Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS (0)

1 Hindamata
Punktid
LIIVIMAA  
RISTISÕDA/EESTLAST
E MUISTNE  
VA

V BADUSVÕITLUS
Muinasaja maakonnad
Eellugu
Va
V llutustest olid huvitatud:

Kaupmehed
1143.a rajati Lübeck


Katoliku  kirik
1186 .a sai I  Liivimaa  piiskopiks  Meinhard
Meinhardi surma järel sai II piiskopiks Berthold
Bertholdi surma järel sai III piiskopiks  Albert


Feodaalid
1201.a rajati Riia linn
1202.a asutati Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu
– Mõõgavendade 
ordu  vapp  ja 
ordumeistri 
pitsat
 Mõõgavendade 
ordu 
rüütelvennad 
kunstniku silme 
läbi
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/M
%C3%B5%C3%B5gavendade_ordu
1208- 1212
 1208.a  latgalite  ja sakslaste 
rüüsteretk Ugandisse
  1210 .a Ümera lahing
 1211.a. Viljandi esmakordne 
piiramine ja viljandlaste  ristimine
 1212.a sõlmite kolmeks aastaks 
vaherahu
1215 . aasta
 Enne vaherahu lõppu korraldasid 
sakslased  sõjakäigu Läänemaale ja 
Põhja-Sakalasse
 Eestlased üritasid vasturetke Riia 
hävitamiseks, kuid see 
ebaõnnestus
 Ugandi ja Sakala võtsid ristimise 
vastu
1217 . aasta
 Jaanuaris toimus ugalaste ja 
sakslaste sõjakäik Ve
V nemaale
 Ve
V ebruaris saabusid  venelased  
Otepää   alla ja asusid koos 
saarlaste, harjulaste ja ristitud 
sakalastega linnust piirama
 Sakslased tunnistasid kaotust ja 
lubasid lahkuda kogu Eestist
Madisepäeva lahing
 Peaorganisaatoriks  Lembitu
 Lahingus osales eestlasi üle kogu 
Eesti kokku umbes 6000 meest
 Ve
V nelased lubasid abiväge saata, 
kuid need jäid tulemata
 Sakslaste poolel sõdisid ka  liivlased  
ja latgalid
 Lahingus langesid  Lembitu  ja  Kaupo
1219-  1220 .aasta
 1218.a sõlmis piiskop Albert liidu 
Va
V ldemar II Võ
V itjaga
 1219.a saabusid  taanlased  Ta
T llinna 
alla ja alistasid eestlased
 1219-1220.a toimus nn võiduristimine
 1220.a vallutasid  rootslased   Lihula
kuid eestlased vallutasid Lihula tagasi
1222 -1224.aasta
 1222.a saabusid Saaremaale 
taanlaste väed ja alustasid 
kivilinnuse ehitamist
  Saarlased  kihutasid taanlased välja 
ja asusid kogu Eestit vabastama
  1223 .aasta algas edukalt, kuid 
lõppes  kurvalt
 1224.a oli tähtsamatest linnustest 
vallutamata vaid Ta
T rtu
Ta
T rtu  langemine
 Juba 1222.a hakati  otsima  liitu 
venelastega – läbirääkimised olid 
edukad
 1223.a jõudis Ta
T rtusse vürst 
Vjatško, kellel oli lubatud 
Novgorodist valitsusvõimu 
maakondades, mille ta suudab 
allutada
 1224. vallutasid sakslased Ta
T rtu
1227.aasta
 1227.a. talvel läks sakslaste suur 
vägi üle merejää Muhumaale
 Va
V llutati Muhu ja Va
V ljala  linnused
 Ko
K gu Saaremaa ristiti
 Muistne vabadusvõitlus lõppes 
eestlaste allajäämisega
Eestlaste kaotuse 
põhjused
 Sakslastel oli parem relvastus
 Rüütlid olid elukutselised sõjamehed
 vallutajaid toetasid 
 Kaupmehed
 Katoliku  kirik
 ordu
 Eestlastel puudus maakondade 
vahel korralik koostöö
Sõjatehnika.
Heitemasin. 
Rekonstruktsioon.(allikas: 
http://ru.wikipedia.org/wiki/
%D0%A2%D1%80%D0%B5%D0%B1%D1%83%D1
%88%D0%B5%D1%82)
 Amb. 
(allikas: http://ru.wikipedia.org/wiki/
%D0%90%D1%80%D0%B1%D0%B0%D0%BB
%D0%B5%D1%82)
 Piiramistorn. 
(Allikas: http://ru.wikipedia.org/wiki/
%D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:Grose-
Fr
F ancis-Pa
s-P visors-and-Moveable-T
- o
T wer-
r Assaulting-
Castle - 1812 .jpg)
Eesti alad pärast 
vabadusvõitlust

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
Vasakule Paremale
EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS #1 EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS #2 EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS #3 EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS #4 EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS #5 EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS #6 EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS #7 EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS #8 EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS #9 EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS #10 EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS #11 EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS #12 EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS #13 EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS #14 EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ewew Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eestlaste muistne vabadusvõitlus
16
ppt

Eestlaste muistne vabadusvõitlus.

Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/M %C3%B5%C3%B5gavendade_ordu Sõnastik Paganad ­ rahvad, kes ristiusku vastu ei võtnud. Ordu ­ rangete reeglitega kinnine katoliiklik ühing. Vaimulik rüütliordu ­ keskaja rüütlite ühendus, mille liikmed olid korraga nii mungad kui ka sõjamehed. Nende ülesanne oli katoliku kiriku eest sõdida. "kuni kas või põlvepikkune poisikegi elus on" Mõiste: Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast (Liivimaa ristisõjast), mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Eestlaste võitlus algab. algab 1208. Aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Järgnesid vastastikused tasuretked. 1210. aasta ­ Ümera lahing.

Ajalugu
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
7
docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks. Muistne vabadusvõitlus Taanlaste 1206. aasta retk Saaremaale Kuigi Henriku kroonikal põhineva saksa misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. aastal, siis mõnikord on selle alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders SunesenigaSaaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid et keegi taanlastest ei

Ajalugu
MUINASAEG
3
doc

MUINASAEG

- Tugeva sõjalise jõu abil alistati osad liivlased ja latgalid Sissetung Eestisse - 1208 algas võitlus Eestimaa pärast (sakslased, taanalsed olid ka varem teinud sõjaretki) - sihipärase vallutuse I ohver ­ Ugandi (Otepää linnus põletati maha) - sakslasi toetasid latgalid - rüüstamine, külade põletamine, tapmine - ugalased + sakalased tegid vasturetke latgalite maale Võnnu piiramine - 1210 eestlaste vasturetk ­ suur ühendmalev piiras Võnnu linnus (ordu tugipunkt), üritati põlema pista, ehitati piiramistorn, linnust rünnati 3 päeva, IV päeval piirajad lahkusid (Riiast oli teel suur abivägi), asuti eestlasi jälitama Ümera lahing - eestlased jäid Ümera äärde varitsema ­ jälitajad arvasid et ohtu pole, sakslased kõige ees, liivlased, latgalid nende kannul - metsas peitunud eestlased vaenlastele kallale - edukas rünnak ­abiväed, sakslased põgenesid ­

Ajalugu
Muistne vabadusvõitlus
2
doc

Muistne vabadusvõitlus

Sakslaste aviväe saabumisel taganetti Koiva ((Gaeya) lisajõe Ümera (Jumara) äärde metsa. Sealt tungiti ootamatu rünnakuga sakslastele kallale ja võideti lahing (Ümera lahing) 1211 ­ sakslased piirasid 5 päeva Viljandi linnust. 6ndal päeval andsid eestlased alla ja lasid ennast ristida. Lisaks pidid vanemad andma oma pojad pantvangi. 1212 ­ probleemideks kujuneisd ka suhted idanaabritega, kes tegid eestisse samuti sõjaretki. Sakslaste ja eestlaste kurnatus ning katku puhkemine viis Toreida vaherahu kehtestamiseni (3 aastat pidi kestma). 1215 ­ uued sakslaste-latgalite sõjaretked 1216 ­ ugalased (ugandilased) ja sakslased olid sunnitud rahu pakkuma ja lasid end ristida. 1217 ­ · Ugalased osalesid koos sakslastega sõjaretkel Venemaale. · Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ja ründasid koos Otepää linnust. 20 päevase piiramise järel andsid linnuses olnud ugalased ja sakslased alla ja

Ajalugu
Muistne vabadusvõitlus
2
doc

Muistne vabadusvõitlus

organiseerija ja juht) · 1201.a. ­ rajati Riia linn, maa pühendati Neitsi Maarjale, Eesti ja Läti ala hakati nimetama Maarjamaaks, Riiast sai järgneva vallutussõja peamine tugipunkt · 1202.a. ­ rajati Mõõgavendade Ordu e. Kristuse Sõjateenistuse Vennad, juhiks oli ordumeister, kõige tähtsamad rüütelvennadülesanne oli sõdimine, tugev sõjaline jõud · 1208ndaks aastataks olid kõik Eesti alad hõivatud Eesti Muistne Vabadusvõitlus 1208 ­ esimene rüüsteretk Ugandisse, sõja algus; võitlus Eestimaa pärast, sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid; Otepää linnus süüdati põlema 1210 - 2 suuremat retke: Võnnu piiramine ­ eestlaste vasturetk, hakati piirama, sest see oli Mõõgavendade Ordu üks olulisemaid tugipunkte, eestlased võitlesid kaua ja proovisid linnust igalt poolt rünnata, võnnulastele tulid appi liivlased ja latgalid

Ajalugu
Liivimaa ristisõda-Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227
8
doc

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad ­ vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika.

Eesti ajalugu
Muistne Vabadusvõitlus
2
doc

Muistne Vabadusvõitlus

Sakslased kasutasid siin esmakordselt Eestimaal kiviheitemasinat. Suutmata viie päevaga kindlust vallutada, alustasid sakslased läbirääkimisi- vanemad sõlmisid piirajatega rahu Eestlased piirasid sisse Toreida linnuse . Peagi jõudis Riiast kohale sakslaste suur abivägi , kellega piirajatel äge lahing puhkes. Eestlased olid sunnitud paluma rahu ja nõustuma ristimisega. Järgmisel ööl põgenesid eestlased maismaateid mööda 1212. aasta kevadel sõlmiti eestlaste ja sakslaste vahel Toreida vaherahu, mille kehtivusaeg pidi olema kolm aastat Muistse vabadusvõitluse periood ( 1215-1221 ) 1215. aasta alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu ridalasse, kuigi rahu pidi kestma sama aasta kevadeni. Asuti rüüstama ümbruskonna külasid, mis kestis kolm päeva. Neljandal päeval pöörduti Liivimaale tagasi Sama aasta kevadel ilmus sakslaste ja nende liitlaste vägi Sakalasse, piirati

Ajalugu
Muistne vabadusvõitlus-lühikonspekt
4
docx

Muistne vabadusvõitlus, lühikonspekt

Oli edasise ristisõja peorganisaator. Tema juhtimisel alistati Eesti. 1201 – Albert purjetas Väina jõe suudmesse ja rajas Riia linna. 1202 – rajati Mõõgavendade ordu. 1208 – sai alguse sissetung Eestisse. Ajendiks sai see, et ugandlased olevat röövinud Saksa kaupmehi. 1210 – eestlased piirasid Mõõgavendade ordu peakorterit Võnnu linnust. Ümera lahing. 1212-1215 – Toreida vaherahu. 1215 – sakslaste sõjakäik Ridalasse. Sama aasta kevadel Lõhavere piiramine, mis lõppes eestlaste ristimisega. 1215 – Merelahing Uues Sadamas. Sakslased sattusid tormi varju Saaremaale, saarlased avastasid ja blokeerisid. Sakslased kergendasid oma laevasid, õnnestus põgeneda. 1215 – Ugala ja Sakala alistusid. 1217 – tähtsad sündmused Otepää all. Sakslased kandsid raskeid kaotusi. 1217 september – suur sõjakäik Riia vastu. Madisepäeva lahing 21.09.1217. Eestlased kaotasid, Lembitu sai surma. 1219 – Tallinna saabus Taani kuningas Valdermar II. 15. juuni – toimus

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun