Saksamaa kahe sõja vahel

Saaremäe, Marii Ingriin

Saksamaa kahe sõja vahel (0)

5 VÄGA HEA

SAKSAMAA

selgita mõisted
reparatsioon – sõjavõitnud riigile tekitatud kahju hüvitamine
infaltsioon – raha väärtuse langemine
demilitariseeritud ala – ala, kus on sõjategevus keelatud – Reini
2) Kes olid ja kuidas läksid ajalukku
Frederich Erbert – Weimari ehk Saksamaa esimese riigi, esimene riigipea
Hindenburg – Saksamaa poliitik, riigitegelane ja president enne Hitlerit (...-1934), tema järgi sai ka nime Saksamaa üks suurim õhusõiduk
Hitler – Austiarst pärist Saksamaa poliitik. 1934 sai temast Saksamaa riigipea, riigikantsler ja ainsa(natsi)partei juht. Teda peetakse ka II maailmasõja algatajaks .
Wilhhelm II – Viimane Saksa keiser. Teda peetakse I maailma sõja algatajaks, aga see ei vasta tõele.
Röhm – Sturmambteilungi (SA) asutaja ja hiljem ka juht. Ta tapeti ''pikkade nugade ööl'', sest oli A. Hitleri poliitiline rivaal .

Dateerige ja seletage
Ruhri kriis – 1923. a. Prantslesed ja belglased okupeerisid Ruhri Saksa aladelt, sest sakslased , ei tasunud neile ette nähtud reparatsiooni. See tõttu algas Ruhril streik, mis viis majanduse väga halba olukorda – majanduskriisi.
Genova konverents – 1922. a. Seal otsiti lahendust I maailma sõjale järgnenud rahvusvahelise elu ja kaubandus probleemidele. Seal sõlmiti ka Vene-Saksa majanduspoliitiline kokkuvõte, mis osaliselt lõpetas Nõukogude Venemaa eraldatuse muust maailmast.
Rapablo leping- 16.04.1922 a. Genova konverentsil . See leping loodi Vene Nüukogude Vabariigi ja Saksamaa Weimari valituse vahel. Taastati diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmisest ja lepiti kokku kaubanuds- ning majandussuhete arendamises.
Dawesi plaan – 1922-1924. See loodi USA poliitku C. Dawesi poolt ning see pidi aitama Saksamaal tulla välja majanduskriisist ja maksta reparatsioone. See ka toimis!
Weimari Vabariik – 1919-1933. See on Saksamaa esimene demokraatlikVabariik. Riigi elu lõpetas Hitleri võimule tulek.
4) Hitler tuli võimule Saksamaale väga raskel ajal – olles keset suur ja rasket majanduskriisi. Riigikantleriks sai ta 1933. jaanuaris. Tema valmis kampaania oli kergelt öeldes ideaalne. Seal oli kõike, mida kriisis olev rahvas kuulda tahtis või vajas. Hitler nõudis Versaille' lepingu tühistamist, et see läbi saada sakslastele kõigiga samad õigused ja rahvaarmee loomist – palgaarmee eemaldamist. Nõudis riigilt, et kantaks hoolt peamiselt ikka oma rahva ja nende heaolu ning tööhõive osas. Enne Hitleri võimule tulekut oli Saksa sisepoliitika üpris rahutu. Oli tekkinud eriseisusi:
VASAKPOOLSED – rahulikud ja tasased . Moodustasid esimese valitusese peale Rahvakogu kokkukukkumist.
PAREMPOOLSED – nii mässulised, et nende poliitikat nimetati ''katastroogi poliitikaks''. Kasutasid isegi terrorit. Versaille' lepingu vastu nii hullult, et tapsid isegi sellele alla kirjutanud Erzbergi. Olid monarhia taastamise poolt.
5) Hitleri sisepoliitika
Hitler juhtis põhimõtteliselt kõike – ta oli ainsa partei ehk natisede juht, riigikantsler ja riigipea( füürer ). Olles kõike neid, oli tal palju õigusi. Ta keelustas kõikteised parteid=kehtis üheparteiline diktatuur. Käskis alustada vasakpoolsete parteide ja juutide osas jõhkrat massilist teroorit ning rajada koondus laagreid . 1934 ''pikkade nugade ööl'' tapeti tähtsaid SA juhte. 1938 ''kristallööl'' viidi läbi juutide vastane programm. Peeti propagantalikke massiüritusi Hitleri osas
6)Hitleri välispoliitika
Selle peamiseks eesmärgiks oli ''Suur-Saksamaa'' loomine, Versaille' lepingu kehtetuks kuulutamine ja valitseva seisundi saavuamine kogu maailmas. Selle saavutamiseks rikkus Hitler järgmisi Versaille' lepingu tingimusi:
Taastas sõjategevuse ( NSVL abil)
Taastas laevastiku (Inglismaa abil)
Kehtestas üldise sõjaväe kohustuse
Likvideeris Reini demilitariseeritud tsooni
Loodi ka liidu suhted Itaaliaga, mis aitaks kaasa ''Suur-Saksamaa'' loomisele. Liideti Saksamaa ja Austria 1938 ning likvideeriti Tšehhoslovakkia 1939.

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marii Ingriin Saaremäe Õppematerjali autor

12. klassi ajalugu - Saksamaa Hitleri aja algusel ja teise maailma sõja vahel

hitler riigipea reparatsioon konverents demilitariseeritud sõjategevus kriisis monarhia palgaarmee tööhõive rikkus välispoliitika kuulutamine tehhoslovakkia

Sarnased õppematerjalid

doc

Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil

Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine. Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses. Võimule tuldi läbi valimiste. ( Diktatuur kehtestati osaliselt demokraatlike meetmete abil) 2. Suure Depressiooni mõju Saksamaale USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt. Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932 lõpetas Saksamaa reparatsioonide maksmise) ja algas uus hüperinflatsiooni laine. Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes (teostati deflatsioonipoliitikat- inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt majanduse arengule) ja laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud. 3. Hitleri võimuletulek ja tema kujunemine ainuvalitsejaks. Natsionaalsotsialistide sisepoliitika. Majanduspoliitika

Ajalugu

doc

Demokraatia ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (pt 11-13, 18 47-50, 54-66, 68,-74, 91) 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed

Ajalugu

doc

Väga põhjalik ajaloo konspekt

1. Maailmasõda Esimese maailmasõja vallandas suurriikide natsionalism. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal(21 mln meest keskriikide 10 mln vastu.) Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allvesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline

Ajalugu

docx

Riigid ja maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal

SISUKORD 1 1. Rahvasteliit ○ Rahvasteliit loodi 1919 ja see lagunes 1946. Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mis eksisteeris erinevate valitsuste vahel. ○ Rahvasteliit loodi esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. ○ Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid organisatsiooni esmased eesmärgid sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste teel. ○ Nii põhikirjas kui ka mitmetes seotud lepingutes leidsid käsitlemist veel töötingimused, põliselanike õiglane kohtlemine, inim- ja narkokaubandus, relvakaubandus, ülemaailmne tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse. ○ Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Wilsonilt, peakontor asus Šveitsis.

Ajalugu

doc

SAKSAMAA 1871-1945

SAKSAMAA 1871-2009 EELLUGU Germaanlased.. Rooma riik. Frangi riik. Karl Suur 800 Frangi keisriks. 843 Verdun'i lepinguga Frangi riigi jagamine kolmeks. Keisritiitli üleminek Ida-Frangi riigile 962, kui Otto I paavstile Itaaliasse appi tuli. Saksamaa rahvusriiki ei olnud, Püha Rooma keisri tiitel oli rohkem au kui praktilise väärtuse kandja. Kuningatel ja vürstidel oli sisulist võimu rohkem. 1250-1312 keisrit ei olnud, ent see ei tähenda, et Saksamaad ei olnud. Kuningad ja vürstid ja aadel olid olemas ka keisrivõimu interregnumi ajal. Rudolf von Habsburg'i valimine Saksamaa kuningaks 1273 tähendas Habsburgide suguvõsa tõusu Saksamaa valitsejate hulka, tema tegi oma pojast ka Austria hertsogi (Austriast kujunes

Ajalugu

doc

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused,

Ajalugu

docx

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20

Ajalugu

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk