resideeris esialgu Akkos, aastatel 12911309 Veneetsias, 13091457 Marienburgis, seejärel kuni 1525. aastani Königsbergis, hiljem (Saksa meister Saksa ordu administraatorina) Mergentheimis. Liikmeskond pärines enamasti Vestfaallist või Reinimaalt, harvem mujalt Saksamaalt. Preisi ja Liivimaalt pärines vaid üksikuid orduvendi, nende hulgast on teada ka üks liivlane, Ykemele. Liikmeskond pärines enamasti Saksamaalt, sellesse kuulusid vandetõotuse andnud rüütelvennad (16. sajandi alguses 400500), preestervennad (vaimulikud) ja nn poolvennad (teenijad, käsitöölised). Rüütel- ja preestervennad kandsid Saksa Ordu rõivastust (musta ristiga valget hõlsti), poolvennad halli rüüd. Liivimaa Ordut juhtis aastani 1481 (vaheaegadega) Riias, hiljem Csises resideeriv ordumeister (maameister), kelle valis peamiselt komtuuridest ja foogtidest koosnev kapiitel ja kinnitas (aastani 1525) Saksa Ordu kõrgmeister.
Saksa ordu 7.klass Saksa ordu ülesehitus • See oli suur üleeuroopaline organisatsioon. • Ordu südamaaks kujunes Preisimaa. • Linnuseid resideeris kõrgmeister ja käis koos ordu kõrgeim otsustuskogu- üldkapiitel. • Liivimaa orduprovintside eesotsas oli Meister, kelle valis ordu üldkapiitel ja kinnitas kõrgmeister. • Tähtsuselt teine orduametnik Orduvennad ja abilised • Ordu tuumiku moodustasid rüütelvennad. • Ordusse kuulus vähesel määral ka madalamat päritolu vendi, kes sõdisid ja neid kutsuti hallmantliteks. • Preestervennad korraldasid jumala teenistust ja kirjaliku asjaajamist. • Kohalikku rahvast vajati ordu valduste majapidamise ja rüütlite teenimiseks. sõjajõud • Ordu eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. • sõjajõud koosnes piiskoppide vasallidest, kohalikust rahvast ja rüütlitest. • Mida aeg edasi seda
Vana-Liivimaa koosnes Eestist ja Liivimaast. Eesti asus põhjas. Killustatud Eesti kuulus Taanile, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne pk, Ordu ( Liivi mõõgavendade 1236). 1238 Stensby leping Järvamaa läks ordule Taanile kuuluvaid alasti nimetati Harju-Viruks (Harjumaa ja Virumaa); Eestima Hertsogkonnaks. Ordu alade kõige kõrgem valitseja oli Liivi ordumeister, maa jaotati komtuur- ja foogtkondadeks. Kontuurkondi juhtisid komtuurid, foogtkondi foogtid. Rüütelvennad. Riia peapiiskop valitses Saare-Lääne ja Tartus, Tallinnas ei valitsenud. Vallutajate suhted põlisrahvaga 1. Milline Eesti piirkond langes kõige suuremasse sõltuvusse? Lõuna-Eesti Sakala ja Ugandi koos naaberväikemaakondadega 2. Kuidas reguleeriti põlisrahva ja vallutajate vahelisi suhteid? Lepingutega, mis fikseerisid kaotajate õigused ja kohustused. 3. Millised õigused jäid põlisrahvale?
*Taani hindamisraamat- pärineb 13. sajandist (1241 a.) raamatu järgi oli 3 mõisa, 15 vasalli (10 % eestlased) *9 linna- Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, Haapsalu, uus-Pärnu, vana-Pärnu *Talupojad- adratalupojad (harisid adramaad (1 adramaa 8-12 ha) 3-5 meest, 2-3 hobust, 1 talu, härjad, 1-2 lehma), üksjalad (adratalupoegade nooremad pojad, ei pärinud talu), vabatalupojad (maksid kohustuste eest raha), maavabad (isiklikult vabad) Kohustused: kirikule- 1/10 saagist (kümnis) 1/10 kümnisest (kirikumaks) mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit endale) loonusrent- talupoeg andis mõisnikule kõigest, mis talu tootis, abitegu- vabast ajast mindi mõisa appi tööle, mõisavoor- veeti viina (~400 km) *Linnaõigused ( õigused, mis kehtisid linnas) Lüübeki õigus- Taani aladel Riia õigus- ordu aladel Piiskopi õigus- vana-Pärnu, Haapsalu raad- asus raekojas ...
Need jagunesid vakusteks ja need omakorda küladeks. * Eestis tegutsesid Mõõgavendade Ordu, Saksa Ordu ja Liivi Ordu Vaimulik rüütliordu oli rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus ) ning pühendusid kiriku ja usu kaitsmisele. Ordus samuti feodaalsed suhted. Kõrgmeister (Saksa Ordu pealik), ordumeister (Liivi Ordu pealik) ja sõjalise juhina maamarssal (valitud eluaegselt ametisse). Ordu seisused: Rüütelvennad Preestervennad Poolvennad Ordumeister kuulus samuti feodaalide hulka, kes võis maid läänistada. Et ordu sõjalise põhijõu moodustasid rüütelvennad, ei olnud selleks suurt vajadust. * Vakus (ka: vakk) oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis. Keskajast on teada, et maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel. Sel puhul said maksukoguja ja talupojad kokku ning lisaks maksude maksmisele peeti ka pidu
mungad, keda kutsuti kas hospitaliidideks või nende kaitsepühaku, VII saj. elanud Aleksandria patriarhi Püha Johannese järgi, johanniitideks. · Nende ülesandeks oli palverändurite toitmine, majutamine ning teekonnal haigestunute ravitsemine. · Pärast Jeruusalemma vallutamist I ristisõjas, muutus Hospitalivendade ordu järkjärgult sõjaliseks rüütliorduks. · Ordu sõjajõude on hinnatud peaaegu 6000 meheni. · Ligemale 1000 neist olid rüütelvennad, ülejäänud teenijavennad. · Erilised teened selles olid ordu teisel suurmeistril Raimund de Puy'l (1120- 1160). Põhikirja sai ordu 1113. a. · Vaatamata sõjalistele kohustustele ei jätnud johanniidid hooletusse ka haigete ja abivajajate eest hoolitsemist. · Ordu hoolekandesüsteemi ja raviasutusi on õigusega peetud kaasaegse sotsiaalhoolekandesüsteemi omalaadseks eelkäijaks. · Hospitalide kõrval pidasid johanniidid ülal
Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks, kuid ajapikku see vahe kadus. Liivi Ordu alal oli 15 komtuurkonda, neist 5 Eestis: Viljandi, Pärnu, Lihula, Kursi ja Tallinna. Foogtkonnad Eesti alal olid Paide, Toolse, Narva, Vasknarva, Põltsamaa, Karksi, Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. Liivi Ordus eristati kolme seisust: · rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga, nad moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku. · poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid kingsepad jm. · preestervennad, kes toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi. Vasalle Liivi ordu aladel ei olnud. Mõisad kuulusid ordule, neid juhtisid vastavad orduametnikud,kes teostasid mõisade kaudu ka kohaliku haldust.
Keskaeg Eestis 13.saj algus-16.saj teine pool Muistne vabadusvõitlus Saksa piiskopid: Meinhord- Theodorichiga püüti Eestit ristiusustada Berthold-liivlastega tülid, langes Albert- 1201.a Riia linn, Maarjamaa( alistatud maa pühendati Neitsi Maarjale) 1202.a Mõõgavendade ordu- ordumeister, rüütelvennad, preestervennad jne. 1208.a Sissetung Eestisse Ugandi- põh.: röövisid saksa kaupmehi, Otepää linnus süüdati Ugalased võtsid appi sakalased ja tungisid latgalite maale( nii algas m. Vabadusvõitlus) 1210.a Võnnu piiramine Mõõgavendade tähtsaim tugipunkt piirasid linnuse, põgenensid Ümera lahing-võit 1211.a Viljandi piiramine kasutati sakslaste poolt kiviheitemasinat vaherahu, lubati ära ristida
1201.a rajati Riia linn 1202.a asutati Mõõgavendade ordu Mõõgavendade ordu Mõõgavendade ordu vapp ja ordumeistri pitsat Mõõgavendade ordu rüütelvennad kunstniku silme läbi Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/M %C3%B5%C3%B5gavendade_ordu 1208-1212 1208.a latgalite ja sakslaste rüüsteretk Ugandisse 1210.a Ümera lahing 1211.a. Viljandi esmakordne piiramine ja viljandlaste ristimine 1212.a sõlmite kolmeks aastaks vaherahu 1215. aasta Enne vaherahu lõppu korraldasid
Igal ordul oli omad riietused. Benediktlased ja tsistertslased asusid maal. Frantsisklased ja dominiiklased aga linnades. Tegevusalad olid neil kõigil erinevad. Rüütliordud kujunesid Pühal Maal 12. sajand. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Ordude liikmeskond jagunes kolmeks seisuseks: rüütelvennad, preestervennad, teenijavennad. Ordut juhtis tavaliselt suurmeister, kelle võim oli eluaegne. Ordumeistri valis ordukapiitel, kuhu kuulusid ordu kõrgemad ametnikud. 9.-11. Sajand oli Euroopas kriisi aeg, sest sissetungijaid tuli igast ilmakaarest. Põhjast skandinaavlased ehk viikingid, lõunast moslemid, maismaadpidi Aasiast ungarlased. Ristisõjad toimusid 1096-1291. Põhjuseid ristisõdadel oli mitu: 1) et suurendada paavsti autoriteeti, 2) parandada elujärge, 3) kontroll Vahemere
Saaremaa alistati kõige viimasena(1345talv). Saarlaste mässujuht Vesse. Padisel pandi põlema klooster ja tapeti 28 munka. 8. Millised jõud olid huvitatud Balti alade vallutamisest? Riikidest: Taani, Rootsi, Saksamaa Jõud: 1) katoliku kirik- tahtsid oma võimu laiendada, võitlus paganate vastu(ristimata rahva), Leedu ristiti viimasena. 2) kaupmehed- sest me oleme ida ja lääne piir, head kaubandusteed. 3) feodaalid, rüütlid- ordu sõjalise jõu moodustasid rüütelvennad(kes olid ühelt poolt vaimulikud, teiselt sõjamehed), elasid ordulinnustes(konvendihoone-ruum)(Viljandi, Paide), 14 saj arvati rüütelvendi olevat 200-300, järk järgult hakkasid rajama mõisasid ja ilmalik elu.
Ühisaktsioon ei toonud tulemusi. Osalenud jõududes jäi rahvast ainult vähemaks. 12. Mõõgavendade ordu: 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu "kristuse sõjateenistuse vennad" Ordu liikmeteks said elukutselised sõjavennad. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Ordumehed jagunesid mitmesse kategooriasse: Rüütelvennad, preestervennad ja teeniatevennad. Sellise väega õnnestus sakslastel Liivlased ristiusku pöörata. 14. Võnnu piiramine ja ümera lahing: 1210. aastal toimus Eestlaste vasturetk. suur ühendmalev läks piirama võnnu linnus millest oli saanud mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. suurte puuvirnade abil prooviti linnus põlema süüdata ja rajati kõrge piiramistorn. Alt ja ülevalt rünnates viidi linnuse kaitsjad karvasesse olukorda
1. Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12
Kaupo asub toetama Albertit ja ristisõdijaid 1206 liivlaste lõplik alistamine 1207 latgalid (lätlased) alistuvad mõõgavendadele Mõõgavendade ordu (1202-1237) Ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Ven-nad, (lad. k. Fratres Mili-tiae Christi) oli kristlik sõjaline ordu, mis eksis-teeris aastatel 12021237. Seisused ordus: Rüütelvennad Preestervennad Poolvennad Mõõgavendade ordu Ordumeistrid: Venno (Vinno) (12041209) Wolquin (Wolgulin) (12091236) Piiskop Alberti ja ordu vahel sõlmiti leping, mille kohaselt ordu saab endale 1/3 Liivimaal vallutatud ja vallutatavatest aladest. 1236 Saule lahing, leedukad purustavad orduväe. 1237 Mõõgavendade ordu riismetest ja Saksa ordu rüütlitest moodustatakse Liivi ordu. Eestlaste muistse vabadusvõitluse algus
Ilmaliku võimu kehastuseks oli Liivi orduriik.(1237). Oli formeeritud mõõgavendade orgust mis 1236 tegevuse lõpetas.(saule lahing). Tähtsaim isik ordus oli ordumeister. Talle kuulusid läti alad, sakala kõrval ka Järva ja kesk- eesti väikemaakonnad. Lisaks veel valdusi Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu pealinnaks oli Riia....siis Cesis (võnnu linnus). Orduala jagunes: komtuur- ja foogtkondadeks. Liivi ordu sisemine korrastus: rüütelvennad (vormiriietus oli valge mantel musta ristiga), poolvennad(sepad, pagarid, kingsepad), preestervennad (pidasid kiriklikke talitusi). Vaimuliku elu tähtsaimaks võimukandjaks oli Riia peapiiskop. Talle allusid Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Kuramaa piiskop lätis. Tartu piiskopile kuulusid muistne Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa. Piiskopkonna pealinnaks oli tartu. Saare-Lääne piiskopkond moodustus läänemaast ja saaremaast.(+veel mõned saared). Tallinna piiskop omas p-
2. Kes olid Meinhard, Berthold, Albert? Piiskopid Meinhard lasi liivlased end ristida Berthold oli teine piiskop Albert oli ristisõja peamine organisaator 3. Millal ja miks rajati Riia linn? 1201 - piiskop Albert laseb rajada Riia linna, ristisõdijate ja kaupmeeste tugipunktiks 4. Millal ja miks rajati mõõgvendade ordu, kes sinna kuulasid? 1202 mõõgavendade ordu, peamine Eesti ala alistav sõjaline üksus, preestervennad (ristisid, pidasid jumala teenistust) rüütelvennad (sõdisid) hallidvennad (abiteenistus nt sepad, kokad) 5. Nim 5 eestlaste allajäämis põhjust 1. elukutselistel ristirüütlitel oli Eu kaasaegseim sõjarelvastus ja varustus (rõngassärk, metallkilp, -kiiver) eestlastel (turvised pargitud looma nahast) 2. ristirüütlid olid elukutselised sõjamehed, eestlased = põllumehed 3. sakslased said pidevalt elusjõu täiendust, eestlaste iive aga uusi sõjamehi ei sünnitanud 4
aastal haarati sõtta ka Kesk- ning Ida-Eesti. - 1220. aasta lõpuks oli enam-vähem kogu Eesti mandriosa alistatud ja enamik inimesi ristitud. Saaremaa oli veel vallutamata. - 1227. aastal alistus piiratud Valjala linnus ja seejärel kogu saar. 6. Orduriik - Pärast kaotust 1236.a. Saue lahingus ühendati Mõõgavendade ordu Saksa orduga. Orduriigi keskuseks oli algul Riia, seejärel Võnnu. - jagunes väiksemateks üksusteks: foogtkonnad ja kontuurkonnad. - Orduliikmed jagunesid: rüütelvennad, teenijavennad(sepad,pagarid), preestervennad. - Riia peapiiskopile allusid Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskop. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. - Ordu koosnes rüütelvendadest, preestervendadest ja teeniavendadest. Ordu juhiks oli ordumeister. Liiviordu ordumeister allus Liiviordu ordumeistrile. 7. Põlisrahvaste õiguslik seisund halveneb - võlgnike vabadusi hakati piirama(lisakohustused) - mõisate tekkimise järel uus kohustus-teotöö e. mõisategu
hallimantlimeesteks. Tähtsal kohale olid preestervennad, kes pidasid kiriklikke talitusi.’ Kõige paremini on säilinud, seal juures taastatud Narva ordulinnus, üsna palju on alles ka Rakvere ordulinnusest. Mõlemad rekonstrueeritud muuseumiteks. Koosseis Ordu eesotsas seisis kõrgmeister. Tema valitses kõiki ordu harusid (Liivimaa, Preisi). Orduliikmed jagati kolmeks: Rüütelvennad Preestervennad Seersantvennad ehk hallmantlid. Lisaks ordu täisliikmetele olid ordus ka ilmikutest poolvennad, kes tegelesid tavaliselt käsitöö ja muude madalama taseme majandusülesannetega. Liivimaal on neid allikates mainitud väga harva. Sõjajõud Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Lisaks rüütlitele osalesid sõdades piiskoppide vasallid ja kohalik rahvas. Hiljem 15
1507- Võeti talupoegadelt relvakandmise õigus. 1783-1796- Pearahamaks ja hingeloendused Eesti keskaega nimetatakse: · Feodaalse killustuse ajajärk · Ordu aeg · Vana-Liivimaa-aeg · Eesti keskaeg Liivi Orduriik moodustati 1237 Mõõgavendade ordu jäänustest. Ordut juhtis ordumeister, kes allus Saksa kõrgordumeistrile. Vaimulikuks keskuseks oli Riia ja Riia peapiiskopile allus Saare-, Lääne- ja Ordu piiskopkond. Ordusse kuulusid: Rüütelvennad-14.sajand oli neid kuskil 250 Poolvennad-sepad, pagarid jne Preestrivennad- tegelesid ristimisega Talupoegade kohustused: Pidid tegema teotööd, algul mõni päev aastas- hiljem juba rohkem Pidid üleval pidama preestrit Pidid arvestama trahvidega Talupoegade koormised: Kümnis 1/10 saagist Kirikumaks 1/100 saagist Hinnus- kindel naturaalmaks, mida pidi maksma feodaalile (väiksem kui kümnis) Taanlased olid esimesed, kes hakkasid ehitama linnuseid, kus elasid läänimehed, kelle
taani haldust kutsuma harjuviruks, ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile.Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop , Liivi ordu. Seda ajajärku nimetatakse eestis vana-liivimaa ajaks. Liivi orduriik eksisteeris aastast 1237. Tähtsaim isik oli ordumeister, sellele järgnesid komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejaga. Rüütelvennad Poolvennad-sepad,pagarid,kingsepad. Preestervennad- kirikus pidasid talitusi Vaimuliku poole tähtsam võimukandja oli Riia piiskop, kellele allusid Tartu piiskop ja Saare- lääne piiskop. tartu piiskopile kuulusid muistne ugandi maakond ja vaiga lõunaosa .piiskopkonna pealinnaks oli Tartu. Saare-lääne piiskopkond koosnes Läänemaast ja Saaremaast.lisaks kuulusid sinna veel rida teisi saari.Algul oli Pealinnaks Vana-Pärnu , hiljem sai aga selleks Haapsalu.
See loodi 1237. aastal ning oli üks esindusharu Saksa ordust Liivimaal. Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister. Ta omakorda allus küll Saksa ordu pealikule, kuid Liivimaal oli tal täielik voli. Orduriigi pealinnaks oli algselt Riia, seejärel Võnnu. Orduala jagunes omakorda väiksemateks üksusteks komtuurkondadeks ja foogtkondadeks, mida valitsesid vastavalt komtuurid ja foogtid. Liivi ordu sisemises korrastuses olid tähtsad isikud rüütelvennad, kelle vormiriietus oli valge mantel musta ristiga. Organisatsiooni liikmeteks olid ka poolvennad, kes tegelesid igapäevase tööga: sepad, pagarid, kingsepad, klaasipuhujad ja muu selline. Ilmalike talituste eest kandsid hoolt preestervennad. Vana-Liivimaal oli tähtsamaks ilmaliku võimu kandjaks Riia peapiiskop. Talle allusid nii Eesti piiskopkondade kui ka Lätis Kuramaa piiskopkonna piiskopid. E esti põlisrahva olukord esialgu ei muutunud. Sõlmiti elanikega kas kirjalikud või
nn Taara kultus, jumal Uku taevavalitseja) 25. Mis on animism? Elusa ja eluta looduse hingestamine 26. Milleks oli tarvis ennustada? Et näha ette tuleviku, nt sõjakäikude edukust 27. Liivimaa piiskopid? Meinhard, Berthold, Albert 28. Mõõgavendade ordu + struktuur? 1202. a asutab Albert mõõgavendade ordu Juht: piiskop Albert (ordumeister) Orduvennad Rüütelvennad: Preestervennad: Teenijad vennad: sõdijad Pidasid vaimulikke talitusi Kannupoisid, kokad, relvasepad 29. Millal algas sakslaste sissetund Eesti aladele? 1208 30. Millal ja kelle vahel toimus Ümera lahing? 1210. a, sakslased, latgalid, eestlased (sakalased, ugalased) 31. Kes ja millal piiras Viljandi linnust? 1211. a, sakslased 32. Millega lõppes Viljandi piiramine
1201 rajati piiskop Alberti eestvedamisel Väina jõe suudmesse Riia linn, millest sai oluline tugipunkt edasisteks vallutusteks ja alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale (Eesti ja Läti ala nimetus Maarjamaa). 1202 asutati ristisõja läbiviimiseks Mõõgavendade ordu ("Kristuse Sõjateenistuse Vennad"), mis esialgu oli allutatud piiskop Albertile. Liikmed- rüütelvennad orduvennad: sõdimine preestervennad usutalitused teenervennad igapäevased ülesanded Ordu juht: ordumeister Ordu tunnus: valgel mantlil punane mõõk Ordurüütli sarnasus pühendas elu jumala mungaga: teenimisele
Keskaeg Maahärra enam-vähem sõltumatud valitsejad Ordumeister tähtsaim isik Liivi ordus. Talle kuulusid peamiselt Läti alad, Eestist Sakala kõrval ka Järva ja Kesk-Eesti vähemusmaakonnad. Komtuur- ja foogtkonnad ordualad jagunesid omakorda väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid vastavad võimukandjad foogtid ja komtuurid Rüütelvennad olid Liivi ordu sisemises korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad organisatsiooni sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervennad omasid ordus tähtsat kohta ja pidasid kiriklikke talitlusi Riia peapiiskop vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal. Talle allusid Tartu piiskop, Saarel-Lääne piiskop, aga samuti Kuramaa piiskop Lätis Kümnis kümnes osa talu saagist.
Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. Euroopa maata meestest aadlikud püüdsid endale vallutuste kaudu valdusi saada. Mõõgavendade ordu Mõõgavendade ordu vapp ja ordumeistri pitsat Mõõgavendade ordu rüütelvennad kunstniku silme läbi Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/M %C3%B5%C3%B5gavendade_ordu Sõnastik Paganad rahvad, kes ristiusku vastu ei võtnud. Ordu rangete reeglitega kinnine katoliiklik ühing. Vaimulik rüütliordu keskaja rüütlite ühendus, mille liikmed olid korraga nii mungad kui ka sõjamehed. Nende ülesanne oli katoliku kiriku eest sõdida. "kuni kas või põlvepikkune poisikegi elus on"
o Piiskopi määras toom kapiitel e. Toomhärrade kogu o Piiskopkonna peakirik katedraal e. Toomkirik SAKSA ORDU o Loodi 12.saj Palestiinas o 14.sajandist keskus Preisimaal, algselt Jeruusalemmas o Ordu kõrgeim juht kõrgmeister o Liivimaa haru juht Liivimaa meister o Liivimaa keskus Riia, 15. sajandist Võnnu (Cesis) o Ordu jaotatud komtuur- ja foogtkondadeks o Linnustes: Rüütelvennad -> preestervennad -> sõdurid -> teenrid TAANI ALAD o Taani kuninga ISIKLIK valdus o Läänistamine o Tugeva vasallkorra kujunemine MAAHÄRRADE KONFLIKTID JA SÕJATEGEVUS 13.-15. SAJANDIL o Vastuolud: taani vs mõõgavendade ordu; saksa ordu vs piiskopkonnad o Maade jagamisel puudusid õiguslikud regulatsioonid o Ordu eesmärk piirata piiskoppide võimu
Ristiusustamine sai tõelise hoo sisse just tema ajal. Eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik, mida juhiks paavstile alluv piiskop. 1201 alustas Albert Riia ehitamist piiskopkonna keskuseks. 1202 asutati Kristuse-, Sõjateenistuse-, Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). Oli alaliselt kohalviibiv ellitväeosa, kandsid pikki, valgeid matleid punase ristiga. Ordut juhtis ordumeister, liikmed olid jagatud 3ks (rüütelvennad, preestervennad, teenijad vennad). Ordu hakkas varsti ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes piiskopile hoopis konkurendiks. Liivlaste alistamine Sakslastel õnnestus enda poolele meelitada liivlaste vanem Kaupo (Toreida/ Turaida). 1206-1207 toimus liivlaste ulatuslik ristimine. Liivi alale ehitati kirikud ja ametisse pandi preestrid. Suhted sakslastega kujunesid küllaltki headeks. Naabrite rünnakute puhul oli olemas tugev liitlane. Riia rajamine tõi kasu mõlemale poolele ja
Inimesed, kes seda oskasid, pidid ka ise omama erilist väge. Selliseid isikuid nimet. tarkadeks ehk nõidadeks. Mõõgavendade ordu- 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad". Ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kelle ülesandeks sai sõdimine. Preestervennad pidasid vaimulikke talitlusi. Teenijate vendade hulgas oli kannupoisse, relvaseppi, kokkasi ning teisi ametimehi. Kolme maleva manööver- (3-e maleva nimi, aeg, kirjeldus)- Kevadel 1215.a. liikus kolm eesti malevat lõuna poole: - saarlased pidid Riia ümber piirama ja Väina sadama kinni panema; - ridalased Turaida liivlastele kallale tungima; - sakalased ühes ugalastega pidud kallale tungima lätlastele.
Albert alustas aktiivseid läbirääkimisi suurema ristisõja korraldamiseks Liivimaa paganate vastu, mille ta hiljem ka korraldas. Oma tegevustes oli kõige edukam Albert, kuna teised ei saavutanud mitte midagi ja neil läks kõik luhta, mis neid plaanitud oli. 5. Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad suhteliselt kiiresti oma võimule allutada? Kuna asutati Mõõgavendade ordu. 8. Selgitage erinevusi rüütelvendade, preestervendade ja teenijavendade vahel. Rüütelvennad moodustasid orduvendade tähtsaima osa, kes olid elukutselised sõdurid. Rüütelvendade kõrvale kuulusid preestervennad ning teenijavennad, kelle hulgas oli kannupoisse, relvaseppi, kokki jt ametimehi. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 1209 1210 · Ugandisse saabusid · Aasta alguses sõlmiti · Eestlaste vaenlaste ritta sakslase esindajad. aastaks vaherahu. lisandusid ka venelased.
Maahärrad olid nn haldusjaotuse valitsejad, kujutades endast väikseid feodaalriike. Taani kuningas oli eestimaa hertsog. Taani valdus oli Harju-Viru. Ülejäänud oli Saksa-Rooma riigi Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, Liivi ordu. Feodaalse killustamise ajajärku nimedatakse Vanaks-Liivimaaks. Ilmaliku võimu suurim kehastus oli Liiviorduriik(1237). Tähtsaim isik oli ordumeister. Pm oli ordu sõltumatu. Sisse kuulusid rüütelvennad, kes oli valge kuue ja musta ristiga. Ordu jagunes kaheks- komtuur-ja foogtkondadeks. Pealinnaks algselt riia ja parast VönnuSamuti olid poolvennad(sepad jms) ja preeservennad. Vaimulikuna oli riia peapiiskop, kellele allusid teised. Piiskop pealinnaks oli Tartu. SL piiskopkond pealinnaks oli vana-pärnu parat haapsalus. Võõrvõimud ja maa põlisrahvas Sõlmiti kirjalikke ja suuliseid lepinguid, mis pani paika kohustused kuid ka öigusi. Kohtumõistmine
koostöö maakondade vahel,vallutajaid toetasid kaupmehed,katoliku kirik ja ordu. 7. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana- Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. Õpik lk. 90-119 Liivimaa jagunes mitmeks väikseks riigiks P-Eesti Taani võimu all,Saksa ordu Liivimaa valdused,Tartu piiskopkond,Saare-Lääne piiskopkond. Seisused Rüütelvennad(vormiriietus valge mantel musta ristiga),poolvennad (käsitöölised-pagarid,sepad jm),preestervennad(toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi).Maapäev-otsus asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvumise poole(maanõukogu).Jüriöö ülestõus 1343-1345 a. Plaaniti kukutada taanlaste ja sakslaste võim,kuna talurahva olukord halvenes, koormiste kasv ja uute mõisate asutamine. Ülestõusnuteks olid talupojad umbes 10 000 meest.talupojad kaotasid ja alistusid. 8
mehed, isegi mujalt põgenenud kuritegijad. *Tähtsaim isik Liivi ordus - Ordumeister (talle kuulusid Läti alad, Eestist - Sakala, Järva ja Kesk-Eesti väikemaakonnad + valdused Lääne-, Saare ja Hiiumaal). *orduriigi pealinnaks algselt Riia, pärast Võnnu (suurim linnus). *Orduala jagunes väiksemateks üksusteks: komtuur- ja foogtkondadeks (juhtisid komtuurid ja foogtid - neile allusid ordumõisad + valitsejad). *Rüütelvennad olid olulised- valge mantel, must rist (u 200-300) *Poolvennad- ka liikmed (nt sepad, pagarid, kingsepad jne) *Preestervennad- pidasid kiriklikke talitlusi *majanduselu hoidsid koras linnuste majandusülemad, laekurid, veski-ja köögimeistrid *Riia peapiiskop - vaimuliku poole tähtsaim võimukandija Vana-Liivimaal. (allusid Tartu psk, Saare-Lääne psk ja Kuramaa psk Lätis) *Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega lepingud, mis fikseerisid kaotajate kohustused ja õigused.
2 XII sajandil algas sakslaste tung itta, mis veidi hiljem hakkas oluliselt mõjutama eestlaste edasist saatust. Esialgu ületasid sakslased Elbe ja jõudsid välja Läänemere lõunarannikule. Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. (või 1147.) aastal esimene saksa linn- Lübeck. 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kelle ülesandeks sai sõdimine. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aastapaiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks.3 Tänu selle linna rajamisele hakkas Läänemerel liiklus elavnema. Kõigepealt tulid kaupmehed, seejärel misjonärid ja lõpuks paavsti üleskutsele (1193. aastal) järgnenud ristisõdijad.
B) Liivi orduriik. Orduala jagunes väiksemateks haldusüksusteks- komtuurkondadeks (mille eesotsas olid komtuurid) ja foogtkondadeks (mille eesotsas olid foogtid). Komtuurid ja foogtid kontrollisid ka ordumõisaid (mille ees seisid eraldi valitsejad). Liivi ordu läänistas erinevalt piiskoppidest ja Taani kuningast suhteliselt vähe maid "tavafeodaalidele", kuna ordu tuumiku moodustasid elukutselised sõjamehed- rüütelvennad. C) Saare-Lääne ja Tartu piiskopkonnad. Sealsed maahärrad- piiskopid käitusid analoogselt Taani kuningaga, läänistades maid läänimeestele vastutasuks sõjateenistuse eest. - Haldusjaotuse kohta lugege ka õpik lk.53-54 ja 58 ning vaadake keskaegse Vana-Liivimaa kaarti õpik lk.54 ja 72. 3) Haldusjaotus Eestis 16.sajandi teisel poolel ja 17.sajandil: - Liivi sõja tulemusena jaotati Eesti ala kolme riigi: Poola, Taani ja Rootsi
aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. MÕISTED . Mõis eraldi suurem majapidamine. Maapäev kohalike aadlike kokkukutsumine
Liivi ordu tekkis 1237. kui Saule lahingus 1236. hävitavalt leedulaste käest lüüasaanud Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga. Saksa ordu haru, mis tegutses Liivimaal, hakati nimetama Liivi orduks. Maahärraks olid Liivi ordumeister, kes otseselt pidi alluma Saksa ordu kõrgmeistrile, kuid tegelikkuses oli ta üsna sõltumatu. . Sisse kuulusid rüütelvennad, kes oli valge kuue ja musta ristiga. Ordu jagunes kaheks- komtuur-ja foogtkondadeks. Riigi pealinnaks oli esialgu Riia, hiljem Cesis (Võnnu). 3) Tartu piiskopkond maahärraks tartu piiskop, kes allus Riia peapiiskopile. Tartu piiskopkond hõlmas Ugandi ja Valga lõunaosa. Pealinnaks Tartu. 4) Saare-Lääne piiskopkond maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes samuti allus Riia peapiiskopile. Saare-Lääne piiskopkond moodustus kahest osast: Läänemaast ja Saaremaast;
võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks pühitseti toomhärra Albert. Temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht. 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantelpunase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma Mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kelle ülesandeks sai sõdimine. Preestervennad pidasid vaimulikke talitlusi. Teenijate vendade hulgas oli kannupoisse, relvaseppi, kokkasid ja teisi ametimehi. Sissetung Eestisse. 1208. aastal algas võitlus Eestimaa pärast. Sihipärase vallutuse esimeseks ohvriks sai Ugandi. Kroonikas põhjendatakse seda ühe ammuse vahejuhtumiga. Ugalased olevat veel enne Riia linna asutamist tunginud kallale Venemaale reisivatele saksa kaupmeestele ja võtnud neilt kaubad ära
sõltumatuks ning hakkas ajama iseseisvat poliitikat, alustades 1208. aastal liidus latgalitega eestlaste vastu sõda. ● 1236. aastal kaotas ordu Saule lahingu leedulastele ning väga paljud, võimalik et pooled, orduvendadest langesid. Liivi ordu ehk Liivimaa ordu ● katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562 ● Orduliikmed jagati kolmeks: rüütelvennad, preestervennad ja seersantvennad ehk hallmantlid Katoliiklikud ordud on rühmitatud: vaimulikud rüütliordud (johanniidid, templiordu, Saksa ordu) mungaordud (benediktlased, tsistertslased), hospidaliordud (antoniidid), kerjusordud (frantsisklased),augustiinlased, jesuiidid. 10 Täida tabel! ORDU KLOOSTRITE ASUKOHT EESMÄRGID (mungad/nunnad)
• Lundi kirikuprovints - Tallinna piiskopkond • 13-14 saj Saksamaalt • Tallinna piiskopid Taanist (-14.saj) • 15-16 saj kohalike aadlike pojad • Tartu piiskop Bartholomeus Savijerwe • Rüütelkond - rüütlite organisatsioon oma huvide kaitseks maaisandate ees • Saksa ordu peakorter Marienburgis • Eesotsas üldkapiitli valitud kõrgmeister - Liivimaa meister • Territooriumi haldasid käsknikud - komtuurid ja foogtid - keskusteks linnused • Valget mantlit kandvad rüütelvennad - aadlipäritolu • Preestervennad - jumalateenistus, kirjalik asjaajamine, hallmantlid - teenrid • Polnud kohalikud (Saksamaa komtuurkonnad) • Keskaja lõpul hoolekandeasutus • Saksa ordu põhieesmärk kaitsta Liivimaa kristlasi • Sõjateenistus • 13 saj konfliktid leedulastega LÄÄNIKORD • Maaisanda dolmeen - talupoegade haritav maa • Tuludest kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud • Eramõisad
aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat, Järvamaad ja Kesk-Eesti väike maakondi. Pealinn oli algul Riia, hiljem Võnnu/Ceis. Ordu riiki juhtis ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kuid kes oli küllaltki iseseisev. Riik jagunes kontuur- ja foogtkondadeks. Kontuuridele ja foogtidele allusid ordumõisad, eesotsas valitsejatega. Ordusse kuulusid rüütelvennad, preestervennad, poolvennad. Kandsid valgeid matleid musta ristiga. Tähtsaim vaimluik oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Kuramaa piiskop. Läti ala jagunes 4ks: 1) Ordu riik 2) Riia peapiiskopkond 3) Riia linn 4) Kuramaa piiskopkond Suhted eestlastega Algselt sõlmiti põliselanikega suuliselt lepingud, mis jätsid neile kombe- ja tavaõigused. Üldjuhulsäilitati maa jagunemisel ka endiste maakondade piirid.
· Sai lahingus liivlastega surma. b. III Liivimaa piiskop Albert noor ja energiline Bremeni toomhärra, kellest sai Liivimaa ristisõja tõeline juht: · Saabus suure ristisõdijate väega Väina jõe suudmesse, kuhu rajas tugipunktina 1201 Riia linna. · Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale (Maarjamaa). · 1202 asutas Mõõgavendade ordu, et oleks kohapealt sõjamehi võtta: Liikmed · Rüütelvennad sõdimine orduvennad · Preestervennad usutalitused · Teenervennad igapäevased ülesanded Ordu juht: Ordumeister Ordu tunnus: Valgel mantel punane mõõk Ordurüütli · Pühendas elu jumala teenimisele. sarnasus · Ei tohtinud abielluda. mungaga c. Liivlaste ja latgalite alistamine: · Peale Kaupo ületulekut ristisõdijate poolele rauges ka ülejäänud liivlaste vastupanu 1206-1207 a. · 1208
Põhja Eesti kuulus Taani kuningale, seda ala nimet. Eestimaaks, kõrgeimaks võimuks kuninga asehaldur Tallinnas. Kaart 1 1. Liivi Orduriik (Sakala, Järva, Nurmekunna, Alempoisi, Mõhu ja Vaiga). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, hiljem nende erinevus kadus. Ordu liikmeskonna põhiosa moodustas rüütelvennad (valge mantel, musta ristimärgiga), kiriklikke talitusi korraldasid preestervennad, poolvennad täitsid mitmesuguseid kohustusi, teenisid teisi (kingsepad, pagarid kokad). 2. Tartu piiskopkond: piiskop elas Tartus Toomemäel. Suuremad ja tähtsamad linused olid Otepää. Kirumpää, Vastseliina. Piiskopkonnas oli rohkem maid läänistatud vasallidele, sest piiskopil polnud sellist sõjalist jõudu nagu ordul. Vasallid olid kohustatud piiskopi kutsel
aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. 3) Saare-Lääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu 4) Tartu piiskopkond, maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. Põlisrahva olukord:
alasid maarjamaaks · 1202 asutati eriline vaimulik rüütliordu ,,Kristuse Sõjateenistuse Vennad" o Liikmeteks said elukutselised sõjamehed. o Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Selle pärast hakkati ordut nimetama ka mõõgavendade orduks. · Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. o Tähtsaimad olid rüütelvennad Nende ülesandeks sai sõdimine o Preestervennad Pidasid vaimulike talitusi o Teenijate vennad Nende hulka kuulus kannupoisse, relvaseppi, kokkasid jt. ametimehi. · Sellise tugeva sõjalise jõu abil õnnestus sakslastel mõne aastaga Väina ja Koiva jõe ääres elavad liivlased alistada ja ristiusku pöörata. · Latgalite alistamine läks veelgi kergemini.
aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. 3) SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu 4) Tartu piiskopkond, maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. Põlisrahva olukord:
Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonnad - Kõik alad peale Harju- Viru allutati Saksa-Rooma riigi keisrile. Kauguse tõttu ei olnud see oluline ja Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad- Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Liivi orduriik - ilmaliku võimu kehastuseks olev Eesti suurim sõjaline jõud Vana Liivimaal. Vana- Liivimaa ajastu - Feodaalse killustumise ajajärgu nimetus Eestis (ka Eesti keskaeg või orduaeg). Ordumeister - Tähtsaim isik Liivi ordus. Rüütelvennad - Orduala jagunes väiksemateks haldusüksusteks: komtuur- ja foogtkondadeks, mida juhtisid vastavalt komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejatega. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad, vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad - organisatsiooni liikmed: sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervend- kiriklikke talitusi pidavad mehed, kes omasid ordus tähtsat kohta. Riia peapiiskop -
maailmaga (kohtusid kolm suurt kultuuri- läänekristlik, Bütsantsi ja islami kultuur) Keskaegne kolonisatsioon laiendas Lääne-Euroopa piire. Elavnes kaubandus ja käsitöö KRISTLIKUD KUNINGRIIGID Kristlike riikide kaitseks loodi vaimulikud rüütliordud (nn sõdivate munkade ordud) 1) Johanniitide ordu 2) Templiordu 3) Saksa e Teutooni ordu Ordu koosnes kolme liiki vendadest Rüütelvennad, Vaimulikud, Teenijad HARIDUS JA ÜLIKOOLID Varakeskajal jagasid haridust peamiselt kloostrid, mis tavaliselt asusid maapiirkondades. Igas kloostris oli kool, kus õpetati lugemist, kirjutamist, laulmist ja ladina keelt (seal võisid õppida ka tavalised lapsed) Euroopa kristianiseerimise ajal olid kloostrid vaimulike ettevalmisttamise kohaks. 12.saj läks hariduses juhtpositsioon kiiresti kasvavate linnade kätte. Linnades asusid
Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht oli ordumeister. Jagunes : rüütelvennad - ülesanne sõdida., Preeservennad - pidasid vaimulikke talitlusi, Teenijad vennad- kannupoisid, kokad jt. Mõne aastaga suudeti liivlased ja latgalid alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208 - Sakslased tungisid koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine.Otepää linnus süüdati põlema. Eestlased tegid vasturetke. Võnnu piiramine 1210- eestlaste vasturetk, asuti piirama
Harju-Viru allutati Saksa-Rooma riigi keisrile. See alluvus kauguse tõttu aga siiski rolli ei mänginud ja Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad- Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. *Liivi orduriik- ilmaliku võimu kehastuseks olev Eesti suurim sõjaline jõud Vana Liivimaal. *Vana-Liivimaa ajastu- Feodaalse killustumise ajajärgu nimetus Eestis (kasutusel ka Eesti keskaja või orduaja mõiste) *Ordumeister- Tähtsaim isik Liivi ordus. *Rüütelvennad- Orduala jagunes väiksemateks haldusüksusteks- kontuur- ja foogtkondadeks, mida juhtisid vastavalt komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejatega. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. *Poolvennad- organisatsiooni liikmed: sepad, pagarid, kingsepad jne. *Preestervend- kiriklikke talitusi pidavad mehed, kes omasid ordus tähtsat kohta
a. Saule lahingus leedulaste poolt hävitatuna. Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister, kes allus kül Saksa ordu kõrgmeistrile, aga oli võrdlemisi sõltumatu. Talle kuulusid peamiselt Läti alad ja mõned väikemaakonnad Eestist. Orduriigi pealinnaks oli algul Riia, huljem Võnnu. Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, mida juhtisid komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad (riietuseks valge mantel musta ristiga). 14. saj. kuulus Liivi ordusse 200-300 rüütelvenda. Organisatsiooni liikmed olid poolvennad sepad, pagarid, kingsepad jt. Tähtis koht oli preestervendadel, kes pidasid kiriklikke talitusi. Ordu majanduselu hoidsid korras linnuste majandusülemad, laekurid jt. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Talle allusid kiriklikult Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop
annaabi.ee 
