100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-02-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maria Jürissaar
Õppematerjali autor
kehtestama diktatuuri . nende populaarsus kasvas seoses töölistele valimisõiguse andmisega. USA sise- ja välispoliitika- Sisepoliitika- Ameerikat kujutati kui tuhande võimaluse maad, kus kõigil on võimalik kiiresti rikkaks saada. Sellist hoiakut toetas 1920. aastatel Ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi sekkumist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust. Roosvelti Uus kurss. Välispoliitika- ajasid isolatsioonipoliitikat st. Üritasid maailmas toimuvast eemale hoida. Maffia ja keeluseadus- Kehtestati nn kuiv seadus, mille tulemuseks pidi olema inimeste alkoholist võõrutamine, kuid selle asemel andis selline aktsioon hoopis tõuke organiseeritus kuritegevuse e. Maffia tekkele, kes laiendas kiiresti oma mõjuvõimu salaalkoholi müües. Pärast keeluseaduse keelustamist, leidis maffia endale teised tegevusalad tegeledes kuritgevusega. Kuulus
Töölistele valimisõiguse andmine suurendas pahempoolsete toetajaskonda. Ameerika Ühendriigid Arenes sõjajärgsetel aastatel kiiresti. Otsustati teha lõpp alkoholi tarbimisele e kehtestati nn kuiv seadus. Aga inimesed ei loobunud ning hakkas levima maffia. Piirati riigi osalemist majanduselus ning rõhutati vaba ettevõtluse tähtsust. 1929. Alanud kriis oli valusaim. 1932. Valiti presidendiks Roosevelt, kes lubas riikliku sekkumisega maa kriisist välja viia. UUS KURSS Majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab elanike sissetulekute suurendamist. Keynesi teooria järgi võis selle nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning raha ostujõu langust. Tähtsamad reformid: 1) Riik toetama uute töökohtade loomist ning org. hädaabitöid 2) Kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva pikkus 3) Suurendati ametiühingute õigusi 4) Töötutele maksti abiraha, vanuritele pensioni ning vaesematele peredele toetusi
allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo. Ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, rajati palju uusi teid, mis likvideeris peaaegu täielikult tööpuuduse ja elatustaseme tõusu, kuid majanduslik areng sai olla vaid ajutine, seetõttu vajas Hitler võimalikult kiiresti võidukat sõda. Välispoliitika oli algusest peale äärmiselt agressiivne ja jultunud. 9. Kommunistlik diktatuur Venemaal/NSV Liidus: riikluse vorm, erinevad majanduspoliitikad, sisepoliitika: võimuvõitlus, terror; Komintern ja kurss maailmarevolutsioonile. Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud verise kodusõjaga. 1918. aastast üheparteisüsteem, kõik peale kommunistliku partei keelatud. 1922. aastal ühendati kommunistide võimualad (Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia) üheks - Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. Rahulolematus kommunistide võimuga (eriti talupoegade puhul, keda laostas toiduainete andmise kohustus) viis 1921
tarbekaupade puudust. Ka põllumajandus hakkas toibuma. Kadus kaardisüsteem. Stabiliseerus käibel oleva raha hulk. Riigi välispoliitiliseks saavutuseks oli 1932.-1933. a. allakirjutatud kahepoolsed mittekallaletungilepingud Soome, Läti, Eesti, Poola, Prantsusmaa ja Itaaliaga. 1933. a. kujunesid diplomaatilised suhted USA-ga. 1934. a. võeti NSV Liit vastu Rahvasteliidu liikmeks. Kuid alates 1939. aasta maikuust muutus järsult NSV Liidu välispoliitiline kurss. See tähendas ümberorienteerumist lääne demokraatialt natsionaalsotsialistlikule Saksamaale. NSV Liit osales ka kahes sõjalises konfliktis - Hispaania kodusõjas 1936-1939 vabariiklaste poolel ja Hiina-Jaapani sõjas Hiina poolel 1937-1939. Abi anti raha, relvastuse ja sõjaliste spetsialistide näol. Üldse kasvas NSV Liidu sõjaline võimsus 1930. aastail tunduvalt. Riigi majanduslik võimsus võimaldas armeed hakata varustama moodsama relvastusega. Kuid 1937. a
Ajalugu kordamine kontrolltööks: maailm kahe ilmasõja vahel · Mõisted: hüperinflatsioon-raha väärtuse langemine kiiremini kui trükkida jõuti, keskklass kaotas seetõttu kõik säästud komintern ehk kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal, mis loodi Moskvas 1919 Dawesi plaan-Ameerika Ühendriikide rahandusminister andis loa pikendada sakslaste maksetähtaegu, ning andis neile laenu, mis aitaks majanduskriisist väljuda. Maffia- organiseeritud kuritegevus, Ühendriikides hakkas tegutsema peale kuiva seaduse vastu võtmist. Uus kurss- Roosevelti reformikava, lubas tuua maa majanduskriisist välja, riigi rohkema sekkumisega,tõstis makse, riik toetas uute töökohtade loomist, kehtestati miinimumtöötasu, abirahad, kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka vä
Maailm kahe maailmasõja vahel 1919-1939 Maailm Esimese maailmasõja järel · Pinged suurriikide vahel säilivad · Tulemused rahuldasid väheseid (ainuke otsene võitja oli USA) · Suurim pettumus oli Saksamaal (ebaõiglased Versailles´ rahulepingu tingimused) · Sõjatulemustega polnud rahul ka Jaapan ja Itaalia · Venemaa ja Saksamaa alustavad sõjatööstuse arendamist Sõjajärgne majanduskriis · Eriti keeruline majanduslik olukord oli Saksamaal ja USAs (inflatsioon-tööpuudus- sotsiaalsete probleemide kasv-äärmusliikumiste teke-vajadus ,,kõva käega" valitseja järele) · 1920. aastate keskel algas maailmas suur majandusbuus, mis kestis aga vaid lühiajaliselt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel · 1925 Lacarno konverents (Saksamaa osales võrdõigusliku partnerina), sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri · 1928 Briand'i-Kellogi pa
inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt
Kordamisküsimused: Maailm kahe maailmasõja vahel ÕPIK LK. 74-116 Esimese maailmasõja tagajärjed. *Hukkus 10 miljonit inimest. *Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. *Muutus jõudude vahekord maailmas. *Purustas paljud illusioonid, seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused. *Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. *Ei suudetud lahendada ühtki suurt probleemi. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Lagunesid: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. Tekkisid uued riigid: Vene impeeriumi lagunemisel Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia. Iirimaa iseseisvus. Rahvasteliit 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglane. *Juhtivad riigid olid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid