Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest?
Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest?
Aadli väärtuskoodeks erines veidi tänapäevasest moraaliväärtusest. See avaldub üsna paljudes asjades, näiteks suhtumises sõjategevusse ja sõjaväeteenistusse. Palju on sarnaseid jooni, mis avalduvad iseloomujoontes, kuna rüütellikkus on tegelikult siiamaani säilinud. Niinimetatult “rüütellikud” tahavad olla paljud tänapäeva mehed.
Esimene ja kõige tähtsam asi, mille poolest erines aadli väärtuskoodeks, on see, et sel ajal oli palju rüütleid, keda tänapäeval enam ei kohta. Rüütlid pidid olema julged , ausad, sõnapidajad ja galantsed. Seda üritasid nad tõepoolest väga olla, kuna väga tähtis oli olla ustav oma kuningale või senjöörile. Aadli enda jaoks oli kõige tähtsam au, mida tuli hoida rohkem kui enda elu. Au haavamist sai maha pesta üksnes verega. Kui taheti olla tõeline rüütel, pidi see inimene olema heade kommetega, vapper ja ustav, valmis kaitsema väeteid ja ohverdama isegi omaenese elu.
Sõjategevusse suhtuti nii, nagu oleks see üks elu osa – asi, mida tuleb teha. Aadlite kasvatus hakkas peale juba seitsmendast eluaastast, kui ta saadeti feodaali juurde ning temast sai paaž. Õpetati relvade tundaõppimist, ratsutamist ja jahipidamist. 15-aastaselt saadi kannupoisiks ning 18-21 aastane noormees löödi pidulikult rüütliks. Aadli jaoks oli sõdimine kõrghetk, kus sai demonstreerida oma vaprust ning koguda kuulsust ja au. Sõjategevust polnud koguaeg ja seepärast peeti turniire, kus oli ka palju hukkunuid.
Haridus ei olnud aadlite jaoks tähtis ning raamatutarkuse õppimine polnud neile kohane. Sageli oldi ka kirjaoskamatud ning mõisate majandamine jäeti mõisavalitsejate hooleks.
Naistesse suhtuti hästi, kuna tähtis oli meeldida oma südamedaamile või näidata oma oskusi sõdimise vallas. Noored rüütlid demonstreerisid ka oma mehisust daamidele. Kui 13. sajandil hakati looma romantilisi poeeme, siis seal ülistati kõrgest soost daame, keda nad kunagi ei saanud omale naiseks võtta.
Võrreldes tänapäevaga, on näha palju ühiseid jooni, mida rüütlid täitsid või millised nad olid. Haridus on muutnud tähtsaks ning sõdimist pole peaaegu et üldse. Sõdimine ja maadevallutamine oli ilmselt tähtis rüütlite ajal, kuna nende jaoks oli tähtis usk, selle levitamine ja uute valduste haldamine , mida tänapäeval enam ei kohta.
Merlin Nerep
10.b klass
Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor coverly Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest
2
odt

Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest?

Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Aadli väärtuskoodeks erineb tänapäeva moraaliväärtustest ikka paljuski, kuid neis on ka sarnasusi. Sel ajal oli maailmavaade piisavalt erinev tänapäeva omast, mistõttu need asjad erinevad olidki. Aadli puhul hinnati jäägitut ustavust. Kui aadlik oli sõjakäigul ja teenis truult oma isandat, saavutas ta sellega oma perekonna au ja hea nime. Aadli aukoodeksi omadused oli julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus- need võtab kokku veel tänapäevalgi kasutatav sõna ,,rüütellikkus". Need omadused on säilinud ka tänapäevani. Aadlike kasvatus, mille peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks, kulges mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poiss kodus vanemate hoole all, seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist

Ajalugu
Aadlite kokkuvõte
2
doc

Aadlite kokkuvõte

Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotusid aadlid kahe suurde gruppi ­ kõrgaadel (kuningas, hertsog, parun, krahv) ja alamaadel (rüütlid). Varakeskajal tekkis veel lisakiht ­ kuningat teenivad mittevabad mehed ­ ministeriaalid ­ kes hiljem sulasid alamaadlike sekka. (Enamus rüütleid olid sammuti algul ministeriaalid). Aadlite ülesanne oli veel mõista kohut. Talupoegade üle kohut mõistma määras ta tavaliselt kellegi teise, kui kõrgaadli üle mõistis kohut isiklikult. Aadli kultuur mängis suurt rolli kogu keskaja kultuuris ­ teised üritasid neid jäjendada (eluviis ja kombed). LINNUSTE rajamine sai eriti suure hoo, kui lagunes Frangi riik. Linnuseid ehitati, kuna keskvõim ei suutnud pakkuda piisavat kaitset ja aadlike omavahelised tihedad sõjad nõudsid elukoha kindlustamist (vaenused). Samuti oli linnusel esindusfunktsioon ­ üle maastiku kõrguv linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle

Ajalugu
Aadel
12
ppt

Aadel

Linnused · 9. saj Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes aadlilinnuste ehitamise aeg · 25.06.864 Karl Paljaspea andis seaduse linnuste ehitamiseks · Linnuste vajalikkus- elukoha kindlustamine, keskvõim ei saanud rüütliretkede vastu · Linnused tihti mäetippudes · Lihtsad linnused enamasti Linnused · Linnustel oli ka esindusfunktsioon · Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus · Rüütlite seas palju vägivallatsevaid sõjamehi · Ustavusvandeid hakati isandale andma, lahinguväljal oldi valmis surema · Senjöör pidi ustavusele vastama heldusega · Isanda truu teenimine · Aadlid pidid olema julged, ausad, galantsed, sõnapidajad · Kangelaslikku surma tuli eelistada argpükslikule käitumisele · Vallutatud alade paljaksröövimine, külade põletamine, tapmine iseloomustasid samuti rüütleid

Ajalugu
Rüütlid
11
doc

Rüütlid

3 1.RÜÜTLITREENING Noortest poistest vooliti välja tugevad ja nägusad rüütlid. See käis nõnda, et noorest eas said poisid koduseid õppetunde, peale paari sellist saadeti nad tihti tähtsa mehe lossi, kus neid rüütliriituse tarvis ette valmistataks. Seal pandi neid ilusti kenasti riide, viksiti ära . Sageli olid nad sellel ajal isegi alles seitsmeaastased, mis pole paraku väga kõrge eluiga. Eriti veel võrrelda sellega, millised on tänapäeva seitsmeaastased. Mõni ei suuda emast üldse kaugemale minna ja ei saa endaga absoluutselt veel hakkama, aga see on jahmatama panev, millist elu vanal ajal nii noores eas juba läbi elama pidi. Mis sest, et poisiklutid harjusid sellega, ikkagi on jube mõelda. Igal juhul, poiss täitis nende ''kõrgete ninade'' antud ülesandeid, tegeles hobustega, õppis sõjarelvade käsitlust ning tegutses ka turvistega. Neljateistkümnesena sai temast skvaier ning leidis aset tõeline rüütliväljaõpetus

Ajalugu
Aadel ja relvastus keskajal
14
doc

Aadel ja relvastus keskajal

Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Turniir......................................................................................................................................5 Rüütlite kasvastus....................................................................................................................5 Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus...................................................................................... 6 Relvastus keskajal....................................................................................................................... 7 Rüütlivägi.............................................................................................................................. 10 Tegelik lahingukäik...............................................................................

Ajalugu
Aadliseisus
3
docx

Aadliseisus

ministeriaalid ­ kes hiljem kuulusid ka aadlike hulka. Üheks aadliku ülesandeks rahuajal oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik tihti oma asendajale, kui oli tegu kõrgema astme kohtuga, näiteks senjööri või Inglismaal krahvkonna kohtus tuli aadlik ka ise kohale. Aadlikukultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris ­ teised seisused võtsid neist eeskuju nii eluviisi kui ka kommete poolest. Euroopa keskaegse kultuuri silmapaistvaimaks väilseks ilminguks on jäänud aadlilinnused. Nende rajamine sai erilise hoo 9.sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes, kuid aadlinnuste ehitamine Euroopas käis sel ajal juba täie hooga. Ühelt poolt ei suutnud keskvõim tagada kaitset välismailt lähtunud rüüsteretkede vastu, teisalt nõudisd ka aadlikke sagedased omavahelised sõjad ehk vaenused elukoha kindlustamist. Linnused ehitati mäetipule, et neid

Ajalugu
Rüütlikultuur
15
docx

Rüütlikultuur

Paa või skvaier pidi raudrüüga nii ära harjuma, et see tundus olevat tema loomulik osa. Ta pidi harjutama piigivõitlust, nii et piik ei libiseks rüütlit tabades tema sõrmede vahel tagasi.Vanuses 18-21 löödi noormees pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlus oskust. Tihti tegi seda rüütel, kes oli teda välja õpetanud. Noormees löödi rüütliks: tema mõlemat õlga puudutati mõõgaotsaga ja talle tuletati meelde ideaale, mille nimel ta peab võitlema. 4.Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Keskaja esimesel poolel olid rüütlite seas palju jõhkerdeid, kuid järk-järgult olukord paranes. Juba esimesed rüütlid andsid isandale vande olla ustav ja valmis isanda eest surema. Peamine, mille järgi aadleid hinnati oli ustavus ja senjöör pidi sellele vastama suuremeelsuse ja heldusega. Isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega kindlustas aadlik enda au ja hea nime.

Ajalugu
Ristisõda
3
doc

Ristisõda

ettevalmistus sõjaks. Turniiril võideldi nüride relvadega ja mitmel erineval viisil. Sagedamini peeti ratsakahevõitlust. Jalgsivõitlus. Turniir kujutas endast ka pidustusi laiemas mõttes. Koguneti senjööri umber ja kohtuti teiste aadlikega. Oluline roll oli daaidel, kellele noored rüütlid said oma mehisust demonstreerida. Sageli esinesid neil pidustustel ka muusikud ja poeedid. Seega oli tegu ka kultuurisündmusega. Rüütlite kasvatus Aadlike kasvatus, mille peaeesmärk oli nende ettevalmistamine südimiseks, kluges mitmes etapis. Kuni 7. eluaastani viibis poiss kodus vanemate hooleall, seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Veidi vanemana lisandus relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt sai 15aastane noormees juba kannupoisiks. Nüüd võis ta kanda isiklikku relva ja pidi hoolikalt harjutama mitmesuguseid võtlusvõtteid

Ajalugu




Kommentaarid (1)




Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun