Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aadel (0)

1 Hindamata
Punktid
Aadel #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Siim Krull Õppematerjali autor
Kokkuvõte aadlitest (aadel kui seisus, linnused, turniir, rüütlite kasvatus, aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Aadli seisus

Aadel Kujunemine ja jagunemine Aadliseisus tekkis koos feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Varakeskajal tekkis veel üks kiht, kuhu kuulusid mittevabad kuningat teenivad mehed

Ajalugu
thumbnail
12
ppt

Aadel

Aadel Kuressaare Gümnaasium 10B Eliis Mets, Kristine Trei Aadel kui seisus · Inimeste jaotumine seisustesse · Seisustel erinevad õigused ja kohustused · Vaimulikkond- Jumala teenimine · Aadel- kõigi kaitsmine · Talupojad- ühiskonna toitmine · Aadliseisus kujunes feodaalsuhetega · Aadlikud- vabad mehed, kes sidusid vasalliteedisidemeid · Aadlid jagunesid- kõrgaadlid (hertsogid, parunid, krahvid) ja alamaadlid (rüütlid) · Kõrgaadleid nimetati Hispaanias grandideks, Saksamaal Herrideks, Prantsusmaal baroniteks

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Aadliseisus

Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, hoolimata sellest toimusid ühiskonnas kihistumised. Üheks nendest oli aadliseisus. Aadlikud olid vabad mehed, keda ühendasid omavahel vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski enamasti aadlikest alustatdes kuningast ja lõpetades väike vasallidega. Vastavalt kohale feodaalses hierahias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid : hertsogid, parunid ja krahvid ja alamaadlike hulka põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningatet teenivatest mitteavabadest meestest ­ ministeriaalid ­ kes hiljem kuulusid ka aadlike hulka. Üheks aadliku ülesandeks rahuajal oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik tihti oma asendajale, kui oli

Ajalugu
thumbnail
3
doc

AADLIKUD JA NENDE ELUOLU

Aadlikud oli Euroopa keskaegses ühiskonnas pärilik eesõigustatud seisus, mis oli alguse saanud maaomandist ja sõjalistest või muudest teenetest. Selle prototüübi järgi nimetatakse aadliks ka selle ühiskonnagrupi hilisemat vormi ja teiste maade ning varasemaid analoogseid ühiskonnakihte. Aadliseisus tekkis koos feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel.Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Aadlikud tegelesid kaitsmisega kuid veel ka kohtumõistmisega. Sageli usaldasid aadlid seda tegevust oma

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Ristisõda

kaupmehed. Neist enim Itaalia kaupmehed. Positiivne oli, et ristisõjad aitaid kaasa käsitöö arengule. Nimelt Euroopa meistrid õppisid Idamaadest neile seni tundmatui töövõtteid. Tunduvalt laienes seetõttu kaupade valik. Tähtis oli ka see, et Idamaade kultuuriline mõju hakkas nüüd üha enam jõudma Euroopasse. Seni olid Idamaad olnud kõrgema kultuuritasemega kui Euroopa. Näiteks hakkasid eurooplased end rohkem pesema. PTK 18 ­ AADEL Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotamine seistustesse. Eri seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Enamasti eristati kolme seisust: vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks seisuseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine, kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis kas eraldi või kolmanda seisuse raames omaette linnakodanike seisus. Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Aadlite kokkuvõte

TURNIIRID. Aadlite ühiskondlik funktsioon oli sõdimine. Sõjakäik tähendas neile kõrghetke ­ nii said nad näidata oma vaprust, koguda kuulsust ja au. Rahuajal pidasid nad turniire ja käisid jahil (nende harrastusi peeti harimatute ülikute tooreks meelelahutuseks). Kuid nii turniir, kui ka jaht täitsid üht põhilist ülesannet ­ treenida ja valmistuda sõjaks. Meelt lahutati ka pidustustega. Turniiril sai aadel näidata oma oskusi ohutumal viisil, kui sõjas, sest turniiril sõditi nüride relvadega (odaotsal kolm tömpi haru). Kuid sellest hoolimata oli palju õnnetuid surmajuhtumeid. Kõige sagedamini peeti turniire ratsakahevõitlusi (algul lihtsalt, 15 saj. puubarjäär). Kuna odahoop oli küllaltki tugev kasutati tugevamaid kiivreid ja raudrüüsid. Sagedased olid ka jalgsivõitlused, mis olid aiaga piiritletud alas. Kasutatavad relvad ja hoopide arv oli enne määratud

Ajalugu
thumbnail
1
odt

Aadel

hidalgo) Alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed ehk ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Need ehitati võimalikult raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga. Kui hetkel sõda polnud, siis veetsid aadlid vabaaega turniiridel ja jahil, mis oli treeninguks ja ettevalmistuseks sõjale. Sageli lahutati meelt ka pidutsemisega. Turniiril sai aadel näidata oma oskusi ohutumal viisil, kui sõjas, sest turniiril sõditi nüride relvadega (odaotsal kolm tömpi haru). Kõige sagedamini peeti turniire ratsakahevõitlusi. Kuna odahoop oli küllaltki tugev kasutati tugevamaid kiivreid ja raudrüüsid. Sagedased olid ka jalgsivõitlused, mis olid aiaga piiritletud alas. Kasutatavad relvad ja hoopide arv oli enne määratud. Hoope anti kordamööda ja pärast teatas kohtunik, kumma löögid olid paremad (ka gruppides ja ehtsate lahingu

Ajalugu
thumbnail
18
pptx

Aadel, relvastus ja linnakultuur

Aadel, relvastus ja linnakultuur Aadel Ühiskonna 3 seisust: vaimulikkond, aadel ja talupojad Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadel jaotus kaheks osaks: kõrgaadel ja alamaadel Kõrgaadlid olid suurfeodaalid: kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid Alamaadlid olid põhiliselt rüütlid Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Aadlite nimetused erinevates riikides Inglismaa ­ lords ja gentry

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun