1. Saksamaa pärast sõda - millised olid kõige suuremad probleemid
? Kuidas nendega toime tuldi ? Saksamaale pandi peale liiga suured
reparatsioonid, mida ei suudetud maksta. Töötus oli suur, eriti
sõjast naasnud meeste seas. Lisaks okupeeris Prantsusmaa Saksamaa
ühe tähtsaima tööstus piirkonna Ruhri, sest Saksamaa ei suutnud
reparatsioone maksta. Probleeme tekitas ka see, et Saksamaa pidi
loovutama suuri sakslastega asustatud alasid.
2.
Millised äärmusliikumised olid populaarsed , miks? Milles seisnes
äärmusliikumiste ohtlikkus ? Kommunism , sest rahvas ei
saanud ise hakkama ja paljud arvasid, et riik peab appi tulema ja
Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Ainsaks selgeks võitjaks osutusid Ameerika Ühendriigid. Kõige suurem pettumus oli sõja järel Saksamaal. Samuti pidasid kaotajateks end Ungari ja ka Venemaa. Venemaa seadis eesmärgiks uuesti maailm ümber jagada.1922.aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles` süsteemi vastase koostöölepingu. Antandi pool võidelnud riikidest oli sõjatulemusega kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Kaotused olid suured ja sõjast ei saadud mingit kasu. Kõik need asjaolud tõukasid maailma uue maailmasõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Rahanduses oli olukord ebakindel. Tööpuudus kasvas
Arutluse teema üldiselt > Maailm peale I MS (muutused, roll USAl, poliitika, majandus, Saksamaa probleem, rahvusvahelised suhted) Kõik need tegurid viisid uue maailmasõja tekkeni: · Peale Esimest maailmasõda muutus USA olukord maailma mastaabis nad osutusid ainsaks selgeks võitjas maailmasõjas, nende territoorium jäi puutumata, inimesi hukkus võrdlemisi vähe ning majandus oli tõusuteel. · Kõige suurem pettumus oli Saksamaal, kes pidas Versailles'i rahulepingut ebaõiglaseks. Rahul polnud ka Venemaa ja Ungari. Saksamaa ja Venemaa sõlmisid 1922. aastal Versailles' vastase koostöölepingu.
Viimased kaotasid suured territooriumid. Balti riikides nähti tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Lepingud tekitasid uusi pingeid. Rl koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Sellest jäi välja USA ise. Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis osad kaotatud alad tagasi. Maailma kahe maailmasõja vahel USA- territoorium jäi sõjast puutumata, kaotati vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas Saksa- polnud rahul rl tingimustega, pahased, et alad tuli loovutada naabritele Ungari- loovutama enamiku oma senisest territooriumist 1922. Saksa ja Vene sõlmisid Rapallos V süsteemi vastase koostöölepingu. Saksa asus Vene sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed.
osalenud innukalt repressioonides ja mõrvades. Stalin sundis inimesi end süüdi tunnistama. Kõikvõimalikud süüteod ja lasi need inimesed siis maha. Ohvriks olid ka NSV Liidu rahvusvähemused. Inimesi saadeti sunnitöölaagritesse, kus vangid surid massiliselt, ebainimlikud tingimused ja ülejõu käiv töö. Ühesõnaga ohvrid olid kõik, kes mõtlesid teisiti. MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL 1. Kes järgmistest riikidest olid sinu meelest I maailmasõja võitjad, kes kaotajad? Selgita. A) USA Hinnang: VÕITJA Selgitus: Territoorium jäi sõjas puutumata. B) Saksamaa Hinnang: KAOTAJAD Selgitus: Sest sakslastega asustatud Alad tuli loovutada naabritele. C) Prantsusmaa Hinnang: VÕITJAD / KAOTAJAD Selgitus: Võit: sai tagasi oma maapiirkonnad(rikas tööstuspiirkond) Kaotus: väga suured kaotused. D) Venemaa
Kahe ms vahel Pinged säilivad. Ainsaks võitjaks kujunes USA: territoorium jäi puutumata, suri vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas, nüüd olid euroopa riigid talle võlgu. Saksamaa : polnud rahul rahutingimustega, pahased oldi sp, et sakslastega asustatud alad anti naaberriikidele. Ungari pidi loovutama enamiku oma territooriumist. Venemaa seadsi eesmärgiks maailm ümber jagada. 1922 sõlmisid V ja S Rapallos Versaillesi süsteemivastase lepingu. S asus sõjatööstus looma ja armeed välja õpetama. Antandi poolel olid Jaapan ja Itaalia vähem rahul, sest nad jäeti ilma territooriuitest ja kolooniatest. SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS. Dawesi Plaan :Usa rahandusministri ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, USA andis Sle ka laenu reparatsioonide maksmiseks. USAs kiire majanduskasv,
Kordamisküsimuste vastused XII klassile Maailm kahe sõja vahel. 1. Sõjajärgne majandusolukord Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud vajaliku kiirusega, rahanduse olukord oli ebakindel. Kasvas tööpuudus, eriti suur sõjast tulnud meeste seas. Saksamaa oli raskes majanduslikus olukorras, sest pidi Atandile reparatsioone maksma. Kuna Saksamaa enam maksta ei suutnud, okupeeris Prantsusmaa suure tööstuspiirkonna Saksamaal- Ruhri. Algas hüperinflatsioon.
inflatsioonu mujalgi. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. Dawesi plaan USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, Ameerika andis Saksamaale reparatsioonide maksmiseks ka laenu. Saksa majandusele mõjusid sellised sammud elustavalt, rahandus stabilieerus, majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas. Inimeste elujärg hakkas paranema ning maailmasõja haavad kaduma. Locarno konverents 1925.aastal, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksamaa, kes esimest korda pärast maailmasõda osales mitte võidetu, vaid võrdõigusliku partnerina. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Sarnased lepingud sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Briand-Kellogi pakt 1928.a. sõlmitud leping, millega kohustuti loobuma
3) Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse ,,kõva käega'' valitsuse üle. 4) Majanduslikud raskused: tulevased diktaaatorid lubasid võimule pääseda riiigi abi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemist. Esimese maailmasõja järel lootsid paljud rahvad, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Aga kohe ei saadud stabiilsust, levisid enamikus Euroopa maades nähtused, mida võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Demokraatliku riigikorraldust süüdistati kõiges. Kujunes välja kommunistlik, natsionalistlik ja fasistlik liikumine. 4. Totalitaarne diktatuur ja terror NSV Liidus. 1934.a oli vägivallakampaania, mis oli Suure terrori nimeall
Kõik kommentaarid