Maailm I maailmasõja järel - 4 küsimust/vastust (0)

1. Saksamaa pärast sõda - millised olid kõige suuremad probleemid ? Kuidas nendega toime tuldi ? Saksamaale pandi peale liiga suured reparatsioonid, mida ei suudetud maksta. Töötus oli suur, eriti sõjast naasnud meeste seas. Lisaks okupeeris Prantsusmaa Saksamaa ühe tähtsaima tööstus piirkonna Ruhri, sest Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta. Probleeme tekitas ka see, et Saksamaa pidi loovutama suuri sakslastega asustatud alasid.
2. Millised äärmusliikumised olid populaarsed , miks? Milles seisnes äärmusliikumiste ohtlikkus ? Kommunism , sest rahvas ei saanud ise hakkama ja paljud arvasid, et riik peab appi tulema ja neid aitama . Kuna demokraatlikul teel võimuletulek kommuniste ei huvitanud, siis tegid relvastatud mässe. Rahvas aga ei liitunud kusagil ning mässukatsed suruti kiiresti maha. Äärmuslik natsionalistlik liikumine – rõhutasid klassihuvide asemel rahvuse kui terviku huve, olles aga orienteeritud diktatuuri kehtestamisele ning vägivaldsele võimuhaaramisele. Itaalias saatis fašistlikuks nimetavat liikumine edu, saksamaal esialgu mitte. Äärmusliikumiste ohtlikus seisnes selles, et tegu oli vägivaldsete rühmitustega, kes püüdlesid no matter what enda eesmärgi poole. Inimesi tapeti ja vangistati. Kunagi ei võinud teada, mis on nende järgmine samm.
3. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid Euroopas 1920. aastatel. Riigid tegid koostööd majandusliku ja poliitilise olukorra stabiliseerumiseks. 1925. Locarno konverents , millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia ning Saksamaa. Konverents oli väga oluline kuna esimest korda koheldi Saksamaad kui võrdväärset partnerit. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles ´s paika pandud läänepiiri, mis omakorda andis kindlust juurde Prantsusmaale, kes tegelikult kartis alla surutud Saksamaad ning sai nüüd paika pandud piiridega end paremini tunda. 1928. aastal Briand ´i – Kelloggi paktis kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahedama kõik konfliktid rahumeelselt. Alguses kirjutas alla 15 riiki, hiljem 48.
4. Miks algas ülemaailmne majanduskriis? Millised elanike kihid selle tõttu kõige rohkem kannatasid ? Kriis algas põllumajandusest, kandus sealt edasi teistesse majandusharudesse. Kui vaene Nõukogude Liit paiskas maailmaturule odava vilja, läks kõik pekki, sest isegi üritati hinda kooskõlastada, kuid alandatud hinnaga vilja vastu ei saadud. Ületootmine – kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta. Näiteks võib tuua olukorra, kus piiamehed :D valasid piima maha, et hinda tõsta ning samal ajal naised protestisid tänavatel, sest nad ei saanud piima osta. Vale majandamine – riigi toetusel võeti palju laene , et nende abil kiiresti rikastuda või tarbida. Laenukoormus muutus liiga suureks ning inimesed ei suutnud laene tagasi maksta. Valitsuste vead kriisi ajal – loobuti vabakaubanduse põhimõtetest ning tõsteti tollimakse. Kui USAs nii tehti liikus kriis üle maailma, kui nemad poleks imporditavat kaupa maksustanud, poleks võib-olla kriis Euroopasse jõudnudki. Samuti pikendas selline käitumine üleüldse kriisi kestvust.
Kõige rohkem kannatasid keskklass , kes vahepeal rikastunud oli ning rikkad, sest nemad kaotasid kõige enam. Vaestel polnud niikuinii suurt midagi kaotada. Haha, ütle jah nii :D