Muistne vabadusvõitlus, Vana-Liivimaa, Rüütelkond, mõisahärrus (0)

1. Mis on muistne vabadusvõitlus?
Muistne vabadusvõitlus on eestlaste relvastatud vastupanu 1208-1227 võõrvallutajate ristisõdijate vastu oma vabaduse kaitseks
2. Kes olid Meinhard, Berthold , Albert ?
Piiskopid
Meinhard lasi liivlased end ristida
Berthold oli teine piiskop
Albert oli ristisõja peamine organisaator
3. Millal ja miks rajati Riia linn?
1201 - piiskop Albert laseb rajada Riia linna, ristisõdijate ja kaupmeeste tugipunktiks
4. Millal ja miks rajati mõõgvendade ordu, kes sinna kuulasid?
1202 – mõõgavendade ordu, peamine Eesti ala alistav sõjaline üksus, preestervennad (ristisid, pidasid jumala teenistust) rüütelvennad (sõdisid) hallidvennad (abiteenistus nt sepad , kokad)
5. Nim 5 eestlaste allajäämis põhjust
1. elukutselistel ristirüütlitel oli Eu kaasaegseim sõjarelvastus ja varustus (rõngassärk, metallkilp, -kiiver) eestlastel (turvised pargitud looma nahast )
2. ristirüütlid olid elukutselised sõjamehed, eestlased = põllumehed
3. sakslased said pidevalt elusjõu täiendust, eestlaste iive aga uusi sõjamehi ei sünnitanud
4. eestlastel tuli samal aegselt sõdida mitme vaenlasega ( saks -, taan-, roots -, venelased + lisaks nende liitlased)
6. Mis toimus aastatel 1208, 1210, 1212 , 1217 , 1219, 1220, 1224, 1227?
1208 – algab muistne vabadus sõda (sakslased rüüstavad Ugandit)
1210 – Ümera lahing (toimus peale Võnnu piiramist. Eestlased põgenesid Võnnu alt, sest Riiast oli oodata suurt väge. Eestlased jäid Koiva lisajõe Ümera äärde varitsema ja tungisid neid jälitanud sakslastele, liivlastele ja latgalitele ootamatult kallale. Rünnak kulges edukalt ja eestlased saavutasid võidu)
1212 – sõlmiti Turnaida vaherahu (kuna haigused, nälg ja surm oli Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite ning muinaseestlaste osa pooled välja kurnnud, see lõppes 1215)
1217 – venelased piirasid Otepää linnust, näljutati linnuse kaitsed alla andma 1217. 21. sept - Madisepäeva lahing. Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo.
1219 - Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. 
1220 – rootlased läänemaal, kes sunnitakse saarlaste poolt alistuma ja taanduma
1224 -Tartu piiramine, eestlased + venelased kaitsesid Tartu linnust, alistati linnus, Mandri-Eesti läheb sakslaste võimu alla
1227 – alistatakse Muhumaa ja Saaremaa, millega kogu Eesti läheb ristisõdijate alla
7. Kelle vahel jagati Eestiala peale vabadusvõitlust?
Jagunes Eesti ala Eestimaaks (Põhja-Eesti) ja Liivimaaks (Lõuna-Eesti, Põhja-Läti)
Põh-Ee – Taani, Ugandi mk – Tartu piiskopkond , Kesk-Ee-Liiviordu, Lään-Ee ja saared – Saare-Lääne piiskopkond
8. Milles seisnes probleem ordu ja piiskopkondade suhtes?
Piiskopkonnad thtsid, et ordu alluks neile läänina, see vii kodusõdadeni, mille lahendajakas pidi olema paavst , kes määras piiskopi
9. Mis on rüütelkond, kes sinna kuulusid, mida seal otsustati?
Vasallide ühingud oma huvide kaitseks, maapäevad ( vaimulikud , maaisandad ja ordu meister, vasallide esinuds, linnade esindus, tülisi välispoliitikat)
10. Selgita, mida tähendab mõisahärrus
mõisahärrus - mõisnik andis osa oma maast talupojale harimiseks ja elamiseks, millelt talupoeg pidi maksma osa oma saagist ning lisaks täitma koormisi mõisapõllul jms
11. Milliseid olid mõisahärruse pos küljed mõisnikule, millised talupojale ning millised neg küljed?
Mõisnikule
+ maandas sissetuleku riski (sai igal juhul kokkulepitud % andamist ning osa talupoja tööjõust), võimalus sissetulekut suurendada kui saagikus oli hea ja andam suurem
- talupoja tööviljakus mõisapõllul oli madal kuna neil puudus motivatsioon töötegemisel, turustmisrisk kuna pidi mõisapõllusaagi ise turustama
Talupojale
+ sai elamiseks elamispinna endale toidu kasvatamiseks
- puudus isiklik vabadus, koormised olid ülejõu käivad
12. Mis on loomusrent ning kümnis ja hinnus ?
Loomusrent andam mõisnikule: kümnis – saagis teatav % mõisnikule algusel 1/10 hiljem 1/4 hinnus – kindlaks määratud viljamaks nt 2 kotti vilja
13. Mis on teorent ning rakme- ja jalategu?
Teorent – teotöö mõisapõllul
rakmetegu – talupoeg käis hobuse/härjaga oma vahenditega mõisa põldu harimas (nt kündmine, puude tegu,mõisavoor)
jalategu – naised,lapsed,sulaste kohustus suvehooajal jalgsi minna mõisa põldu harima (heinategu, vilja lõikus)
14. Nim peamisi teotöid
kündkülv, äestmine, heinategu, lõikus, rehepeks, lina lõikus (leotamine, ketramine), teede korrashoid, linnuste ehitamine
15. Mis on pärisorjus ning sunnismaisus ?
Pärisorjus – mõisniku ja talupoja õiguslik suhe, kus talupoeg on piiratud omand, maa+talupoeg kuulus mõisnikule, teda võis karistada kuid tappa ei tohtinud ilma kohtu otsuseta
sunnismaius - alupoegade keeld elukohta vahetada mõisniku loata
16. Nim talurahva 5 kihti ja selgita, kellega tegu
1. adratalupoeg – peamine talupoegade kiht, nimetus tuleb adramaade järgi, nendel võisid olla sulased ja teenijad
2. üksjalg – adratalupoegade nooremad pojad, kellel olid talu ääres oma majapidamine , nimetus tulenes kohustusest teha jalapäev nädalas
3. vabatalupojad – teotööst vabad, maksid renti rahas
4. maavabad – omasid talu läänikirja alusel, st maksid renti rahas, teenisid mõisniku kergeratsaväelasena
5. vabadikud – ringiliikuvad teenijatüdrukud/sulased, elasid talu juures, mõisnikust sõltumatud