Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rüütlid ja rüütellikkus (0)

1 Hindamata
Punktid
Rüütlid ja rüütellikkus
Rüütellikkus – sõna mida pea iga inimene teab, kuid vähesed kasutavad. Kui mõiste Google otsingusse lüüa, on see seletatud nii: suursugustele meestele omistatav käitumiskoodeks, mis eelkõige avaldub sügavas lugupidamises, suuremeelsuses, abivalmiduses kokkupuutel teise inimesega. Tänapäeval on aga kindlasti selle mõiste tähendus natukene erinev, kui keskajal. Aega tagasi peitus mõiste taga inimene, kes kaitses oma isandat ja oli valmis tema eest sõtta minema. Ehk ongi seal tulnud ka tänapäevane rüütellikkuse tähendus: valmisolek kellegi eest seismaks. Kindlasti on paljude meelest rüütliku käitumisega seotud austus , lugupidamine ning ehk isegi eeskujulik käitumine. On ju rüütel see, kelle käitumine jäi tavakodanikele silma juba keskajal. Nende austust naissugupoole rüütlilaulude kaudu tuuakse eeskujuks praegusel ajalgi.
Nii nagu igal heal asjal on oma halb pool, oli ka rüütlitel. Peamiselt räägime nende ilusast ja õrnemast poolest – armastusest ja austuses. Siiski ka neil oli oma tume pool. Nad osalesid sõdades ning armu ei andnud nad kellelegi. Silma pilgutamatagi võisid nad tappa mitmeid inimesi. Iga vastane oli nende jaoks vaenlane , olenemata tema päritolust või taustast. Olgu öeldud , et austus ja lugupidamine pidi rüütlil olema vaid temast seisuselt kõrgemal olevate inimeste kohta.
Selliselt saaks järeldada, et rüütellik inimene on see, kes on küll truu ning austab teisi, kuid vaid neid, kellest talle kasu on. Keskajal, kui rüütel oma isandasse aupaklikult suhtus, oli ka isanda usaldus suurem. Nüüdisajal on rüütellikku käitumismaneeri juurest see aspekt ära kadunud. Kui öelda sõna rüütellikkus siis vaevalt keegi tõmbab paralleele selle ja omakasupüüdlikkuse vahele.
Kuna aeg on edasi läinud, on mõiste rüütellikkus tähendus muutunud aina laialdasemaks. Osade arvates saab võrrelda seda, kui lugupidava käitumisega. Teised just abivalmidust. Nii palju, kui on inimesi maailmas, on erinevaid arvamusi . Seega ei saagi ühtselt väita, milline on rüütellik inimene. Eelkõige oleneb see olukorrast ja sellest, mida inimene peab olulisimaks omaduseks rüütli puhul.
Rüütlid ja rüütellikkus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merlau Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kirjanduse eksam 10-klass
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Siis lepib kuningas temaga ära, paneb Cidi tütred mehele aututele meestele, kelle Cid tapab. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Võrreldes "Rolandi lauluga" on "Cid" palju ajaloolisem, jutustab reaalsetest sündmustest. Suurt tähelepanu olustikule ja perekonnasuhetele. Sakslaste kuulsaim eepos on "Niebelungide laul" XIII sajandi algusest. Esiplaanil isiklikud ja sugukondlikud probleemid: armastus ja abielu, solvamised ja kättemaksud, rüütellik daamiteenimine ja vasallikohustuste täitmine. Kangelaseepose mõiste Kangelaseepos ­ rahvalike kangelaslaulude ja ­juttude liitmisel tekkinud eepos. Kesksel kohal on kangelane, rahva suurkuju, kes juhindub armastusest, patriotismist, võitlusihast, vihast. Ta saadav korda kangelastegusid ning sellel teel tabavad teda suured katsumused. ,,Rolandi laul". Eepos võib olla sündinud 10. sajandi lõpul ja saanud lõpliku kuju esimese ristiretke (1096-1099) aegadel.Rolandi laul on ühe poeedi

Kirjandus
Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini
21
doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.­6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.­6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati

Kirjandus
Nimetu
31
doc

Nimetu

Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762

Kirjandus
Eetika
12
doc

Eetika

EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis mille järgi mõõta, mis on hea või halb? moraalitus

Eetika
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,

Kirjandus
Euroopa ideede ajalugu
72
docx

Euroopa ideede ajalugu

Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed ­ kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed ­ õnn, au etc Poliitilised ideed ­ riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks ­ eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika ­ inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik ­ kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja

Euroopa ideede ajalugu
10nda klassi ajaloo konspekt
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun