Suurbritannia ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel (0)

Pt. 3, 3a, 4 kontrolltöö

traditsioone ja ajaloolist järjepidevust sotsialism- poliitiline õpetus, mis taotleb kõigi inimeste võrdsust ja eraomandita ühiskonda 2. maffia- kuritegelik rühmitus rahvarinne- ühine valimis- või valitsusliit, milles osalevad kõik vasakpoolsed parteid dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse riik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. Dominiooni riigipeaks on Suurbritannia monarh, keda esindab kohapeal kindralkuberner Suurbritannia Prantsusmaa US A Riigikord konstitutsiooniline monarhia presidentaalne vabariik 3 fakti *1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus *1923.a. algul okupeeriti koos belglastega 1920'ndate kasutati vananenud tehnikat

Demokraatlikud riigid

DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused

MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.

DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL

riigiühendus. Pärast Esimest maailmasõda laienes see Saksamaale ja Türgile kuulunud alade arvel. Tõsiselt hädas olid inglased India ja Iirimaa iseseisvuslastega. Ideeliseks juhiks Indias oli Mahatma Gandhi. 1930.aastail algatasid Gandhi pooldajad kodanikuallumatuse kampaania, mis seisnes selles, et indialased ei täitnud inglaste seadusi ja korraldusi. 1914 võeti vastu seadus, millega Iirimaa pidi saama autonoomia. Kuid seadus jäi Esimese Maailmasõja tõttu rakendamata. Iirlased otsustasid hankida vabadust relvaga. 1921 sai Iirimaa dominiooni staatuse. Kõik kuulutati Briti Rahvaste Ühenduse vabatahtlikeks liikmeiks, keda ühendas ühine riigipea-Suurbritannia monarh. 4. VÄLISPOLIITIKA – põhisuund oli mitme sajandi vältel tasakaalu hoidmine Euroopas. Londoni suhted Saksamaaga olid üsna vastuolulised. Britid nägid Sakslastes ohtu, samas oli Saksamaa inglaste jaoks tasakaalustavaks jõuks Euroopas

Liberalism ja konservatism

Venemaal, kus võimule tulid kommunistid. Fasistid tulid 1922 aastal võimule Itaalias ning natsionaalsolistid 1532 aastal Saksamaa. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks. Saksamaa majandus oli 1924 aastani madalseisus, siis hakkas paranema tänu rahvusvahelistele laenudele. Saksamaa sisepoliitiline elu oli kirev: vasakpoolsed ratsionaaldemokraadid ja kommunistid vaenutsesid, parempoolsed unistasid esimese maailmasõja aegse kaotuse tasa tegemist. Sellises olukorras elavnes natsionalistlik tegevus eesotsas Adolf Hitleriga. Natsistide 1923 aasta riigipööre oli ebaõnnestunud, kuid 1932 aasta parlamendivalimistel saavutasid nad võidu. Majanduskriisi ajal kehtestasid ka paljud teised riigid diktatuuri, näiteks Ungari, Bulgaaria, Kreeka, Jugoslaavia, Eesti, Hispaania, Portugal jm. Autoritarne võimule pimesi alistumist nõudev.

Ühiskond

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 Vastuolud erinevate 1906 uus partei Tugevad parteid, sotsiaalsete ja Tööerakond(Leiboristli paremäärmuslased iseloomulikud rahvusgruppide vahel k partei) (nt. monarhid) ja koalitsioonivalitsus (neegrid, uued pahempoolsed ed. immigrandid) väikekodanlikud Liiduriik , milles Aktiivne töölisliikumine. parteid (radikaalid, domineeris sotsialistid)

Maailm pärast I ms

http://www.abiks.pri.ee Mõisted Vene-Soome Tartu -lõpetas sõja Nõukogude Venemaa ja Soome vahel 1920 rahu Balti Kolmikliit -üksteise abistamiseleping Eesti, Läti, Leedu vahel Balti Liit -sõjaline liit, mis pidi sõlmitama Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks Tööerakond -Suurbritannia uus poliitiline erakond, ühendas töölisi, kaitses töölisi. Sotsiaaldemokraatlik partei Dominioon -Suurbritannia "valge asumaa", kes said iseseisvaks, oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Westminister statuut -1931.a

Demokraatiad kahe maailmasõja vahel

neid hakati reklaamima. Luuakse sotsiaaltagatiste süsteem, mis tähendab töötuabiraha ja vanaduspensioni jagamist.( Õ lk 87 muudatused SKP-s.( Pärast kriisi ületamist riigi sekkumine väheneb. Majandust hakatakse suunama põhiliselt rahanduspoliitika kaudu. Soodustatud valdkondadesse jagatakse krediit. USA läheb sotsiaalriigi poole, aga kõik on rangelt demokraatlik. · VÄLISPOLIITIKA: Kogu kahe sõja vaheline aeg on isolatsionistlik. Põhiküsimus, mis ameeriklasi huvitab on sõjavõlad. Euroopaga sidumine tekib ainult tüli. Eurooplased on ebausaldusväärsed. 1935. aastal võeti vastu neutraliteedi seadus: ei müüda relvi sõjakolletesse. 1935. aastal sõlmitakse diplomaatilised suhted Nõukogude Liiduga, kuna kerkis esile võlgade küsimus. Kõik olid USAle võlgu, tuli luua võrdsed suhted.