimesed rüütliordud, kolm suurt Püha Maa ordut ja 3 Hisp oma, olid tärganud keskaja vaimu puhtaima kehastusena munga-ja rüütliideaali ühendusest ajal, kui võitlusest islami vastu oli saanud kummaline tegelikkus. Nad olid kasvanud suurteks poliitilisteks ja maj instituts , tohututeks varanduskompleksidesjs ja finantsjõududeks. (89) Põhjus, miks Kuldvillak ületas kõik muud rüütliordud, pole vaja kaugelt otsida. See peitub burgundide rikkuses
Muidugi ei saanud säärane nähtus püsida kaua puhtal kujul, selleks olid inimlikud kired liiga tugevad, saagiiha, võimuahnus, jumus ja toorus madalasid kõrget kõlbelist sisu ja juba 13-14 saj vahetusel oli tegemist rüütlikultuuri enam välise süsteemi ja kommete kogumiga kui sisult kõrgete eetiliste püüdlustega. Sellele vaatamata oli rüütlikultuuri ideaalidel, põhitõdedel ja kommetel tohutu mõju nii tolleaegsele kui ka hilisemale Euroopa kultuurile. 11 saj loodud rüütliordud tõstsid veelgi rüütli prestiiži keskaegses Euroopas. Ka kroonitud pead said suurepäraselt aru organiseeritud, tugeva sisemise distsipliiniga rüütliordude löögijõust ja poliitilisest mõjust ning mitte ainult ei toetanud neid igati, vaid püüdsid ka ise rüütli nimetust ära teenida rüütlikangelastegudega silma paistes. Kroonitud pead pidid olema ise väga hea füüsilise ettevalmistuse ja sõjalise väljaõppega, sest kombeks oli kutsuda vastaspoole
1099 vallutasidki Lääne- Euroopa rüütliväed Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijaid lõplikult välja tõrjusid. Kõrgkeskaja ühiskonnakorralduses andsid toona rangel hierarhial ning rüütlieetikal põhinevad feodaalisuhted. Üha kinnisemaks muutunud rüütliseisusest kujunes ajapikku pärilik aadelkond. Ilmalike rüütlite kõrval tekkisid ristisõdade perioodil vaimulikud rüütliordud, mis püüdsid endas ühendada rüütli ning munga ideaali. Sõjanduses oli endiselt esikohal rüütlivägi, mis osutus sageli lahingus siiski kohmakaks oma liigselt sirgjoonelise taktika ja ülemäära raske relvastuse tõttu. Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamideel silma heitsid. Arenesid jalaväe võitlusviis ning piiramistehnika.
pärusmaad, ei andnud vasallivannet. Rüütliseisust rõhutas ka kirik andes sellele religioosse tähenduse ja kehtestades jumalarahu. Kõrgkeskajal oli aina raskem rüütliseisusesse saada ja see hakkas muutuma päritavaks seisuseks aadliks. Rüütliks saamine Nõudmised: kasvatus, sõjaline treening. 7 a. - paaz aadliperekonnas, õpetati seltskonnas käitumist ja kombeid. 15 a. - kannupoiss rüütli relva kanmine, saatmine, võitlusvõtted. 20 a. - rüütliks ristimine Vaimulikud rüütliordud Ristisõdade ajal rajati paavstile alluvad vaimulikud rüütliordud, mis kaitsesid ristiusku. Liikmed andsid mungatõotuse ja loobusid ilmalikust elust. Esimene - Johanniitide e. hospitaliitide ordu Templiordu Saksa ordu Mõõgavendade ordu Aadli elulaad ja rüütlikultuur Peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, seljas kanti rõngassärki, hiljem lisati ka plaatvest. Peas oli kiiver ja oluline osa oli kilbil. Kilbil oli perekonna vapp
kaasas.13 a. Saab paazist skvaier e. Kannupoissta hakkab õpopima võitlust ja on ka rüütlile lahingutes kannupoisiks. 1821 a lüüeakse ta rüütliksviiakse läbi puhastav kümblus. Skvaier peab terve öö kabelis oma varustust valvama, hommikul vahetatakse riided(ta saab punase keebi, valge kuue, jalas on tal pruunid jalanõud) Talle pannakse vööle mõõk millega on talle eelnevalt lapiti õlale löödud. 11.Vaimulikud rüütliordud §19rajati Pühale Maale kättevõidetud valduste kaitseks paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad.Liikmed andsid mungatõotuse. Johanniitide e. Hospitaliitide ordu. Templiordu, Saksa ordu, Mõõgavendade ordu. Moodustasid suure sõjalise jõu, kes ei kohkunud ründama tugevat moslemite sõjasalka. 12.Rüütlite relvastus Võideldi hobuse seljas
aastal liidus latgalitega eestlaste vastu sõda. ● 1236. aastal kaotas ordu Saule lahingu leedulastele ning väga paljud, võimalik et pooled, orduvendadest langesid. Liivi ordu ehk Liivimaa ordu ● katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562 ● Orduliikmed jagati kolmeks: rüütelvennad, preestervennad ja seersantvennad ehk hallmantlid Katoliiklikud ordud on rühmitatud: vaimulikud rüütliordud (johanniidid, templiordu, Saksa ordu) mungaordud (benediktlased, tsistertslased), hospidaliordud (antoniidid), kerjusordud (frantsisklased),augustiinlased, jesuiidid. 10 Täida tabel! ORDU KLOOSTRITE ASUKOHT EESMÄRGID (mungad/nunnad) tsistertslased Kärknas Elada rangelt selle kloostrielu reegli
Millal pandi kirja Uus Testament, mida see sisaldab ja miks on tähtis? Kuidas ja millal levis ristiusk Lääne-, Kesk-, Ida- ja Põhja Euroopas. Kes oli Püha Benedictus ja millised olid benediktiini kloostrite reeglid. Millist rolli mängisid kloostrid keskaegses hariduses, teaduses, tervishoius, sotsiaalabis, majanduses. Millal tekkisid tsistertslaste, dominiiklaste ja frantsisklaste ordud ja mille poolest need erinesid varasematest? Mis olid vaimulikud rüütliordud? Jeesus Kristus- juut, sündis Juudamaal Pethlemmas Augustuse valitsemis ajal u 3 eKr (jõulupüha). Ta jutlustad 3 a Juudamaal, 12 jüngrit. Tema usulised väljavaated olid teised kui tollele ajala kohane. Jutlustas inimeste võrdsusest, ligimese armastusest, andeksandmisest. 313 pKr legaliseeris keiser Constantinus Suur risiusu, sai valdavaks kogu riigis. 395 sai ristiusust ametlik riigiusk, algas paganluse tagakiusamine. Uus Testament pandi kirja 1.s pKr. Kokku 27 raamatut, sidaldab 4
,,KESKAEGNE RÜÜTEL" Maarit Iris Lootus Pedagoogika II kursus Pimedat keskaega on ühteaegu nii imetletud kui ka kardetud. Müstilise auraga ajastul toimus mitmeid ühiskondlikke, aga ka mõttemaailma muutuseid, mille üheks osiseks on kindlasti rüütlite esilekerkimine, kogu rüütlikultuuri elavnemine ja sellega seonduv rolliasetus. Ajalugu kirjutavad võitjad, mistõttu need ka inimeste mäludes koha leiavad. Kahtlemata võib üheks keskaja tähtsamaks sümboliks pidada rüütlit kui kangelast, võitjat, päästjat, anastajat. Tegemist oli omaaegse idoliseeritud karakteriga, kellega samastumine võrdus pooljumala staatusesse tõusmisega. Käesolev töö püüab lahti mõtestada keskaegse rüütli olemust, eluolu ja ühiskondlikku positsiooni, kirjeldada rüütliks saamise protsessi, piiludes selleks pürgijate hingeellu ning püüdes seda võimetekohaselt mõ...
Alamväelastele mõeldud teenetemedalid ja ristid ilmusid 18. sajandil ja levisid kõigis maades 28 Faleristika kolm allikat Faleristika allikad: (Falera hobusesuitsed ümmargused plekirõngad suu juures) I Vana Kreeka olümpiamedal Vana Rooma leegionäri rinnamärk lahinguliste teenete eest, ka kroone (corona) II Vaimulikud mungaordud hakkasid end eristema sõjalistest mungaordudest (I ja II ristisõda) Rüütliordud (said kinnituse paavstilt) · hospitaliidid e. Johanniidid (tehti malta rist ja hakkasid seejärel end kutsuma Malta rüütliordu 1118 must , seest punane ja sees rist, servadest laienevad, nagu pääsukese saba · Templivendade ordu 1123(enam ei tegutse) valge punane rist peal · Saksa ordu 1197 tunnuseks valge mantel, must rist(karkrist). Kasutusel ka Eestis. Valge sees must rist
mis tavaliselt olid kaunistatud jumalate kujutistega ja valmistatud pronksist, hõbedast või kullatud hõbedast vastavalt sangariteo suurusele. Taolisi plaate nimetati phalera, millest tuleneb sõna faleristika, teadus aumärkidest. VanaRoomas arendati välja täiuslik aumärkide süsteem nii isikute kui väeosade esiletõstmiseks Kaasaegsele aumärkide süsteemile pani aluse sõdurmunkade ordude rajamine Ristisõdade ajal. Vaimulikud rüütliordud muutusid järjjärgult ilmalikeks, mille kõrvale valitsejad asutasid uusi ilmalikke ordusid. Neist esimesteks loetakse 1348.a. Inglise kuninga Edward III poolt asutatud Sukapaela ordut. 17 /18. sajandi vahetusel hakkasid ordud muutuma teenete eest antavateks ordeniteks. Esimeseks sõjaliseks ordeniks peetakse Prantsuse kuninga Louis XIV poolt 1693.a.asutatud Püha Louis`ordenit. Suure Prantsuse revolutsiooniga sündisid seisusest sõltumatud teenetemärgid.
türklastega, lootuses pärast nende löömist uuesti Palestiinasse minna. Ristisõdade põhjused: oluliseim Jeruusalemma vabastamine türklaste alluvusest. Teine põhjus õige usu (lahku!) katoliikluse levitamine. Kolmas põhjus kaubandus, Veneetsia ja Genova soovisid saada ülemvõimu Vaemere kaubanduses. Ristisõdade tulemusena rajati Lähis- Idasse ristiusu riigid, kuid selleks et seal püsima jääda, rajati sinna ka vaimuliud rüütliordud. Nende eesmärk oli nende maavalduste kaitsmine lähisidas, Palestiinas. Vaimulikku rüütliordusse kuuluja ühendas endas vaimulikku ja rüütlit. Olid andud mungatõotuse (loobunud perekonnaelust, pühendunud jumalale), aga ka pühendama rüütlina ristiusu kaitsmisele. Neid vaimulikke rüütliordusi tekkis päris palju. Hospitaliitide ordu (hospidal, haigla, ravimine); Templirüütlite ordu (asus kunagise Jeruusalemma templi asukohal); saksa ordu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
