Eestlaste kaotus muistses vabadusvõitluses-kas paratamatus? Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Lähis-Idas alguse saanud ristisõdadest 11. sajandil. 12. sajandiks olid ainsad paganarahvad Euroopas lätlased, leedukad, liivlased, laplased, eestlased ja soomlased. Oli mõistetav, et Püha Maa ehk Lähis-Ida vabastamise kõrvalt peeti oluliseks ka lähisnaabrite ristiusustamist. Läänemere idaranniku ristiusustamist peeti väga tähtsaks. Jõudude tasakaal Venemaa ja Euroopa vahel oli neid seni ristisõjast tagasi hoidnud, kuid kui Venemaa 12. sajandil killustus, kadus see tasakaal ning läänekatoliiklased said võimaluse alustada ristisõdu. Kui sõjajärg Liivimaa käes oli, oli enam kui selge, et liivlaste maa-ala vallutamisega probleeme ei tule. Liivlased ei osutanud erilist vastupanu ning maa vallutati kiiresti. Eestlaste alistamisega läks aga palju kauem,
Albert von Buxheovedeni piiskopiks pühitsemisega sai tõelise hoo sisse ka Liivimaa ristisõda, mille eesmärk oli Liivimaal ristiusu levitamine sealsete paganate seas. 12. sajandiks olid laplased, soomlased, eestlased, liivlased, lätlased ja leedukad ainsad paganarahvad Euroopas. Kuna tolleaegse geograafilise arusaama kohaselt elasid need rahvad Issanda Haua (Jeruusalemm) vahetus läheduses, siis oli mõistetav, Püha Maa vabastamise kõrval peeti olulisks ka lähinaabrite ristiusustamist. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille
1140.Taanlased ja saksid ristisõjad Berthold alusts 1198 Liivlaste vastu, sest: 1)Hamburgi-Bremeni peapiiskop nõudis 2)Kaupmehed pooldasid seda 3)Kiirendas ristiusustamist Albert uus piiskop. Tegi eliitväeosa- Mõõgavendade ordu 1208.Ristisõdijad Eestis 1210.Ümera lahing(võit) 1212.vaherahu 1217.Madisepäevalahing(kaotus) 1219.Taani(VoldemarII)Eestis 1220.Rootsi eesti vastu 1227.langes Saaremaa viimasena Kaotus sest: 1)ülekaal vastastel(relvad,in,väljaõpe) 2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala
Muistne vabadusvõitlus 12. sajandiks olid laplased, soomlased, eestlased, liivlased, lätlased ja leedukad ainsad paganarahvad Euroopas. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Seni oli jõudude tasakaal Venemaa ja Euroopa vahel hoidnud kumbagi poolt ristisõjast tagasi. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli aastatel1208-1227.
sooritama tark ehk nõid, kuna tal oli rohkem annet ja võimeid. Oluline oli ennustamine, mille puhul arvasime, et kõik on juba kuskil ette määratud ja teadja inimene suudab tulevikumärgid olevikust üles leida. Elu pärast surma Muinasajal polnud meil ühtset pilti sellest, mis saab pärast surma, kuid seda ei peetsime inimese teekonna lõpuks. Me arvasime, et hinged lähevad teise ilma, kuid tulevad vahel maa peale tagasi. Meie kasutasime juba enne ristiusustamist seitsmepäevast nädalat loendades taevas näha olevaid kuid. Olulised olid suvine ja talvine pööripäev. Muinaajal oli elurütm aeglasem kui praegu ja pühad võisid kesta ka nädalaid. Metsa suhtusime lugupidavalt ja pühakohtadeks olid puudesalud ehk hiied. Samas veekeskkonda sel viisil ei suhtusime, kuna vetepeeglit peetsime avauseks teise maailma. Üldiselt oli muinasusund pigem elu-ja mõtteviis mitte niivõrd kindel religioon. Aitäh kuulamise eest!
Saksalsed ja ugalased kihutati linnusest välja. Harjumaa-Valdemar II saabus 1219.a. Tallinna alla ja võitis sealse lahingu, rajas Tallinnasse kivilinnuse. Läänemaa-Lihula linnus. Peale Rootsi kuninga lahkumist kogunes linnuse alla saarlaste malev ja löödi rootsalsed linnusest välja. 3. 7-10 punktine dateeritud vabadusvõitluse kava. 1. 1143.a. Lübecki rajamine. 2. 1196. a. Üksküla piiskopiks sai Berthold ning alustas Liivimaa vägivaldset ristiusustamist. 3. Piiskop Alberti piiskopiks pühitsemine 1199.a. Tal oli sihikindel soov rajada Liivimaale kirikuriik. 4. 1201. a. Riia rajamise alustamine, rajati ristiusustamise tugipunktiks. 5. 1210. a Ümera lahing, lõppes eestlaste võiduga. 6.Madisepäeva lahing, 1217.a. 21. sept. eestlased kaotasid. 7.1219.a. ristisõtta sekkus Valdemar II ja rajas Tallinnase kivilinnuse. 8.1223. eestlaste ülestõus, võeti tagasi enamik sakslaste võetud linnustest. 9. 1227. a. Saarlased alistusid. 10. 1290. a
Hoolega jälgiti rahvakalendrit, mille tähtpäevi järgitakse tänase päevani (näiteks hingedepäev). Eesti religioon on tugevaid mõjutusi saanud ka naabritelt. Näiteks, on Lõuna-Eesti usund Põhja-Eesti omast veidike erinev. Elu arenguga arenes ka võimalus reisida ning uutelt aladelt toodi tihti kaasa uusi teadmisi, mis omakorda arendas religiooni mitmes mõttes. Kristlik kultuur hakkas levima Eestisse üldise ristiusu levikuga 13. Sajandil. Enne ristiusustamist kutsuti eestlasi paganateks. Alguses toimus misjonäritöö rahulikult. Selle üheks eestvedajaks Liivimaal oli munk Meinhard. Kuid kuna Liivimaal polnud erilisi tulemusi ristiusustamisel märgata kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja. Eestlased võitlesid jõudsalt, kuid kahjuks tulutult, kristluse levikuga kodumaa pinnale. 1208- 1227 oli vabadusvõitluse periood. Kahjuks toimus ristisõdade nime all röövimine ja elanike tapmine, mis risustas Eesti pinda rängalt
võimuorganiks. Ristisõdijatele lubati kõikide pattude täielikku andeksandmist ning kaitsta nende vara. See tundus ristisõdijatele ahvatleva pakkumisena ning nad olid nõus. Muidugi tahtsid nii kirik kui ka rüütlid kiiresti rikastuda. Eestlased jäid küll vallutajatele oma relvastusega alla, aga nad olid usinad nied kasutama ja valmistama õppima (Neid, mis jäid peale lahingut maha kuskile). Eestlased oleksid saanud oma ristiusustamist edasi lükata, kuid mitte võita. Kuid küsimus on ainult, kui kauaks edasi lükata. Eestlasi oli palju, kuid igaüks tegutses omaette, aga oleks tegutsetud koos, oleks ehk saanud ristisõdijad maalt välja mingiks ajaks. Eestlased oleks saanud ainult oma suhteid parandada naabrite ja maakondade vahel. Kuna Eesti jagati mitme maa vahel ära, siis oli ka raske neil midagi ühiselt teha. Katoliku kirik sai endale maad nagu ta oli plaaninud. Kuid oht oli sellegi poolest, et mõni teine
d) tartu ja saaremaa vallutamine 1227 · isikud: a) Meinhard-piiskop, tõi liivimaale ristiusu, esimene liivimaa piiskopp. b) Albert-rajas kirikuriigi.pühendas kogu maa neitsi maarjale, riia linna rajamine, läänistas maid, mõõgavnedade ordu. c) Lembitu-sakala vanem d) Kaupo-liivlaste vanem, hukkus madisepäeva lahingus Mõõgavendade ordu: ristisõdijate vägi oluline sest alustati nende algatusel eestlaste ristiusustamist vägivaldsel teel. Liivimaa kroonika: esimene, alikas milles on kirjeldatud eesti vabadusvõitlust. Eestlaste allajäämispõhjused: · Subjektiivsed põhj.-Polnud riik, maakonnad ei teinud koostööd,Eestlased ei teinud teiste rahvastega koostööd.Liitlased ei pidanud kokkulepetest kinni. · Objektiivsed põhjused-Vastasel oli oluline sõjaline ülikool, ristisõdijad olid ülekaalus, eestlastel oli palju vaenlasi, vaenlastel oli hea taktika.
maailmas rahamajandus, mille baasiks olid linnad. Ühiskond oli seisuslik ja hierarhiline, inimese koha selles määras tema sünnipära ja tegevusala. Eesti keskaja alguseks loetakse 1227 Saaremaa vallutamist ristisõdijate poolt kuni lõpuaastani 1558, mil algas Liivi sõda. 12. sajandi lõpul alanud liivlaste ja lätlaste vägivaldne ristiusku pööramine jõudis 13. sajandi algul järjega eestlasteni. Millised on need ristiusu muudatused, mis mõjutasid eestlaste vaimuelu? Enne ristiusustamist peeti eestlasi eurooplaste seas, kui harimatu ja panganliku rahvana. See võis olla ületähtsustatud, sest kindlasti polnud Eesti rahvas paganlike ja kurjade kavatsustega enda ümbritseva suhtes. Peale Eesti alade vallutamisi Taani kuninga poolt loodi maale piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid. Eestlasi ristiti sunniviisiliselt ja vastu nende tahtmist. Talupoegadel olid lünklikud arusaamad kristlikest põhitõdedest, sest jumalateenistused
ühiskonnal jäi napilt puudu sellest materiaalsete kivide kuhjumise kriitilisest piirisr, mis oli riikluse sünniks vajalik. Muinasasulas ja ristiusu leviku algus Loodususund- looduselt tuli taotleda soosevat suhtumist. Jumal Tarapita. Mõiste vägi! Igas asjas on oma vägi. Seda, kuidas väge suunata üritati nim maagiaks. Tark e nõid. Ennustamine põhineb uskumusel, et tulevik on oleviku poolt määratud. Tähtis surnute ja hingedega seonduv. Eestlased õppisid juba enne ristiusustamist tundma seitsmepäevast nädalat. Elurütm rahulik. Pühapaikadeks hiied. Muinasusund oli usk ja eluviis.
· Kihelkond Haldusüksus, mille moodustasid teatud piirkonna külad. ( 13.saj. Eestis 45 ) · Maakond Haldusüksus, mille moodustasid liitunud kihelkonnad. ( 13.sai.oli Eestis 8 maakonda Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. · Kolmeväljasüsteem Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. Eestlaste olukord pärast ristiusustamist · Talupoegade õiguslik olukord halveneb. · Teotöö kohustus. · Pidid ehitama linnuseid, kirikuid, rajama teid. · Seati sisse talurahva koormised: kümnis, hinnus. · Talupojad pidid ülal pidama preestrit ja maksma kirikumaksu. · Talurahva majanduslikud tingimused muutusid kitsamaks kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks. · Eestlased pidid isandate sõjakäikudele kaasa minema.
c) Balti ristisõja nime all tuntakse sõda eestlaste, läti- ja leedu hõimude kristianiseerimiseks (ristiusustamiseks) ja nende alade vallutamiseks 12. 13.saj saksa ja taani ristisõdijate poolt. 3. Henriku "Liivimaa kroonika" a) Preester Henriku (Läti Henriku) ladina keeles kirjutatud "Liivimaa kroonika" on Balti ristisõja ja ühtlasi ka eestlaste Muistse vabadusvõitluse (1208 1227) olulisemaid allikaid, mis kirjeldab Läti ja Eesti ala vallutamist ja ristiusustamist ajavahemikul 1180 1227. b) Tõenäoliselt enne 1188.a sündinud Henrik oli pärit Põhja-Saksamaalt Magdeburgi ümbrusest ning sai Saksamaal ka hariduse. c) Noore mehena astus ta piiskop Alberti teenistusse ja tuli 1205.a Liivimaale, kus ta 1208.a preestriks pühitseti. Henrik teenis preestrina Põhja-Lätis latgalitega asustatud Ümera (Ymera, läti Jumara) piirkonnas.
kauplemisega · alates 7. sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale · viikingiajal (800- 1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt sagedased, kuna Eesti asus Bütsantsi ja Idamaadesse viiva kaubatee ääres. Püsivat edu viikingid siiski ei saavutanud. Saagad ja ruunikivid annavad teavet ka paljude viikingite langemisest sõjakäikudel Eestisse. · Pärast Skandinaavia ristiusustamist ja riikide teket viikingite sõjakäigud lõppesid · alates 12. sajandist aktiviseerisid oma sõjalist tegevust hoopis eestlased (eestlaste viikingiaeg), kes käisid sageli rüüstamas Taani ja Rootsi rannikualasid ja põletasid 1187.a maha Rootsi tähtsama kaubalinna Sigtuna Suhted slaavlaste ja Vana- Vene riigiga: · 6.-7. sajandil algas idaslaavlaste väljaränne oma algkodust Visla ja Dnestri jõe piirkonnast põhja poole. 8
Olulisel kohal linnas oli õpetatud jurist ehk sündik, kelle ülesandeks oli bürgermeistritele ja raehärradele õigusabi andmine. Ta pidi tundma kogu kehtivat seadusandlust ning jälgima, et rae tegevus oleks seadustega vastavuses. 12.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. Tähtsad olid ka sellised hansalinnad nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Pärast Liivi- ja Eestimaa ristiusustamist läks kogu Läänemere kaubandus Hansa Liidu kontrolli alla. Hansakaupmeeste peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, kus oli võimalik hankida mitmeid Euroopas vajalikke ja hinnatud tooraineid nagu näiteks vaha, lina, kanepit, mett, hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansa Liidu tähtsaimateks transpordivahenditeks olid koged, mis olid suured
Eesti ajalugu 1. ...... XIII saj. muinasaeg ( säilinud esemed, kombestik, ehitus, rahvaluule). Eestlased mainitud Skandinaavia ja Islandi saagades, Rooma ajaloolaste ja geograafide kirjeldustes. Henriku Liivimaa kroonikas kirjeldatakse Baltimaade ristiusustamist. Tööesemete ja savinõude vanust mõõdetakse ä V-IX saj. e.Kr - IV saj. p.Kr. s. 2. VI-VI saj. slaavlaste rünnakud 3. 600. aastal rootslaste rünnakud 4. 800-1500 tihenevad suhted Skandinaaviaga, eesti jäi Bütsantsi ja idamaadesse viivate kaubateede vahetusse lähedusse 5. 1030. a. teeb Jaroslav Tark sõjakäigu Eestisse , Tartu nimetatakse Jurjeviks 6. XI saj. eestlased löövad tagasi vene väed 7. XIII saj-ks enamus Põhja-Eesti külad olemas : · maaharimine
tuua. Rootsi võim ei olnud olnud neile nii ränkraske ning talupoegadele ei meeldinud muutused. Sõja ajal olid Rootsi väed talurahvasõbralikumad. Balti erikord Peeter I poolne lubadus siinsetele aadlikele säilitada kõik eelnev korraldus. Esimene olulisim punkt oli restitutsioon, mis oli mõisamaade tagastamine. Teine oluline punkt oli usuküsimus, millega Peeter I lubas säilitada luteri usu, mingit venestamist ega ristiusustamist ei toimunud. Balti aadlikele lubati suhtluskeeleks ka saksa keel. Kehtis tollipiir Venemaaga, mis tähendas, et kaup oli kallim. Kaubandus edenes pigem Rootsiga, kuna aadlid eelistasid Rootsiga kauplemist. Balti erikord andis aadlikele väga laialdased võimupiirid, Vene valitsus siseasjadesse praktiliselt ei sekkunud. Rootsi ajal alguse saanud rüütelkonnad mängisid Vene võimu ajal väga suurt rolli. Rüütelkonda saamiseks loodi aadlimatriklid, kuhu kanti vanad Balti aadli suguvõsad ning
Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Need jooned süvenesid kontaktide mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalikue uskumustega. Muinausundi lõpuks võib Eestis pidada hõimude ristiusustamist 13. sajand. 6 Kasutatud kirjandus Wikipedia [http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvausund] ZZZ [http://wiki.zzz.ee/index.php/Eesti_muinasusund] Matmiskombed muinasajal [http://www.slideshare.net/madlimaria/muinasaeg-presentation] Muinasaeg [www.elvag.edu.ee/~joosep/esitlus/Muinasaeg.doc] 7
mis sai lähtepunktiks edasistel vallutusel) - Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas-eestlased, lätlased, leedulased. - Soov hõivata kaubandusmonopool Venemaaga - Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatus vahendeid maad ja sõjatulu - Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada 3. -Kirjelda liivlaste ristiusustamist 2p Kui 1206.-1207. a liivlaste vastupanu rauges, siis toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikud ja seati ametisse preestrid. 4. Mis oli Madisepäeva lahingu tulemus? 1p Lahing lõppes eestlaste allajäämisega, mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. 5. Nimeta Madisepäeva lahingu aasta.1p 1217 aastat 6. -Nimeta Ümera lahingu aasta 1p 1210 a. 7
Keskaeg Ristisõdade põhjused 1) ristiusustada viimased paganarahvad 2) saada endale parimad kaubateed Esimene kirj. Allikas Läti Hendriku kroonika 1. Piiskop 1180. a Meinhard saadetaksi Liivimaale (Ükskülla) Ehitatakse sinna kirik ja linnud tema saab linna (Üksküla) Teoderich koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad 3) poolvennad teenijad ja käsitöölised/sõjas hoolitsejad, korrashoidjad MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) 1. Algab (1208) Ristisõdijad ründavad Eestit (Ugandisse), kust
Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Teine tähtis kaubatee oli Põhja-Euroopas. See kulges mööda Põhja- ja Läänemerd Venemaale. 12.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. Tähtsad olid ka sellised hansalinnad nagu Tallinn, Taru ja Riia. 12. sajandi lõpuks ongi Hansa kujunenud kaupmeeste liidust kaubalinnade liiduks. Pärast Liivi- ja Eestimaa ristiusustamist läks kogu Läänemere kaubandus Hansa Liidu kontrolli alla. Hansakaupmeeste peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, kus oli võimalik hankida mitmeid Euroopas vajalikke ja hinnatud tooraineid nagu näiteks vaha, lina, kanepit, mett, hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Venemaale veeti Euroopast veini, kangaid, metallitooteid, metalle, Skane heeringaid ning soola. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad
3. Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul teadmata? On teada, et inimesi maeti peaga läänesuunas ja on leitud inimesi, kes kandsid risti. 4.Mis on muinasusundist tänapäevani säilinud? Hingedepäev ja hingedeaeg. EESTLASED JA NAABRID MUINASAJA LÕPUSAJANDITEL Soomlased: 1)pärissoomlased (läänes); 2)hämelased (keskel) ja 3) karjalased (idas) Rootsi ristiusu vastuvõtmine toimus 11 saj. ( + väljakujunenud riiklus) Rootslased alustasid ka soomlaste ristiusustamist. (12 saj II pool pärissoomlased ja hämelased) (--> soomlased olid andamisõltuvuses) Idaslaavlased 10. saj (õigeusk). Vana-Vene riik. Leedukad olid küll paganad, aga neil oli oma riik. 1180-dad (väiksemad vürstiriigid ühinestid --> Suur-Vürstiriik) 1187 hävitati Rootsi linn Sigtuna (Idamere panagad?) 1143. a. Rajati LÜBECK. Eestlaste relvad: viskeodad/torkeodad, sõjakirvaed, mõõk, kilp. --> Malev (ühe maakonna mehed) MUISTNE VABADUSVÕITLUS
annab üle paavst. Kõrg- ja hiliskeskaeg olid paavsti võimu hiilgeajaks. Sellel ajal kujunesid linnas ja tekkis kaupmeeskonna ühiskonnakiht ja ka käsitöölaste ühiskonnakiht. Peeti palju ristisõdu. Ka Baltikumi ristisõjad toob kaasa Gregorius Seitsmes. Ristisõjad : Esimene ristisõda algab aastal 1006. Põhjused: Väliseks ettekäändeks oli usu levitamine. Oluline roll oli ka pühasõjamotiivil(islami usus), mis nägi ette teiste paganate ,,ristiusustamist". Pühasõja doktriin See toodi ametlikult ettekäändeks. See seisnes selles, et arvati, et jumal soosiv pühasõda ja see on talle meelepärane. Feodaale ajendas sõtta minema maapuudus. Igale feodaalile oli unistuseks saada oma maad, mis anti neile vastutasuks sõjaväes teenimise eest. Paljusid feodaale ajendas veel usuline vaimustus, kuid suurfeodaalide(sõjameeste) tähtsus riigis
rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. Kuna tolleaegse geograafilise arusaama kohaselt elasid need rahvad Issanda Haua (Jeruusalemm) vahetus läheduses, siis oli mõistetav, Püha Maa vabastamise kõrval peeti oluliseks ka lähinaabrite ristiusustamist. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Seni oli jõudude tasakaal Venemaa (kreeka katoliiklased) ja Euroopa (rooma katoliiklased) vahel hoidnud kumbagi poolt ristisõjast tagasi, kuid seoses Venemaa killunemisega 12. sajandil see tasakaal kadus ning läänekatoliiklased said võimaluse alustada ristisõdu
Rootsi alal ei ole jälgi ning seda ei peeta tõenäoliseks. Sedamööda, kuidas jääkate sulas, tuli praeguse Rootsi alale inimesi lõunapoolselt alalt, mis vabanes jääst varem. Vanimad teadaolevad inimeste jäljed on 12 kuni 13 tuhat aastat vanad. Neid jälgi on vähe ning nad pärinevad peaaegu eranditult Skånest. Rootsit mainis esimest korda 1. sajandil Rooma ajaloolane Tacitus kes kirjutas suioonide hõimust, kes elasid merel ning olid tugevad nii relvade kui laevade poolest. Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi. Peamine usuvool on siiani luterlus. 17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitmeid võimsaid vaenlaseid ning suurvõimu staatus lagunes 18. sajandil. 18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt. Aga paljud läksid Ameerikasse
1210. aastal purustasid eestlased Ümera lahingus ristisõdijate väe. 1219. aastal ründasid eestlased Tallinna all Eestit vallutama saabunud Taani kuninga Valdemar II väge. Eestlased said lüüa, ning 1227. aastaks oli kogu maa alistatud ning ristiusustatud. Kavatsus oli osa Eestit allutada otse paavstile, kuid saksa rüütlite vastuseisu tõttu seda ei tehtud, ning Eesti jagati Mõõgavendade ordu (hiljem Saksa ordu Liivimaa haru), Taani ja väiksemate piiskopkondade vahel. Eesti ristiusustamist on hinnatud mitmeti. Osalt on selles nähtud ,,seitsmesaja-aastase orjapõlve" algust, teisalt on väidetud, et ristiusustamise kaudu liideti Eesti Lääne-Euroopa kultuuriväljaga. 1 Varaseimateks ristiusu tunnusteks arheoloogilises materjalis peetakse üldiselt ristikujulisi ripatseid, mis sümboliseerisid kandja kuulumist kristlaste sekka. Üksikuid leitud ristripatseid, muidu paganlikes matustes, seletatakse tavaliselt nähtusega, mida nimetatakse prima signatio, s. o
Külakristlus see, kuidas tõlgendati kirikus nähtut. Kaksikusk rahvapärane õigeusk. Mythologia Uralica- raamat, mis tuleb välja kunagi. Homo sapiens-uskuv inimene. Eesti hõimudest võib kõneleda alles 1. aastatuhandest alates. Samaan oma hõimu väljapaitev rituaalispets, kes tunneb oma usundit, kultuur põhineb animismil ehk hingedeusul ja arusaamal sellest, et inimesel on mitu hinge. Maailmaloomise lood kajastuvad müütilistes muistendites ja rahvalauludes. Pärast ristiusustamist 13. saj säilivad preanimalistlikud ja animalistlikud kujutelmad. Mana eriline vägi, mis paneb inimesed toimima või mitte toimima. JAAPANI USUNDID Shintõ Jumalate tee. Jaapani algne usund on sõnavara ja mõtteviisi laenanud budismilt. Umbes 6. saj hakati Jaapanis üle võtma Hiinast pärit maailmavaateid ja usundeid. 712a. kirjutatakse tekst "Kojiki", tegelasi ei käsitleta kui religioossete tegelastena, vaid ajalooliste tegelastena. 12. saj lõpp-13
katoliiklased, slaavlased, bütsantslased, türklased, ent kõige suurem mõju sellele paigale on olnud Kesk-Aasia bulgaari hõimudel. Nende mõjuvõim laienes seni, kuni ulatus praeguse riigi piirideni ja Makedoonia vabariigini (paljud nimetavad Makedoonia vabariigi elanikke tänaseni bulgaarlasteks). Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose poolt ning vürst Borisi ja terve Bulgaaria ristiusustamist kümme aastat hiljem. See muutis Bulgaaria Balkanimaade kultuurikeskuseks. Bulgaaria ajaloo kuldaeg lõppes 1389. aastal, mil türklased said võitu bulgaarlaste ühendvägedest. Sõja selline lõpp mõjutas bulgaaria kultuuri arengut järgneva 500 aasta jooksul. Bulgaarlastel aitas türklaste küüsist pääseda Venemaa. Teise maailmasõja järel sai Bulgaariast kommunistlik riik. Bulgaaria kuningas Simeon II emigreerus. Alles pool sajandit hiljem, 1986
Pronksiajal (1500-500 eKr) ning rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ning nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ning teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke alikaid on leitud ka 13. sajandist. 9 6.1 ROOTSI VÕIM (11541809) Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajaloooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249. Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks. 16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed. Rootsi kuningriik tahtis laiendada riigipiire ida suunas, mis viis sõdadeni Novgorodiga. 18.
Pronksiajal (1500-500 eKr) ning rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ning nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ning teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke alikaid on leitud ka 13. sajandist. Rootsi võim (1154-1809) Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajaloooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249. Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks. 16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed. Rootsi kuningriik tahtis laiendada riigipiire ida suunas, mis viis sõdadeni Novgorodiga. 18.
Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini. kiriku sisevaade Oleviste kirik Tallinna Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas, mida praegu kasutab EEKBKL Oleviste kogudus. Kirik on nimetatud Norra kuningas Olav II Haraldssoni järgi, kes juhtis Norra ristiusustamist 11. sajandil ning suri 1030. aastal selle käigus. Katoliku kirik kuulutas Olav II Haraldssoni seejärel pühakuks (Püha Olav).Kirikut kasutavad tegevuseks 1950ndast aastast Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit. Oleviste kiriku hoone on säilinud 15. ja 16. sajandi alguse ümberehituste ajast, kirikuga teostati ümberehitusi pärast 1625. ja 16. juuni 1820. aastal pikselöögist tekkinud tulekahju, mille tagajärjel kirik kaotas tornikiivri. Tornikiiver taastati alles
Ei omanud suuri maavaldusi, elati annetustest. Liikmed eelkõige vaesed linlased. Kloostrite tähtsus: Kristlike põhimõtete levitamine läbi emakeele; hariduselu edendamine kloostrikoolides; rahva praktilise elu edendamine (nt. kloostrite kaudu jõudid eestisse viljapuusordid, munkadelt õpti põlluharimise viise, käsitöid, vesiveskite ehitamist); naiskloostrites tegelteti haigete eest hoolitsemisega. Eestlaste ristiusustamist ja usundite segunemist soodustanud tegurid: . *Kirjaoskusele ja trükisõnale rõhku panev luterlus pani alguse eestikeelsele kirjasõnale ja talurahvakoolile. *16 saj Piiskop Kieveli eestvõttel anti välja eestikeelne katolik katekismus (usuõpetuse käsiraamat) maarahva laste ettevalmistamiseks. Luterliku õpetuse sisu: *Õndsaks saab usu ja Juamala armu kaudu, mitte kiriku ja oma tegude kaudu, sest inimene on ebatäiuslik. *Usulise tõe allikas on üksned pühakiri Piibel.
..sõjaväe reform, lääni süsteem..., Pippin, Chlodovech, Karl Suur...soovis taastada Rooma impeeriumi, kuid ei suutnud vallutada Araablastelt hispaaniat ja idas Konstantinoopoli, aga vallutas kogu kesk- ja lääne-euroopa) 5. Lääne-Euroopa poliitiline killunemine ja alused tänapäeva suurriikidele 6. Feodaalsuhete ja pärisorjuse kujunemine(Martell, Viikingid Miilist päritolu on taanlased, rootslased ja norralased? Germaani hõimud Miks ei kujunenud enne ristiusustamist püsivat riiklust? Kohalikud valitsejad ja ka rahvas ei pooldanud kuningavõimu ning ainult ristiusk sai tugevdada kuningavõimu. Tähtsamad linnad? Birks, Sigtuna, Hedeby Mis on viikingiaeg? Elanikkonna kasv Mis põhjustas viikingite väljarännet? Millised viikingite riigid tekkisid väljaspool skandinaaviat(96)? Inglismaa ja Island, Gröönimaa Skandinaavia tähtsamad jumalad ja monodeismi tekkimine? Aasid ja Vaanid. Sõja ja päikesejumal Odin, piksejumal Thor ja viljakusjumal Frej
Venemaale liikunud viikingite nimi tuleneb ilmselt nende slaavi nimetusest:Rus. See nimi tuleneb ilmselt Roslagenist ning peegeldub ka tänapäevases riigi soome ja eestikeelses nimes (Ruotsi ning Rootsi). Nende teekonnad viisid mööda Venemaa jõgesidlõunasse Konstantinoopolisse ning LõunaEuroopasse. Keskaeg Gripsholmi loss Mariefredi lähistel. Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikudalad, ning hiljem ka PõhjaBalti veeteed ning Soome laht. 1252. tunnistas Rooma paavst Birger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Lapimaa ning
Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit Vanimates kirjalikes allikates esinevad eestlaste ainunimed, st üheosalised isikunimed. Läti Henriku kroonikas nt Lembitu, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Meme, Kyriavanus, Tabelinus, Wytamas (Roos 1961: 343). 1255. aasta saarlaste ja ordumeistri vahel sõlmitud lepingus on nimepidi märgitud kaheksa saarlast: Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake (Tiit 1976: 485). Alles XIV sajandil pärast maa ristiusustamist ilmuvad allikatesse lisanimed. Taani hindamisraamatus on mainitud eesti soost vasalli Clemens Esto rahvust osutav lisanimi (Kahk 1992: 199, Saareste I: 139). Leo Tiik on osutanud mõnele lisanime oletatava pärandamise juhtumile XIV sajandi Tallinnas. 1333-1337 esineb allikates Nicolaus Agewalke, 1370 Albertus Abbentrode. Tegu võib olla isa ja pojaga, kusjuures poeg on pärinud isa lisanime saksakeelse kuju. 1399. a on rätsep Clawes Karwel omandanud ühe kinnistu ning 1467. a on selle
1) Suhted Skandinaaviamaadega: *Kuni 7. sajandini olid suhted rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega *Alates 7. sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale. *Viikingiajal (800- 1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt sagedased, kuna Eesti asus Bütsantsi ja Idamaadesse viiva kaubatee ääres. Püsivat edu viikingid siiski ei saavutanud. Pärast Skandinaavia ristiusustamist ja riikide teket viikingite sõjakäigud lõppesid *Alates 12. sajandist aktiviseerisid oma sõjalist tegevust hoopis eestlased (eestlaste viikingiaeg), kes käisid sageli rüüstamas Taani ja Rootsi rannikualasid ja põletasid 1187.a maha Rootsi tähtsama kaubalinna Sigtuna 2) Suhted slaavlaste ja Vana- Vene riigiga: *Suhted ida slaavlastega: käidi koos sõjaretkedel ja kaubeldi. Räägiti omavahel tšuudi keelt. *6.-7
Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. Läänid Blekinge - Dalarna - Gävleborg - Halland - Jämtland - Jönköping - Kalmar - Kronoberg - Norrbotten - Ojamaa - Skåne - Stockholm - Södermanland - Uppsala - Värmland - Västerbotten - Västernorrland - Västmanland - Västra Götaland - Örebro Östergötland Ajalugu Keskaeg Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikud alad, ning hiljem ka Põhja-Balti veeteed ning Soome laht. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Lapimaa ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809. aastal. 1389. aastal
muid rikkusi, millest Euroopa suurt puudust tundis. Tõsi, see tõi kaasa mereteede ümberpaiknemise Atlandile ning Vahemereäärsete kaubalinnade hääbumise. Läänemerekaubanduses mängis olulist rolli XII sajandil kujunenud Hansa Liit (alamsaksa k hansa - kamp, selts). Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. XII sajandi lõpuks ongi Hansa kujunenud kaupmeeste liidust kaubalinnade liiduks. Pärast Liivi- ja Eestimaa ristiusustamist läks kogu Läänemere kaubandus Hansa Liidu kontrolli alla. Hansakaupmeeste peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, kus oli võimalik hankida mitmeid Euroopas vajalikke ja 3 hinnatud tooraineid: vaha, lina, kanepit, aga ka mett (suhkur puudus), hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Venemaale veeti Euroopast veini, kangaid, metallitooteid, metalle, Skåne heeringaid ning soola. Venemaa kaubanduses omandasid olulise koha
Bulgaaria territooriumi on valitsenud katoliiklased, slaavlased, bütsantslased, türklased, ent kõige suurem mõju sellele paigale on olnud Kesk-Aasia bulgaari hõimudel. Nende mõjuvõim laienes seni, kuni ulatus praeguse riigi piirideni ja Makedoonia vabariigini (paljud nimetavad Makedoonia vabariigi elanikke tänaseni bulgaarlasteks). Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose poolt ning vürst Borisi ja terve Bulgaaria ristiusustamist kümme aastat hiljem. See muutis Bulgaaria Balkanimaade kultuurikeskuseks. Bulgaaria ajaloo kuldaeg lõppes 1389. aastal, mil türklased said võitu bulgaarlaste ühendvägedest. Sõja selline lõpp mõjutas bulgaaria kultuuri arengut järgneva 500 aasta jooksul. Bulgaarlastel aitas türklaste küüsist pääseda Venemaa. Teise maailmasõja järel sai Bulgaariast kommunistlik riik. Bulgaaria kuningas Simeon II emigreerus. Alles pool sajandit hiljem, 1986
- Alates 7.sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale. - Viikingiajal (800-1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt sagedased, kuna Eesti asus Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede ääres. Püsivat edu viikingid siiski ei saavutanud. Saagad ja ruunikivid annavad teavet ka paljude viikingite langemisest sõjaäikudel Eestisse. - Pärast Skandinaavia ristiusustamist ja riikide teket viikingite sõjaretked raugesid. - Alates 12.sajandist aktiviseerisid oma sõjalist tegevust hoopis eestlased (eestlaste viikingiaeg), kes käisid sageli rüüstamas Taani ja Rootsi rannikualasid ja põletasid 1187 maha Rootsi tähtsaima kaubalinna Sigtuna. · Suhted slaavlaste ja Vana-Vene riigiga: - 6-7.sajandil algas idslaavlaste väljaränne oma algkodust Visla ja Dnestri jõe piirkonnast põhja poole. 8
Aast Mis toimus? Sündmuse mõju Liivimaa arengule a 1143 Rajati Lübeck Linn kujunes sakslaste idaretkede väravaks. Sellest sai hilisemate retkede alguspunkt 1186 Piiskopiks sai Meinhard Hakati ristiusustama. Alguse sai rahumeelne misjonitöö 1198 Ristisõdijate lahing Riia all Ametlik luba paavstilt alustada ristiusustamist vägivallaga. 1199 Albert von Buxhoeveden sai Eestlaste, liivlaste ja latgalite usustamine ja piiskopiks maavallutus on seotud Alberti tegevusega 1201 Albert von Buxhoeveden alustas saksa Piiskopid said uue keskuse. Riiast sai uus asunike tarvis Riia linna rajamist vallutuste tugipunkt. 1202 Asustati Kristuse Sõjateenistuse Ristisõdijate sõjaline jõud on kogu aeg koha peal.
Kaubanduses domineerisid esialgu juudid, germaanlased ja kreeklased, hiljem juba slaavlased ise. Slaavlaste peajumal oli Svarog, varasem taeva- ja päikesejumal. Haveli piirkonna slaavlased austavad Dazbogi (päikesejumal) ja Jarovitti (kevadejumal). Sugukonnas kummardati Rodi ja Rozanitsi (viljakusjumalad). Idaslaavlaste juures ka pikse- ja taevajumal Perun. Kõik hõimud jumalikustavad loodust. 6. saj. Salzburgist lähtuv misjon Aquileia horvaatide seas alustas Slaavlaste ristiusustamist. 8. saj algas missioon sloveenide hulgas ning Karl Suure ajal vendide, tsehhide, obodriitide ja Elbe slaavlaste seas. 850 a. liitusid serblased idakirikuga. 863 algasid misjonitööd Suur-Moraavias; hiljem liitusid ka tsehhi kirikuringkonnad Roomaga. 864/65 toimus bulgaarlaste ristiusku pööramine. 866 ristiti aga üks rühm russe (venelasi?). Gniezno piiskopkonna ja Esztergomi piiskopkonna asutamisega eemaldusid poola ja ungari kirik saksa mõju alt
Kadus suur juht, emotsionaalselt oli raske see, et surnud maeti maha ristirüütlite poolt. Muinaseestlased aga ei matnud , vaid põletasid. Ristirüütlite lahkumise järel eestlased olevat oma surnud üles kaevanud ja siis põletanud, et hing pääseks teispoolsusesse. Madisepäevast alates olid pidevalt eestlaste kaotused. Eestlastel tuli veel tegelda teisel perioodil ka taanlastega. Nad saabusid tallinna alla 1219 Rävalasse. Põhjus- neid palus piiskop Albert. "ei jõua p-eesti aladel ristiusustamist teostada" Toompea linnuse juures suur lahing eestlaste ja taanlaste vahel. Seda lahingut on kirjeldatud taani kroonikates- eestlased peaaegu võitmas, taanlased ei suutnud linnust vallutada. Aga sis tekkis taevasse taani lipp ja see olevat maha kukkunud ja sellest said nad suurt jumalikku jõudu. Fakt on aga see , et taanlased võitsid selle lahingu. Pärast tallinna vallutamist asusid veel põhja eestis ristimist. Sellega seoses see ei meeldinud
*dzihaadi teostamine võib viia sõjani imaam *Jumala ja inimeste vaheline vahendaja, kellesse usuvas siidid islamifundamentalism *eesmärk on igasuguse läänemaise mõju kaotamine islamimaades *Koraanile ja sunnale tavaõiguse sõnasõnalist tõlgendamist ja usutavat järgimist eesti rahvausund eesti rahvausund kui uskumuste segu *mõiste eesti tavausun tähistab uskumuste kogumit, mis valitses Eestis eistiusu ajal, st pärast aastail 1208-1227 toimunud ristiusustamist. Oli ristiusu ning rahvuslikkude uskumuste segu. vaimolendid ja looduse hingestatus *usuti, et on olemas palju nähtamatuid olendeid- haldjaid, vaime ning väiksemaid jumalaid ja jumalusi. *usuti, eti inimene sai teispoolsusega sidet lüüa nii palvetamisega,kui ohverdamisega *rahvausundis läbis arusaam väest- määratlemata energiast, mida sai kasutada ja suunata ning mis avaldus nii kiriku kui ka looduse kaudu. pühapaigad
annet,oskusi ja võimeid. *Ennustamine on üks maagilisee mõtteviisi avaldusi ja põhineb uskumustel, et tulevik on oleviku poolt juba ära määratud. Teadja inimene oskab need tulevikumärgid olevikust üles leida. *Tähtsal koha muistseis uskumuisis oli surnute ja hingedega seonduv.On selge, et surma ei peetud inimese teekonna lõplikuks lõpuks. Kusagil eksisteeris "teine ilm", kust surnute hinged aeg-ajalt elavate juures käisid. *Eestlased õppisid juba enne ristiusustamist tundma seitsmepäevast nädalat, kuid loendades tegelikke, taevas näha olevaid kuid. Aasta kangastus ringina, millel pilnud algust ega lõppu, olid vaid käänukohad, millest tähtsamad olid suvine ja talvine pööripäev. Talvist nim jõuludeks, suvist jaanipäevaks. *Eestlaste pühapaikadeks olid eeskätt puudesalud e hiied. Ristiusu leviku algus *10-11 saj võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. *Kristlus jagunes 1054 a
türklaste vallutuste järel koondus pealinnaelu Konstantinoopolisse 8. Vana-Vene riik Idaslaavlased liikused some-ugrilaste poolt asustatud põhjapoolsematele aladele: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev riigi teke Rjurik ja varjaagid tulid valitsema 882 Oleg vallutas Kiievi, tekkis Vana-Vene riik; varjaagid slaavistusid 988 vürst Vladimir I alustas ristiusustamist (kreeka õigeusk) Jaroslav Tark diplomaatilised abielud Euroopa riikidega; kirjutas Vene riigi õiguse; maa killustatus Kiievi tähtsuse langus, osastisvürstid Novgorodi vürstiriik loode piirkonnas ja Vladimir-Suzdali vürstiriik kirdes kirillitsa ja glagoolitsa; leetopised e kroonikad arhitektuur: bütsantsi kunsti eeskuju sibulkuplid Kiievi Sofia peakirik koolkonnad: Novgorod kainsus lihtsus monumentaalsus
06.09.10 keskendutakse kolmele : religiooniteooria mitte teoloogilises mõttes. (religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõiguse juured ideelises mõttes.
Riigis elab vähemalt 17 000 põliselanikust saami. Nende põhisissetulek on seotud põhjapõtradega. Rootsi on koduks ka väikesele osale etnilistele soomlastele. 4 1.1Ajalugu Rootsi inimasustuse jäljed ulatuvad tagasi nooremasse paleoliitikumi. Skandinaavia on mitu korda olnud kaetud mandrijääga. Viimase jääaja eelsest asustusest Rootsi alal ei ole jälgi ning seda ei peeta tõenäoliseks. Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati. 1252. aastal tunnistas Rooma paavst Birger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. 17
Liivlasi, eestlasi ja latgaleid ässitati üksteise vastu üles; 4.Halvendatud olid eestlaste kavandatud ühised ettevõtmised; 5.Eestlased pidid end võitluste käigus täiendama, mis võttis aega; 6.Kurnas rahvast, puudu tuli elavjõust. Vana-Liivimaa jagunemine muistse vabadusvõitluse järel! MUISTSE VABADUSSÕJA TAGAJÄRJED HENRIKU LIIVIMAA KROONIKA Henriku Liivimaa kroonika (ld Henrici Chronicon Livoniae), 122427 kirjutatud kroonika, mis käsitleb liivlaste, latgalite ja eestlaste ristiusustamist ja võõrvõimudele alistamist umbes 11841227; selle ajajärgu Eesti ja Läti ajaloo tähtsaim allikas. Tugineb peamiselt Henriku ja tema lähikondlaste isiklikele mälestustele, püüab õigustada Liivimaa vallutamist ristiusustamisega. Kroonika on faktirohke ning hoolimata tendentslikkusest valdavas osas usaldusväärne. Originaalkäsikiri ei ole säilinud, vanim ärakiri (nn Codex Zamoscianus) pärineb 14. sajandist.
muid rikkusi, millest Euroopa suurt puudust tundis. Tõsi, see tõi kaasa mereteede ümberpaiknemise Atlandile ning Vahemereäärsete kaubalinnade hääbumise. Läänemerekaubanduses mängis olulist rolli XII sajandil kujunenud Hansa Liit. Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. XII sajandi lõpuks ongi Hansa kujunenud kaupmeeste liidust kaubalinnade liiduks. Pärast Liivi ja Eestimaa ristiusustamist läks kogu Läänemere kaubandus Hansa Liidu kontrolli alla. Hansakaupmeeste peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, kus oli võimalik hankida mitmeid Euroopas vajalikke ja hinnatud tooraineid: vaha, lina, kanepit, aga ka mett (suhkur puudus), hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Venemaale veeti Euroopast veini, kangaid, metallitooteid, metalle, Skåne heeringaid ning soola. Venemaa kaubanduses omandasid olulise koha Hansa Liitu kuuluvad VanaLiivimaa
annaabi.ee 
