Pariisi rahuleping, Versailles´ rahuleping (0)

1. Mis aastatel ja miks toimus Pariisi rahukonverents? Nimeta riigid, mis olid konverentsil peamisteks otsustajateks.
Pariisi rahukonverents algas 1919 ja lõppes 1920. Rahukonverentsist võttis osa Usa, Prantsusmaa ja Suurbritannia . Rahukonverents peeti rahutingimuste ja sõjajärgsete maailmakorralduse plaanide tegemiseks. Taheti Saksamaale ja tema liitlastele kätte maksta. Ning taheti kaotajatelt kasu lõigata.
2. Kellega sõlmiti Versailles ´ rahuleping ? Nimeta lepingu peamised tingimused. Mida nimetetakse Versailles´ süsteemiks?
Versailles' rahuleping sõlmiti Saksamaaga.
Peamised lepingu tingimused olid: Saksamaal tuli loobuda suurtest aladest , sakslasi kohustati hüvitama võitjatele sõjas tekitatud kahju ja maksma reporatsioone. Saksamaal keelati omada tugevat armeed ning sõjavarustust. Reini jõe piirkonnas ei tohtinud olla relvi ega armeed. Versailles'e süsteemiks nimetatakse Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus. Reporatsioon on hüvitis sõjas tekitatud kahjudest.
3. Mida kujutas endast Rahvasteliit ? Miks see loodi? Kas Rahvasteliit oli oma tegevuses edukas? Too näiteid.
Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon , mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Rahvasteliit oli 19520-ndatel edukas, kus lahendati väikeste riikide tülisid, nt. Eesti ja Läti vaheline tüli ( Ruhnu saare, Eesti ja Läti vaheliste piiride ning Valga linna piiri pärast) ning Leedu ja Poola vaheline kriis ( Vilniuse ehk Vilno linna ja seda ümbritseva maakonna pärast.)Mitteedukas oli Rahvasteliit 1930-ndatel, kui Jaapan tungis Hiina ja Rahvasteliit ei olnud sellega nõus, et Jaapan saaks Hiina alad endale. Pärast seda lahkus Jaapan Rahvasteliidust ning siis hakkas liidu allakäik. Rahvasteliit suutis ära lahendada ainult väikeriikide omavahelised tülid, kuid näiteks Itaalia ja Etioopia ning jaapani ja Hiina vahelist tülisid ei suudetud lahendada.
4. Kuidas ja miks mõjutas I maailmasõda Euroopa poliitilist kaarti ?
Ida -ja Kesk-Euroopas tekkisid uued riigid. Näiteks Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome. Venemaa kaotas palju oma maid. Austria-Ungari purunes täielikult. Saksamaalt võeti ära suuri maid. Austria-Ungari aladel moodustati kolm iseseisvat riiki: Austria Vabariik, Ungari Vabariik (hiljem ilma kuningata kuningriik ) ning Tšehhoslovakkia vabariik.
5. Miks olid rahvusvahelised suhted 1920. aastail üldiselt rahumeelsed?
Sest siis oli veel meeles I maailmasõja šokk . Ei tahetud sama asja uuesti kogeda. Siis oli ka veel Rahvasteliit edukas, kes suutis riikide omavahelisi tülisid ära hoida ja parandada. Need kes tahtsid sõjaliselt konflikte korraldada olid veel liiga nõrgad, nt Saksamaa. Siis oli patsifismiajastus, mis tugines sõdade ja vägivalla vihkamisele ja raskele kaotuste koormale ning ka soovile hoida tulevikus selliseid hirmsaid sündmusi. Sel ajal suutsid poliitikud tüliküsimused lahendada rahumeelsete vahenditega.
6. Mida kujutas endast 1923.a. Ruhri kriis? Kuidas mõjutas see rahvusvahelist olukorda?
Ruhri kriis kujutas endast olukorda, kus Prantsuse ja Belgia väed tungisid Saksamaale Ruhri tööstuspiirkonda, kust saada kätte maksmata jäänud reparatsioone. ruhri kriisist oleks võinud tekkida uus üleeuroopaline sõda. See jäi ära kuna USA laenas Saksamaale raha, et ta saaks reparatsiooni ära maksta. See sundis teisi riike reparatsiooni -ja võlaprobleemidele lahendust otsima .
7. Miks teravnes 1930. aastatel rahvusvaheline olukord? Nimeta peamised kriisikolded 1930. aastate maailmas ja nende põhjused.
• Sakslasi vihastas Versailles' rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Saksamaa tahtis sõjakaotust tasa teha.
• I maailmasõjas Atandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Nii otsustati need asumaad endale jõuga haarata.
• Pärast I maailmasõda kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Mitmes riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning et need tuleks tagasi võita.
• Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid .
8. Miks puhkes USA-s 1929.-1930.a. majanduskriis ehk Suur Depressioon? Mida see endast kujutas?
Suur Depressioon kujutas endast 1929. aasta börsikrahhile järgnenud võimast majanduskriisi. Majanduskriis puhkes kuna väärpaberiturgu oli tabanud krahh kokkuvarisemine ning sellele järgnes võimas majanduskriis ehk järsk majanduse langus. Paljud ettevõtted läksid pankrotti , inimesed jäid tööta, enamik tehaseid ja vabrikuid jäi täielikult või osaliselt seisma. Kaupade hinnad langesid , töölised vallandati, vähendati tootmist. Inimestel puudus sissetulek. Kuna elanikkonbna ostujõud langes järsult ja inimesed ei suutnud enam endistviisi osta, siis kandus ületootmine kõikidesse majandusharudesse. Hiljem polnud inimestel ka süüa, halvimal juhul mõni suri nälga. Osad jäid ka kodudest ilma.
Arvati et süüdi oli ebamajanduslik käitumine: inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene . Peapõhjuseks on pakutud seda, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Kui riik oleks kehtestanud rikastele suuremad maksud , oleks võinud saadud raha kasutada vaesemate inimeste toetamiseks. Nii oleks ka vaesemate ostujõud paranenud ning ületootmist poleks tekkinud.
9. Miks levis majanduskriis üle maailma?
Sest alguses oli majanduses õitseng. Inimesed said osta endale korteri, külmkapi ja sõiduauto . Rahapuudust korvati laenudega ning uus trend oli ka järelmaks , mis ei kohustanud kohe kogu raha välja käima. Elavnes ka väärtpaberitega spekuleerimine börsidel. inimesed ostsisd väärtpabereid (aktsiaid, võlakirju) odavamalt ning müüsid kallimalt maha. Kuid hiljem üliagar laenamine maksis valusalt kätte. Tekkis lõhe tarbekaupade hulgityootmise ning elanikonna ostuvõime vahel. Ehk kaupa oli rohkem kui inimesed suutsid osta ning siin ei aidanud reklaam ega kaupade järelmaksuga müümine. Kuna USA oli majanduskriisis, siis ei ostnus USA enam Euroopast kaupa sisse ning nii jõudis ka majanduskriis ka Euroopasse.
10. Milliseid viise kasutasid erinevad riigid majanduskriisist väljumiseks (too näiteid)? Mille poolest oli majanduskriisiga toimetulemisel oluline USA president F. D. Roosevelt?
F. D. koostas selleks, et majanduskriisist v'lja tulla New Deal'i. Seda järgides hakaksid Ameerika Ühendriigid majanduslangusest üle saama. Prantsusmaal nõudis kriisist jagu saamine rohkem aega, kuna seal hakati New Deal'iga sarnaseid seadusi rakendama .
Kehtestati näiteks kontroll panganduse üle: suleti kõik pangad va elujõulised pangad ning keelas neid vastava loata taasavada. Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. Töötutele hakati maksma abiraha, vanuritele pensione. Hakati reguleerima põllumajandust. Põllumeestele tehti ettepanek vähendada tootmist ning riik maksis vähendamise eest hüvitist. Üritati luua uusi töökohti, reguleeriti tööjaotust ja sissetulekuid. Korraldati ka hädaabi töid.