Kes oli rüütel? Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste seisus, mis tekkis keskajal. Seisusega kaasnes rüütlieetika, mille märksõnadeks oli härrasmehelikkus, truudus, au, suuremeelsus, vagadus, lugupidamine teiste inimeste, eriti naiste vastu. Ajapikku kujuneski sellest välja iseloomuomadus, mida teame rüütellikkusena. Võrreldes keskajaga on tänapäeval arvamus ja suhtumine sellesse paljuski muutunud ja on levinud arvamus, et nüüdisajal on rüütellikkus surnud. Kuidas erineb keskaja rüütellikkus tänapäevasest ja kas seda enam üldse õieti eksisteerib? Keskaja rüütlit iseloomustas julgus, vaprus, enesekindlus. Kindlasti võib pikemalt arutleda ühel teemal, milleks oli väga austusväärne suhtumine naissoo suhtes. Nad avasid naistele uksi, kohtlesid neid hästi ja näitasid üles suurt armulikkust. Nad olid lojaalsed ja ei murdnud kunagi oma sõna. Nende
Mis oli rüütellikkus? Termin "rüütel" tuleneb prantsusekeelsest sõnast chevalier-mees kes ratsutab hobusel. Turvistatud ratsasõdalasi hakati Prantsusmaal sedasi kutsuma 10. sajandi teisel poolel. Rüütlid said põhjaliku sõjalise väljaõppe, kallihinnalise sõjaratsu ning esmaklassilised relvad, see kõik eeldas suurt jõukust ja prestiizi. Rüütellikkus on suursugustele meestele omistatav käitumiskoodeks, mis eelkõige avaldub sügavas lugupidamises, suuremeelsuses, abivalmiduses kokkupuutel teise inimesega. Tänapäeval loetakse rüütellikuks peaasjalikult mehe austusväärne käitumine naise ees, ajalooliselt on aga see mõiste olnud laiem, rüütellik oli lahinguväljal vaenlasele armu anda, samuti vagadus ja aukartlikkus jumala ees. Enamasti assotsieerub terminiga keskaegse Euroopa rüütliseisus, siiski on sarnaseid koodekseid eri aegadel olnud pea kõigis kultuurides. 11. kuni 15. sajandil kasutasid mitmed k...
Rüütellikkus Aegade jooksul on inimeste käitumine palju muutunud, noored ei austa vanemaid inimesi nii võrd kui paar kümmend aastat tagasi. Inimesed ei ole ka enam nii ennastohvertavad, kui olid keskajal rüütlid, kes kaitseid mitte aitnult oma, vaid ka sõbra naisi ja lapsi vere hinnaga. Kuid mina arvan, et igas tänapäeva inimeses on natuke rüütelikkust ja rüütellikkus on veel tänapäevagi maailmas olemas. Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki – rüütel pidi olema ka rüütellik. Rüütelikku käitumist peetakse ideaalseks mehelikuks käitumisvormiks. Rüütellik mees on vapper, ennastohvertav, seilkushimulisi ja teisi, eriti naisi austav. Tänapäeval loetakse rüütellikuks peaasjalikult mehe austusväärne käitumine naise ees, ajalooliselt on aga see mõiste olnud kasutusel
Olgu öeldud, et austus ja lugupidamine pidi rüütlil olema vaid temast seisuselt kõrgemal olevate inimeste kohta. Selliselt saaks järeldada, et rüütellik inimene on see, kes on küll truu ning austab teisi, kuid vaid neid, kellest talle kasu on. Keskajal, kui rüütel oma isandasse aupaklikult suhtus, oli ka isanda usaldus suurem. Nüüdisajal on rüütellikku käitumismaneeri juurest see aspekt ära kadunud. Kui öelda sõna rüütellikkus siis vaevalt keegi tõmbab paralleele selle ja omakasupüüdlikkuse vahele. Kuna aeg on edasi läinud, on mõiste rüütellikkus tähendus muutunud aina laialdasemaks. Osade arvates saab võrrelda seda, kui lugupidava käitumisega. Teised just abivalmidust. Nii palju, kui on inimesi maailmas, on erinevaid arvamusi. Seega ei saagi ühtselt väita, milline on rüütellik inimene. Eelkõige oleneb see olukorrast ja sellest, mida inimene peab olulisimaks omaduseks rüütli puhul.
· 9. saj Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes aadlilinnuste ehitamise aeg · 25.06.864 Karl Paljaspea andis seaduse linnuste ehitamiseks · Linnuste vajalikkus- elukoha kindlustamine, keskvõim ei saanud rüütliretkede vastu · Linnused tihti mäetippudes · Lihtsad linnused enamasti Linnused · Linnustel oli ka esindusfunktsioon · Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus · Rüütlite seas palju vägivallatsevaid sõjamehi · Ustavusvandeid hakati isandale andma, lahinguväljal oldi valmis surema · Senjöör pidi ustavusele vastama heldusega · Isanda truu teenimine · Aadlid pidid olema julged, ausad, galantsed, sõnapidajad · Kangelaslikku surma tuli eelistada argpükslikule käitumisele · Vallutatud alade paljaksröövimine, külade põletamine, tapmine iseloomustasid samuti rüütleid · Ordudes olevad rüütlid elasid linnustes, loobusid ilmalikest
Itk (planch, planctus, lament)- konkreetse isikuga seotud leinalaul; Alba (alba, aube)- koidulaul, valvav teener manitseb hommiku saabumisel kallima juures ööd veetvat rüütlit; Sereena (serena)- õhtulaul, rüütel palub daamil endale uks avada; Pastoraal (pastorela)- rüütli ja karjusneiu armastuslaul; Romanss (romanza)- rüütli ja daami armastuslaul; Ballaad (balada, dansa)- tantsulaul tavaliselt koori refrääniga. Vanasti oli rüütellikkus see, et rüütel pidi olema aus, õilis ja ustav oma isandale, vapper, õiglane ja helde, võitlema paganate vastu (kui kristlane), olema seltskonna hingeks lossis (tundma käitumisreegleid, olema mitmekülgne (muusika, tants, laul, seltskondlik vestlus, luule). Ta pidi alati aitama hätta sattunud daami ja nõrgemaid, kes ise ennast kaitsta ei suutnud. Rüütel talitas alati oma südamedaami soovi kohaselt. Tänapäeval on rüütellikkus minu arvates ausus ja viisakas käiumine,
On nii palju inspireerivaid filme ja veel rohkem huvitavaid tegelaskujusid, mis on andnud inimestele julgust hetkedel, mil see oli kadumas. Johnny Depp'i mängitud Edward Käärkäsi oli kahtlemata väga dramaatiline tegelane, kellele paljud kaasa tundsid. Kuid kas ei tõestanud Edward mitte seda, et olla erinev ei tähenda olla halvem? Tal puudusid käed ning olid asendatud kääridega, kuid ta leidis viisi, kuidas seda enda kasuks kasutada ning võitis inimeste südamed. Öeldakse, et rüütellikkus on surnud. Siin võib tekkida väike vaidlusmoment, kuid kindel on see, et kui mitte surnud, siis väljasuremisohus on rüütellikkus kindlasti. Inimesed on harjunud elama iseendale- olema isekad. Ikka hoolitsetakse selle eest, et enda tagumik soojas oleks ja enda kõht nälga kannatama ei peaks. Sõjast tuntud väljend, et haavatuid ei jäeta maha, näib samuti kuskil paksu tolmukihi all lebavat. Seda ootamatum on see, kui keegi võõrale inimesele midagi head teeb või isetult käitub
“NIBELUNGIDE LAUL” PÄRITOLU Keskülemsaksakeelne kangelaseepos. Pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Saksa keeles ilmus "Nibelungide laul" esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977. Autor on teadmata. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist. Sisuliselt jagatakse see "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks”. Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssides nn nibelungide stroofiks. Seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. Eeposes on tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. SISU Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Krie...
Adam de la Halle truväär, 13 saj, Arrasi kuulsaim laulik, erandina lõi ka mitmehäälseid laule, temalt tuntakse kaht laulumängu, kuulsaim neist "Robini ja Marioni mäng". Walther von der Vogelweide minnesinger, säilinud suur hulk tekste, aga ainult üks viis "Palestiina laul", tegutses keisrite Otto IV ja Friedrich II teenistuses. 2 Rüütellikkus Rüütel pidi olema rüütellik. Raamatud nõudsid rüütlitelt väetite kaitsmist, võitlust kiriku- ja südamedaamide eest. Esimesed rüütlid olid tahumatud löömamehed ning nende eeskujuks olid vaprust ülistavad eepilised poeemid, mis olid täis võitlusi ja kus jäi vähe ruumi armastusele. Varsti hakkas aga olukord muutuma, sest kirik tahtis verevalamistele piiri panna, lubades võitlusi ainult teatud päevadel
Rüütlite kasvatus 7. eluaastani viibis poiss kodus >>> saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde >>> poisist sai paaz; õpetati häid kombeid & seltskonnas käitumist, relvade tundmaõppimist, ratsutamist, jahipidamist >>> 15-aastasest poisist sai kannupoiss; omas relva & õppis võitlusvõtteid, saatis isanadat sõjakäikudel >>> hoolikalt treeninud & hea relvakäsitlusoskusega 18- kuni 21- aastane noormees löödi rüütliks. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Aadli puhul hinnati tema ustavust, julgust, ausust, sõnapidamist, galantsust ehk üldnimetusega rüütellikkust >>> tekkis ka reeturlikkus; ristisõdade ajal hakkas ristiusk rohkem mõju avaldama rüütlite maailmavaatele >>> tõotati loobuda rõõmudest ning pühenduda ainult ristiusu teenimisele; rüütli kõrgeim väärtus oli tema au, mida tuli hoida rohkem kui elu.
osutada. Seda ka siis, kui rüütel tõi lahinguväljal kuningale kiire sõnumi, millest võis sõltuda lahingu saatus. Kuninga poole tohtis seista üksnes näoga. Uksest väljuti selg 7 ees, et mitte solvata tema majesteeti. Laialt oli levinud arvamus, et rüütlite au ja kuulsust aitab suurendada endale võetud tõotuste täitmine. Igasugune rüütellikkus unustati, kui tuli võidelda lihtrahva eest, usunimel ja kui varastati. Näiteks feodaalid olid kohustatud kaitsma oma talupeogi võõraste eest, eelistasid rüütlid ohtlikus olukorras pageda oma linnustesse varju. Talupojad, nende loomad ja muru vara jäeti riisujate meelevalda. Seejuures lohutasid rüütlid end mõttega, et küll nad vaenlase talupoegadele samamoodi teevad. Talupojad vihkasid rüütleid, nad nägid neis röövleid ja rõhujaid. Usunimel tapeti ristisõdades, seal ei
Aadel Aadlid olid feodaalid ehk rüütlid. Nad oli vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks: 1) kõrgaadel- kuhu kuulusid siis kuningad ja suurfeodaalid(hertsogid, parunid, krahvid) (Inglismaal lord, Saksamaal Herr, Hispaanias grand) 2) alamaadel- põhiliselt rüütlid(Inglismaal gentry, Saksamaal Ritter, Hispaanias hidalgo) Alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed ehk ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Need ehitati võimalikult raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga. Kui hetkel sõda polnud, siis veetsid aadlid vabaaega turniiridel ja jahil, mis oli treeninguks ja ettevalmistuseks sõjale. Sageli lahutati meelt ka pidutsemisega. Turniiril sai aadel näidata oma oskusi ohutumal viisil, kui sõjas, sest turniiril sõditi nüride relvadega (odaotsal k...
aadlid. Kui vaimulike ülesandeks oli jumala vahendamine inimestega ning talupoegade ülesandeks toita kõiki oma tööga, siis aadlike ülesandeks oli inimeste kaitsmine. Aja möödudes hakkasid aadlikud end nimetama rüütliteks, püüdes end näidata eeskujulike sõjameestena. Nad täitsid oma isanda käske, olles valmis tema eest surema. Rüütlite iseloomu juures olid olulised julgus, ausus ja sõnapidamine, millest tuleneb mõiste rüütellikkus. Rüütleid iseloomustasid kolm põhimõtet: esiteks- ustavus. Ustavust näidati üles nii kuninga suhtes kui ka sugulaste ja lähedaste suhtes. Teiseks- heldekäelisus. Rüütlid hoolisid väga oma perekondadest. Sõjakäikudelt ja turniiridelt saadud saaki jagati perekonnaga. Ja kolmandaks- vahvus. Rüütlid võitlesid vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. Tundub, et pole midagi õilsamat kui olla rüütel. Kuid uurides lähemalt
KESKAEG 5.saj-15.saj. Algus: -Algas Lääne-Rooma langemisest(aastal 476). Kestis umbes tuhat aastat antiigi ja renessanssi vahel. Lõpp dateeritakse sageli aastaga 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika. Iseloomulikud tunnused: -Uuenduste aeg- leiutised-trükipress, mis aitas kaasa raamatute väljaandmisele. Erinevate uskude levik. Kirikute ja ülikoolide rajamine. Keskaega ja kristlus: -Ajastu vaimsus põhines ristiusul ehk kristlusel. Inimesel oli kaks elu: maapealne elu, mis oli katseaeg ja teine elu peale surma. Paradiisi ideaali sisestamine. Kirikute rikastumine inimeste pealt-inimesed annavad kogu enda maise mammona kirikule/jumalale-saavad nö.paradiisi. Piibel ja Eesti: -1739.aastal esimene trükk. Piibli tõlkimisega levis huvi lugemise vastu. Piibel oli kõige enam loetud raamat maailmas, kuna keskajal oli usk väga tähtsal kohal. Proosa ja luule: -Romaan ehk jutustava proosa suuvo...
Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Aadli väärtuskoodeks erines veidi tänapäevasest moraaliväärtusest. See avaldub üsna paljudes asjades, näiteks suhtumises sõjategevusse ja sõjaväeteenistusse. Palju on sarnaseid jooni, mis avalduvad iseloomujoontes, kuna rüütellikkus on tegelikult siiamaani säilinud. Niinimetatult "rüütellikud" tahavad olla paljud tänapäeva mehed. Esimene ja kõige tähtsam asi, mille poolest erines aadli väärtuskoodeks, on see, et sel ajal oli palju rüütleid, keda tänapäeval enam ei kohta. Rüütlid pidid olema julged, ausad, sõnapidajad ja galantsed. Seda üritasid nad tõepoolest väga olla, kuna väga tähtis oli olla ustav oma kuningale või senjöörile
,,Nibelungide laul" "Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198-1204 Austrias (Passaus). Saksa keeles ilmus esmakordselt trükituna 1757. aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977.Eepose autor on teadmata. "Nibelungide laul" kujutab oma aja rüütlielu:seetõttu on eeposes tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. Kogu eepose tegevustik on paigutatud Suure rahvasterändamise aega. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Esimene osa on keskendunud Siegfriedile ja Kriemhildile: Madalmaade kuningapoeg Siegfried on armunud Kriemhildesse, kellega ta pole iialgi kohtunud. Ta ilmub Burgundiasse oma 12. mehelise seltskonnaga ning jääb sinna aastaks ajaks kostile. Selle aja sees võidab Sieg...
inimesel on viis meelt - nägemine, kuulmine, haistmine, puudutamine ja maitsmine. Number 5 on seatud planeediga "mars", see sümboliseerib tõsidust, konflikti ja harmooniat läbi konflikti. Kristlaste jaoks number viis sümboliseerib viite jeesuse haava ristil. Moslemite religioonis on viis usu sammast ja viis päevast palvetamisaega. Keskajal oli rüütlil viis voorust - suuremeelsus, viisakus, kasinus, rüütellikkus ja vagadus nagu sümboliseerib Sir Gaiwani pentagrammi seade. Kaitse kurjuse vastu Usutakse juba ammusest ajast et pentagramm kaitseb kurjuse eest, konflikti sümbol mis kaitseb kandjat ja ta kodu. Ilma ringita pentagramm Pentagramm võib olla avatud ilma ümbritseva ringita. See on aktiivne vorm mis sümboliseerib iseendast väljaminemist, konfliktiks valmisolekut, teadlikkust ja aktiivsust
Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Aadli väärtuskoodeks erineb tänapäeva moraaliväärtustest ikka paljuski, kuid neis on ka sarnasusi. Sel ajal oli maailmavaade piisavalt erinev tänapäeva omast, mistõttu need asjad erinevad olidki. Aadli puhul hinnati jäägitut ustavust. Kui aadlik oli sõjakäigul ja teenis truult oma isandat, saavutas ta sellega oma perekonna au ja hea nime. Aadli aukoodeksi omadused oli julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus- need võtab kokku veel tänapäevalgi kasutatav sõna ,,rüütellikkus". Need omadused on säilinud ka tänapäevani. Aadlike kasvatus, mille peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks, kulges mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poiss kodus vanemate hoole all, seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Kui ta oli juba veidi vanem lisandusid relvade tundm...
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Kertu Roosla 10. klass RÜÜTLID Referaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. RÜÜTLISEISUS................................................................................................................4 2. RÜÜTLITE KASVATUS...........................................................................5 3. RÜÜTLITURVISED..........................................................................................................6 3.1. Jalaturvised.................................................................................................................6 3.2. Kürass..........................................................................................................
Samuti saatis ta oma isandat sõjakäikudel ning abistas teda. Lahingutes hoidsid kannupoisid siiski tahapoole. 18-21- aastanee noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust, löödi pidulikult rüütliks. Rüütlina anti talle üle suguvõsa vapp ja relvad, millel olid sümboolsed tähendused. Raamatutarkust ei peetud rüüdlile kohaseks ning selle tõttu olid rüütlid peamiselt kirjaoskamatud. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Peamiselt hinnati aadlike puhul jäägitut ustavust, millele senjöör pidi vastama suuremeelsuse ja heldusega. Teiseks hinnati aadlikes julgust, ausust, sõnapidamist ja galantsust. Halvim omadus oli reeturlikkus- oma isanda reetmine. Rüütlid põletasid ja röövisid vallutatud alasid ning tapsid süütuid inimesi, mida peeti õiglaseks. Ristiusu laialdase levikuga muutus ka rüütlite maailmavaade ning paljud rüütlid
01.03.2018 Vladislav Virtonen Arutlus ajaloos Mille poolest erines keskaja aadli väärtuskoodeks tänapäeva väärtustest Keskaja aadli väärtuskoodeks oli minu arust keerukas ja suurepärane viis hea isiku kasvatamiseks, isegi tänapäevasel määral. Võrreldes seda tänapäevaste väärtustega on näha palju nii sarnasusi, kui ka erinevusi ning just sellest tuleb jutt selles arutluses. Aadel kui seisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid kossneski peamiselt aadlikest - alates kuningast ja lõpetades väikevassalidega. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaad...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 10B. Klass RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG Referaat Tallinn 2015 Sisukord: Rüütli mõiste............................................................................................................3 Rüütellikkus...............................................................................................................4 Väljaõpe........................................................................................5 3.1 Turniirid.....................................................................................5 Relvastus.......................................................................................6 Lahingukord ja vägede koosseis.. .................................
See jagunes kolmeks peamiseks osaks: kogukondlikus, feodaalseks ja poliitiliseks. Teiseks põhimõtteks oli heldekäelisus. Rüütelliku seisuse tuumaks oli tema perekond, mida hoiti koos ja laiendati. Kolmandaks omas tõeline rüütel vahvust. Ta võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. Ta ei tapnud vastasid, vaid võttis nad lunaraha lootuses vangi. Sellele kõigele lisandusid veel ausus, viisakus ja tugevus. Rüütellikkus tähendas väga pragmaatilist käitumiviisi, milles kõige tähtsamal kohal olid seatud iseenda ja oma lähikonna huvid. Rüütlid sõdisid peamiselt ratsa, ilma hobuseta võitlesid nad ainult erandkorras. Ta kasutas relvade seast kõige rohkem mõõka. Peamised ründerelvad olid ka piik, millega püüti vastast sadulast paisata. Ristisõdade perioodil asendus nahast soomusrüü rõngassärgiga. Näo kaitseks oli kiiver, mis ka täiustus aja jooksul
varustus, mille sümboolseid tähendusi värskele rüütlile selgitati. Pärast auringi linnas, läks rüütel lossi, kus tema auks oli korraldatud pidusöömaaeg. Rüütlid olid väga kokkuhoidev koorekiht, kes kaitsesid oma võimu ja klassi. Enda võimu kindlustamiseks ehitasid aristokraadid kõrgeid losse, kust saaks enda maal silma peal hoida. Loss oli aristokraatia võimu sümbol! Rüütellikkus tähendas eestkätt rüütellikkust teiste rüütlite vastu, mitte lihtrahva vastu. Inglismaa kuulus rüütliideaal Walesi prints Edward, tuntuma nimega Must Prints, sai ilmselt oma hüüdnime mitte tumeda turvise, vaid enda musta südametunnistuse eest. Kui Prantsusmaal asuv linn Limoges, mis oli vandund truudust Inglismaale, otsustas liituda Prantsusmaaga, sattus prints Edward tohutusse raevu ja vallutas selle linna tagasi
Rüütlikultuur Kuni 7 aastani kasvas noor aadlivõsu isakodus ja ema hoole all, kuid juba siis olid tema mänguasjadeks väikesed puust relvad. Teda õpetati tundma nende käsitsemist, karastati lapse keha, lasti tal palju liikuda, joosta, õpetati hobuseid tundma ja armastama, ratsutamise ja vehklemise algeid, ujumist, jahipidamist, malemängu ja värsi sepitsemist. Last ei tohtinud hellitada, sageli asetati ta nimme olukorda, mis nõudis julgust ja ettevõtlikkust. Peaasi, lapsele sisendati maast- madalast tema seisuse uhkust ja tema tulevase elu kangelaslikkust. Koos usuõpetusega sisendati talle rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikkuse põhimõtteid. Kui poiss oli saanud 7 aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Turniir rüütlite omavaheline jõukatsumine, kahevõitlus turbaduur rüütlisoost poeet, kes ülistas rüütlivoorusi ja armastust heraldika vapiteadus, vapindus ...
Täiuslikult rüütlilt nõuti keskajal tagasihoidlikkust ja enesevalitsemist, õilsat meelt ja heldet kätt, ausust, õiglust ja puhast südant. Nendele iseloomuomadustele pidid lisanduma järjekindlus ja mõõdupidamine kõigis asjus. Kui oli saavutatud tasakaal käitumises, siis peeti kõiges mõõtu ja oldi kombekas. Iseloomuomadustest pidi tulenema kogu käitumine, nendel pidi põhinema rüütellikkus. Kõige kõrgem väärtus oli rüütlile tema au. Samas tehti sõjas sageli ,,mitterüütellike" tegusid, nagi inimeste tapmine ja paljaksröövimine. 15) Selgitage mõiste ,,südamedaam" keskajal Rüütli südamedaam ei olnud sageli tema naine, vaid üks seltskonnadaam, keda rüütel ,,armastas", kirjutas talle armastuskirju ja kõik oma kangelasteod tegi tema nimel, näitas temale oma ustavust ja vaprust. Samuti kirjutati oma
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Turniir......................................................................................................................................5 Rüütlite kasvastus....................................................................................................................5 Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus...................................................................................... 6 Relvastus keskajal....................................................................................................................... 7 Rüütlivägi.............................................................................................................................. 10 Tegelik lahingukäik.................................................................................................
Kõik need omadused võttiski kokku mõiste „rüütellikkus” Täiuslikult rüütlilt nõuti keskajal tagasihoidlikkust ja enesevalitsemist, õilsat meelt ja heldet kätt, ausust, õiglust ja puhast südant. Nendele iseloomuomadustele pidid lisanduma järjekindlus ja mõõdupidamine kõigis asjus. Kui oli saavutatud tasakaal käitumises, siis peeti kõiges mõõtu ja oldi kombekas. Iseloomuomadustest pidi tulenema kogu käitumine, nendel pidi põhinema rüütellikkus. Kõige kõrgem väärtus oli rüütlile tema au. Samas tehti sõjas sageli „mitterüütellike” tegusid, nagi inimeste tapmine ja paljaksröövimine. 15) Selgitage mõiste „südamedaam” keskajal Rüütli südamedaam ei olnud sageli tema naine, vaid üks seltskonnadaam, keda rüütel „armastas”, kirjutas talle armastuskirju ja kõik oma kangelasteod tegi tema nimel, näitas temale oma ustavust ja vaprust. Samuti kirjutati oma daamidele luuletusi.
Nad kasutasid pikkvibusid, hellebarde ja pikkodasid. Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli ühiskonna majanduslik edenemine ning kuningavõimu tugevnemine- rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Rüütel pidi käituma ettekirjutuste kohaselt, mida kõike kokku nimetati "rüütlikoodeksiks". Kõigepealt pidi ta pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Ta pidi silma paistma ilu ja veetlusega, mida riietuse abil veelgi rõhutada püüti. Rüütel pidi olema piisavalt tugev, sest ainuüksi täisvarustus kaalus 60-80 kg. Ta pidi lakkamatult hoolitsema oma kuulsuse eest, sest mida rohkem oli võidetud vastaseid, seda suurem oli tema au.
''Teravmeelne hidalgodon Quijote La Manchast'' 1605-1615 Hispaaniast,aadlik don Quijote- naiivne, abivalmis,sirgejooneline,sihikindel,lahinguvalmis, võime ohverdada end ideaali nimed,kõrged ideaalid,käskiv,jäärapäine. Sancho Panza- pessimistlik,sõbralik,lihtsameelne,rahumeelne,alalhoidev, suudab elada nii päris kui ka don Quijote maailmas korraga, toob loo juurde inimlikkuse ja praktiline. Ideaalne maailm- seiklused, õilsus, vaprus,sihikindlus, rüütellikkus, abivalmidus, eneseohverdus, aatel Tegelik maailm- rutiinne,üksluine,argine,pettus,palju ebameeldivusi,ahnus, materialistlik, omakasupüüdlikkus, hirmus,kohutav, donkihote- on muutunud üldnimetuseks,elukauge,ohvrimeelne,omakasupüüdmatu; koondnimetus Tuuleveskitega võitlemine- tõe ja õiguse otsingul, ideaalide eest võitlemisel satutakse tegelikkusea vastuollu, ebavõrdsesse olukorda. don Quijote rollid 1. rüütel-piik,hobune,õilis ja võitles hea eest 2. teekaaslane Sancho Panzale
Aadel Teine seisus e feodaalid e rüütlid. Aadel jaotus: 1) kõrgaadel- kuningad ja suurfeodaalid(lord, Herr, grand) 2) alamaadel- rüütlid(gentry. Ritter, hidalgo) alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed e ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Vabaaega veetsid turniiridel ja jahil. Kasvatus: oliline oli ettevalmistus sõdimiseks. Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.a saadi kannupoisiks(+ isiklik relv) ja tuli isandat sõjakäikudel saata. 18-19 a saadi rüütliks. Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud oluline. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 6) täielik ustavus senjöörile 7) truu teenimine ja vaprus sõjas 8) julgus, ausus ja galantsus (=rüütellikkus) Keskaja linn Ha...
Renessanssiajal hakati jäljendama ja kasutama antiikset ladina keelt. Vaheapealset perioodi peeti keeleliselt alaväärseks, hiljem laienes see suhtumine kogu vahepealse aja kultuurile. Periodiseeringuna tuli keskaeg kasutusele 17. saj saksa ajalooõpikutes, kust see levis ka mujale. "Keskaeg" kui sünge, barbaarne ja primitiivne. Liialdamine: nt nõiajahi omistamine sellele ajajärgule. Keskaega idealiseeriti romantismis: rüütellikkus, osavad käsitöömeistrid vastukaalust vabrikutoodetele. Tegu on samuti liialdatud võrdkujuga. Keskaja alguseks peetakse 5. saj täpsemini aastat 476, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Samuti algusdaatumiteks Frangi riigi rajamine ja 313. a Milaano edikt. Lõpuks peetakse 1453 a. Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt; 1492- rekonkista lõppu Hispaanias ja Kolumbuse Ameerikasse jõudmist;
Rüütlieepikal oli kolm põhimõtet: 1. ustavus kuningale kuuluv poliitiline ustavus oli kõige nõrgem. Sellest tugevam oli vasalli ja isanda vahline suhe ja kõige tugevam oli suguline side. 2. heldekäelisus sõjakäikudel ja turniiridel saadud saak tuli jagada perega. Mida edukam ja ausal oli rüütle seda ustavam oli ka tema järgijaskond. 3. vahvus ta võitles vastavalt reeglitele. Ta ei tapnud vastaseid, vaid võttis nad lunarahalootuses paltvangi. Rüütellikkus tähendas seda et kõige tähtsamal kohal olid iseenda ja lähikonna huvid. Lisaks päritolule nõuti rüütliks saamise juures oluliseks ka vastavat kasvatust. Tavaliselt alustas rüütliks tahtev poiss oma teenistust juba seitsme aastasena paazina mõnes aadliperekonnas, kui õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. Umbes viieteist aastaselt sai paazist kannupoiss rüütli relvakandja ja saatja, kes ka ise võitlusvõtteid õppis
FEODAALNE KILLUSTATUS: 1) ristisõdade läbikukkumine - > kirik nõrgenes oma tähtsuselt ja keskvõim ehk ilmalik võim tugevnes, 2) raskeratsaväe tähtsus vähenes PAAVSTI VAIMULIK VÕIM:Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Aga keisrivõim polnud sellest huvitatud. Suurem tüli tekkis sellest siis, kui sellesse sekkus selleaegne keiser Heinrich IV. Kuna suurem osa saksa ülikuid toetas paavsti ja nad ähvardasid valida uue keisri kui Heinrich paavsti tahtele ei allu.Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele itaaliasse, et saada paavstilt armu. Kuigi see sündmus ei lepitanud veel paavsti ja keisrit omavahel, loetakse nende kohtumist paavstluse moraalseks võiduks ilmaliku võimu üle.FILOSOOFIA: Kõige tähtsam oli Aristotelese filos. tuntuks saamine. Kõige tuntum teoloog, kes rakendas oma töödes Arist. filos. oli Aquino Thomas (1225-1274)(õppis selle aja kuulsama teoloogi ja ...
rüütliväe üha haavatavamaks. Raskelt relvastatud ja seetõttu suhteliselt aeglased rüütlid said ristisõdades sageli lüüa moslemitelt. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati neid väga kõrgelt. Oma oskusi said nad demonstreerida jahiretkedel ja turniiridel. Nendest kõnelevad rüütlikirjandused, milles eristuvad 3 žanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid pole enamasti teada kuid tuntumad on "Rolandi laul", "Nibelungide laul". 4. Rüütellikkus Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki – rüütel pidi olema rüütellik. Rüütellikkuse raamatud nõudsid rüütlitelt väetite kaitsmist, võitlust katoliku kiriku ja daamide eest. Keskaegne rüütel pidi käituma õige paljude ettekirjutuste kohaselt, mida kõike kokku nimetati “rüütlikoodeksiks”. Kõigepealt pidi ta pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Ta pidi silma paistma ilu ja veetlusega, mida riietuse abil veelgi rõhutada püüti
Tavaliselt sai 15aastane noormees juba kannupoisiks. Nüüd võis ta kanda isiklikku relva ja pidi hoolikalt harjutama mitmesuguseid võtlusvõtteid. Saatis oma isandat sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvade korrasolekut. Lahingus hoidsid nooremad kannupoisid siiski tahaplaanile. 1821 aastane noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust, löödi pidulikuks rüütliks. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Peamine, mida aadliku puhul hinnati, oli jäägitu ustavus, millele senjöör pidi vastama suuremeelsuse ja heldusega. Teiseks aadli aukoodeksis sisalduvateks omadusteks oli julgus, ausus, sõnapidamine, galantsus. PTK 24 VENE RIIK JA KULTUUR 1115 SAJANDIL VIHIKUS PTK 25 Hussiitide sõjad Märtsis 1420 kuulutas paavst Martinus V välja ristisõja tsehhi "ketserite" vastu. Sama aasta suvel Tsehhisse tunginud ristisõdijate vägi laastas kõik oma teel
,,Esseed". See koosneb omavahel seostamata mõistklustest väga mitmesuguste filosoofiliste ning eluliste küsimuste üle. Montaigne arutleb kõikvõimalikel eluteemadel, kuid ,,Esseid" ühendab eelkõige mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle. 10. Rüütli- ja pastoraalromaan. - Romaan omandas oma tänapäevase kuju alates XV sajandi teisest poolest. Renessansi enim viljeldud romaaniliik oligi rüütliromaan. Nende romaanide kangelaste rüütellikkus oli väga lähedane renessansi ideaalile terviklikest inimestest, kelles harmooniline välimus ja füüsiline võimekus langeb kokku vaimse ja kõlbelise täiuslikkusega. Samas kujunesid rüütliromaanid ka ajaviitekirjanduseks. Lamburiromaane ei viljeldud aga nii massiliselt kui rüütliromaane. Tegemist oli teadliku kokkuleppelise utopismiga. Rüütliromaanide seikluste ja tapluste virvarris polnud
Põhineb ratsionalismil st et kõiges tuleb kahelda. 91) Riiki tuleb teenida hoolimata oma arvamusest; paljude heaolu nimel võib väheste oma piirata; kui tegevus on riigile kasulik, on kõik vahendid lubatud. 92) Mõttekujutuslik ideaalriik; teostamatu unistus 93) Kujutletava ideaalriigi (utoopia) vastand. 94) Rebaseromaan 95) Valm 96) Selgust, lihtsust, vormitäiuslikkust rõhutav kirjandussund; ranged reeglid. Esmalt levis Prantsusmaal. 97) Rüütellikkus, võitlus õigluse, aususe eest; omakasupüüdmatus.
ratsahobusel oli hääbumas ning asendumas ainult seisusel põhineva aadlimehega. Keskaegsed rüütlid kujutasid endast esialgu vaid tublisid ja vapraid sõjamehi, kes nende teenete eest isanda poolt ,,rüütliks löödi". Aja möödudes hakkasid tekkima rüütelkonnad ja rüütliordud, mis samade väärtuste ja pühendumuste näol moodustasid paljudest rüütlitest terviku. See tervik koostöös kristlike arusaamadega kujundas rüütlite aukoodeksi, mis pani aluse mõistele rüütellikkus. See mõiste hakkas esindama nendes institutsioonides välja kujunenud käitumisnorme ja eetikat, nähes ette viisakust, vaprust, alandlikkust, ustavust, austust jpm. Rüütellikkuse mõiste ja kõik, mida see esindab on säilinud inimeste kontseptsioonis tänapäevani. Selles elab edasi keskaja eetiline pärand, mis on alguse saanud just nendest sõjameestest. Tänapäeval peetakse meeste rüütellikkust eelkõige austuseks ja alandlikkuseks naissugupoole vastu
kartma. 1917 Läänerinne: suur tahe saksat kukutada am kaalub appi tulemist Cambrai lahing – antante saadab massiliselt tanke – tankilahing Itaalia rinne: Caporetto lahing – It väed said raskelt luau saksalt ~300 000 itaallast võeti vangi ingl/pr väed tulid It appi, kuid päästa eriti ei suudetud Tagalas: Naine tuleb ühiskonnaellu ->tehastesse tööle, tootsid sõjajubinaid jm Eluolu: Kadunud sugupõlv Rüütellikkus kadus 1918 USA tulek sõtta Aprill ’17 kuulutas Am saksale sõja juriidiliselt Veebruar ’18 sakslased ründasid Saaremaad 24.veebr kuulutasid eestlased välja Eesti, sakslasi see ei huvitanud 25. Sakslased eestis sees, SAKSA OKUPATSIOON 3.märts lõpeb idarinne ära Bresti rahuga saksa viib kõik jõud läänerindele märtsi lõpus ootavad ingl ja pr ameeriklasi, kuid saksa juba hakkab sõdima
talupoegadest jalaväelased. Häid rüütlikombeid näitasid kolmanda ristisõja ajal Richard I Lõvisüda ja Salah ad-Din. Kui viimane nägi lahingus Richardi ratsut langemas, saatis ta kohe kannupoisi kahe värske hobusega ja kaotas lahingu. Hiljem saatis Salah ad-Din Richardile arstirohte, kui too palavikus haige oli. Vastutasuks lubas Richard oma õe Salah ad-Dini vennale naiseks, pulmakingituseks olnud Jeruusalemma linn. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Rüütel pidi käituma ettekirjutuste kohaselt, mida kõike kokku nimetati "rüütlikoodeksiks". Kõigepealt pidi ta pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Ta pidi silma paistma ilu ja veetlusega, mida riietuse abil veelgi rõhutada püüti. Rüütel pidi olema piisavalt tugev, sest ainuüksi täisvarustus kaalus 60-80 kg. Ta pidi lakkamatult hoolitsema oma kuulsuse eest, sest mida rohkem oli võidetud vastaseid, seda suurem oli tema au.
aadlilinnused olid algselt väikesed puutornid, kus aadel sai süüa, magada ja vastupanu osutada; hiljem muutused need tänapäevasteks lossideks meelelahutus rahu ajal: turniirid piikidega, mõõgavõitlus, mehisuse demostreerimine; peod ja söömaajad; jahipidamine kasvatus: kuni 7 kodus ema hoole all kuni 15 paaz (seltskonna kommetega) kuni 18 kannupoiss (relva käsitlemine) rüütel osalus sõjakäikudel; isanda kaitsmine, aitamine | rüütellikkus, ustavus, väärtuskoodeksid Hariduse tähtsus tõusis pidevalt: raamatutarkus, eel-renessanss Rüütlikiht kasvas seisuste seas terve keskaja vältel, rahuajal pandi rõhku treeningutele ja sõjakunsti arendamiseks, uued tehnoloogiad ründerelvad: lähivõitlusrelvad(mõõgad, odad) ja laskerelvad (vibud, ammud, kiviheitemasinad, tulirelvad) * uute relvade katsetamine kaitsevarustus: kaitserüü, kiiver kilp
sõnadele. Hoolitsetus tähendab seda, et inimene on puhas ja korralik. Kui oma välimus unarusse jäetakse, võib selle järeldada, et inimene on seltsimatu, laisk ja endassetõmbunud. (Saareväli 2012) Peale korraliku riietuse ja hoolitsetud välimuse on vaja tunda ka etiketti. Viisakas käitumisviis on pidevas muutumises, seega mitte iga mees ei pea oma mantlit loigule asetama. Aga järjekindlus oma tegude suhtes, rüütellikkus ja väärikus muudavad muljet inimesest kohe alguses paremuse poole. Tuleb mõelda sellele kuidas tervitada, kätt suruda või kas võtta ruumi sisenedes müts peast. Kõik see loob inimesest esmamuljet. (Daum 2013) 5 Kindlasti tuleb tunda huvi oma suhtlusparneri vastu juba algusest peale. Tuleb olla tähelepanelik, sõbralik ja hooliv oma vestlusparneri suhtes. Inimene peaks olema avatud
Ta pidi harjutama piigivõitlust, nii et piik ei libiseks rüütlit tabades tema sõrmede vahel tagasi.Vanuses 18-21 löödi noormees pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlus oskust. Tihti tegi seda rüütel, kes oli teda välja õpetanud. Noormees löödi rüütliks: tema mõlemat õlga puudutati mõõgaotsaga ja talle tuletati meelde ideaale, mille nimel ta peab võitlema. 4.Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Keskaja esimesel poolel olid rüütlite seas palju jõhkerdeid, kuid järk-järgult olukord paranes. Juba esimesed rüütlid andsid isandale vande olla ustav ja valmis isanda eest surema. Peamine, mille järgi aadleid hinnati oli ustavus ja senjöör pidi sellele vastama suuremeelsuse ja heldusega. Isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega kindlustas aadlik enda au ja hea nime. Järgnesid julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus (rüütellikus). Nendele joontele vastandiks
või kuningad (kangelased), loomad, osades inimesed kangelaslikkus üldse · Igor läks sõjaretkele, seal mõisteti · Jutustad sõdimisest või võitlemisest kangelane hukka, kuigi tavaliselt seda ei teha · Vägivald · Faktipõhilisus ehk realistkikkus · Rüütellikkus, õilsus, au versus muinasjutulikkus · Krislik pool · Osades olid armastusteema, osades · Ajaloolisus mitte · Alati on rängad katsumused, millega · Kultuurierinevused paistavad välja tuleb hakkama saada eepostes · Alati on paha tegelane, kelle hävitama · Erinevad läbielamised
Vaieldamatult olid tugevamad siiski sidemed, mis põhinesid sugulusel ja ühisel majapidamisel. Rüütelliku sõdalasseisuse tuumaks oli perekond. Seda hoiti koos ja laiendati rüütliseisuse teise aluse abil. Sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. Mida edukam oli rüütel võitlejana, seda suurem ja ustavam oli tema järgijaskond. See kõik nõudis aga ausust, tõeline rüütel võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. Rüütellikkus tähendas väga pragmaatilisi käitumisviisi, milles kõige tähtsamal kohal olid seatud iseenda ja oma lähikonna huvid. Rüütliks saamine-Päritolule lisaks nõuti rüütlilt ka kohast kasvatust, sealhulgas sõjalist treeningut. Tavaliselt alustas tulevane rüütle 7-aastasekt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas. Umbes 15-aastaselt sai paazist kannupoiss:rüütli relvakandja ja saatja. Umbes 20-aastaselt löödi noormees rüütliks. Rüütlikslöömise tserenmoonias kombineerusid
tean?“. Elukogemuse tarkus. 12.Renessansi romaan ja novell (XV-XVI saj.): rüütliromaan, pastoraalromaan (RA), Fernando de Rojase „Celestina“ (RA), François Rabelais (Gargantua, Pantagruel, MKL, RA), kelmiromaan (Tormese Lazarillo elukäik, RA), Cervantes (Don Quijote, Näitlikud novellid, Koerte kõnelus) XV saj 2. pool – romaan hakkas omandama oma tänapäevast kuju. Üleminek proosale. Renessansi enim viljeldud romaaniliik – rüütliromaan. Kangelaste rüütellikkus oli väga lähedane renessansi ideaalile terviklikust inimesest. Ka lihtsalt ajaviitelektüüri. Renessansi romaanide kujutusviis on märksa konkreetsem ja looduspärasem. Uusaja viimase tuntud rüütliromaani autor oli Cervantes – „Persilese ja Sigismunda kannatused“. Taustana ajalooline olustik. Pastoraalromaanid – tegevuspaigad veelgi kaugemal kaasaegsest ajaloolisest elust. Teadlik, kokkuleppeline utopism. Kui rüütliromaanis valitses seiklus, siis
2009 veebruar 13. RIIGIVÕIM FEODAALNE KILLUSTATUS · Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. · Kuningavõim sarnanes krahvi omaga · Nt Saksa-Rooma kuningriik kuni 19.sajand · Kapetingide-aegne Prantsusmaa · Inglismaa kõige tugevam keskvõim ° krahvkondade eesotsas kuninga ametnik serif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav) ° vasallid vandusid truudust otse kuningale · Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike. VALITSEJA · Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume · Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid) · Poliitilist nõu andis valitsejale suurva...
Kangelaseeposte autorid on teadmata, teemad on mütoloogiast ja ajaloolistest sündmustst võetud. Prantsuse eepos "Rolandi laul" räägib tõestisündinud lugu sellest, kuidas baskid hävitasid Karl Suure järelväe kui tema sooritas sõjaretke Põhja-Hispaaniasse. Sellegipoolest ei ole faktidele rõhku pandud ja baskide asemele on pandud moslemid, võitlus toimub ristiusu kaitsmise nimel. Karl Suure vasall Roland võitleb ülekaaluka vastasega ja sureb rüütellikkus ja vaprus, truudus; Karl Suur maksab selle eest kätte. Saksa "Nibelungide laul" räägib sellest, kuidas kangelane Siegfried tapetakse ja tema rahva nibelungide aare peidetakse Rheini jõkke. Siegfriedi naine üritab aga kätte maksta abielludes hunnide kuningaga ja kutsudes tema kotta ka Siegfriedi tapjad. Ta mõrvab nad, kuid aare jääb leidmata. Kriemhildi kättemaks ei pasita enam õiguse jaluleseadmisena, vaid auahnusena.
ära, naised hakkasid tootma sõjamoona ja kindlustasid et ühiskond toimiks mobiliseeritakse ~70 miljonit inimest kaotusi elatakse üle eelkõige suurbritannias, saksamaal ja USAs hukkub ~10 miljonit inimest Samaaegne gripiepideemia tapab ~50 miljonit USA kaotab gripi tõttu rohkem inimesi kui sõjas Naiste roll ühiskonnas suureneb Tekib `kadunud põlvkond' Sõda tekitab sügavaid vaimseid muutusi Sõjast kaob rüütellikkus mobiliseeritakse miljoneid mehi, kellel ei ole hoiakulist pagasit sõda muutub mehaaniliseks tapatööks Merendus, lennundus, soomusvägi USA tõuseb maailmapoliitikas esiplaanile Lagunevad mitmed impeeriumid 4 suurt impeeriumit lagunevad ja kaotavad alasid Riigid sekkuvad rohkem kodanike ellu Sõja mõju igapäevaelule Kaupadele ligipääsu takistati Eksootiliste kaupade sissevedu piiratud (nt kohv) Ei kuulda enam kirikukelli, sest need sulatatakse mürskudeks jne ümber
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
