Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rüütellikkus (0)

1 Hindamata
Punktid
Rüütellikkus
Aegade jooksul on inimeste käitumine palju muutunud, noored ei austa vanemaid inimesi nii võrd kui paar kümmend aastat tagasi. Inimesed ei ole ka enam nii ennastohvertavad, kui olid keskajal rüütlid , kes kaitseid mitte aitnult oma, vaid ka sõbra naisi ja lapsi vere hinnaga. Kuid mina arvan, et igas tänapäeva inimeses on natuke rüütelikkust ja rüütellikkus on veel tänapäevagi maailmas olemas.
Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki – rüütel pidi olema ka rüütellik. Rüütelikku käitumist peetakse ideaalseks mehelikuks käitumisvormiks. Rüütellik mees on vapper , ennastohvertav, seilkushimulisi ja teisi, eriti naisi austav. Tänapäeval loetakse rüütellikuks peaasjalikult mehe austusväärne käitumine naise ees, ajalooliselt on aga see mõiste olnud kasutusel laiemalt, rüütellik oli see, kes ka lahinguväljal vaenlasele armu andis, kaitstes nõrgemaid.
Rüütlitest on tehtud ka väga palju filme, kus neid on kujutatud raudrüüs ja vaprate sõdalastena, kes tõttavad päästma oma armastatumat, tuldpurskava lohe või kurja nõia käest. Mõningas filmis on ka rüütleid, kes tahavad ainult halba nagu paljudes filmides ikka on see ebaloomulik , sest rüütliks saab ainult rüütelik mees.
Rüütiliajast pärineb ka ütlus „naistel on eesõigus“. Tänapäevases kontestis tähendab see viisakusžest seda, et mehed avavad naisele ukse ja lasevad viisakusest ja ausutsest naisel enne ruumi siseneda. Ajaloolased väidavad, et Rüütliajal lasti naisedel enne ruumi siseneda, veendumaks, et ruumis pole vaenlasi , kui naine tapeti, oli teada, et ruumis varitseb vaenlane. Selline käitumine pole just kuigi rüütellik.
Mina arvan, et rüütelikkus on aina enam kadumas. Keskajal pidi rüütel oskama hobusega ratsutada ja käsitseda mõõka. Tänapäeval, aga on mõõkade asemel kasutusel tulirelvad ja hobuste asemel mootorsõidukid. Rüütel pidi oskama väga hästi ratsutada kuid tänapäeval tegelevad vähesed mehed ratsutamisega, pigem tegelevad ratsutamisga naised. Kaasaja noored mehed on rüütellikud omal moel, ehkki neid valitseb oht olla kaaslaste hulgas naeruväärne või kardavad neiu reaktsiooni.Kui näiteks noormees kiirustab neiule autoust avama ning see teda seejuures kohmetult vaatama jääb või halvimal juhul midagi totrat vastu pobiseb, siis ilmselgelt ei jää noormehel muud üle kui vabandada stiilis, et vana harjumus. Ei ole kasu rüütellikust käitumist, kui meie, naisterahvad, ei oska ise viisakalt ja vaoshoitult käituda. Poiste rüütellikkus kujuneb eelkõige enda isa eeskujul, kuid kas isad kiirustavad avama naisterahvale ust ja lasevad tal esimesena väljuda. Iga päevases elus ei ole mina midagi sellist tähele pannud , kuid aegajalt teatris ja kontserditel olen tähelepannud meeste rüütellikkust.
Rüütellikkus ei ole maailmast veel kadunud. Argielus peaksin mina kõige rüütellikumateks politseinike ja tuletõrjuraid, kes teiste heaolu nimel riskivad enda eluga. Kõige rüütelikkumaks teoks peaksingi kellegi elu päästmist. Sellised rüütellikud teod on väga tänuväärsed ja neid tuleks rohkem meedias kajastada ja premeerida.
Rüütellikkus on küll mõnigal määral vähenenud , kuid maailmas seda veel siiski leidub, muidugi seda võiks oluliselt rohkem olla. Mehed võiksid rohkem olla džentelmenlikud ja naised peaksid olema avatumad ja mõistma, et rüütlid tahavad neile ainult head.
Rüütellikkus #1 Rüütellikkus #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristjan8991 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun