Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestlaste kaotus muistses vabadusvõitluses (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Eestlaste kaotus muistses vabadusvõitluses-kas paratamatus ?
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Lähis-Idas alguse saanud ristisõdadest 11. sajandil. 12. sajandiks olid ainsad paganarahvad Euroopas lätlased, leedukad, liivlased, laplased , eestlased ja soomlased . Oli mõistetav, et Püha Maa ehk Lähis-Ida vabastamise kõrvalt peeti oluliseks ka lähisnaabrite ristiusustamist. Läänemere idaranniku ristiusustamist peeti väga tähtsaks. Jõudude tasakaal Venemaa ja Euroopa vahel oli neid seni ristisõjast tagasi hoidnud , kuid kui Venemaa 12. sajandil killustus , kadus see tasakaal ning läänekatoliiklased said võimaluse alustada ristisõdu.
Kui sõjajärg Liivimaa käes oli, oli enam kui selge, et liivlaste maa-ala vallutamisega probleeme ei tule. Liivlased ei osutanud erilist vastupanu ning maa vallutati kiiresti. Eestlaste alistamisega läks aga palju kauem, sest nad olid vaenlastest tunduvalt vapramad ja sõjakamad, kuid sellest siiski ei piisanud . Selleks, et eestlased alla jäid, oli palju põhjuseid. Esiteks ei olnud neil suurt juhti, kes oleks sõjaplaane pidanud ja vägesid juhatanud. Teiseks oli vastastel sõjaline ülekaal ja rohkem arenenud relvastus. Eestlaste relvastus oli aga kehv . Nad olid lõpuks kurnatud nii füüsiliselt kui majanduslikult ning puudu tuli ka sõdijatest. Vastastel oli ka kiriku toetus ja piiramatud ressursid . Veel üheks allajäämise põhjuseks võiks nimetada selle, et eestlastel polnud suurte sõdade kogemust. Nad olid osalenud ainult üksikutel sõjakäikudel. Ka puudus omavaheline koostöö ja inimjõud ammendus kiiresti.
1208-1227 alistati eestlased jõuga ning neid sunniti ristiusku vastu võtma. Selle tulemusena jagati Eestimaa mitmete ristisõdijate riikide vahel.
Arvan, et eestlaste kaotus muistses vabadusvõitluses oli paratamatus. Rahvast oli vähe ja puudus koostöö mõne sõjalise liiduga. Vallutajaid oli palju ja eestlased ei oleks mitte mingil juhul suutnud neile vastu panna. Kuigi eestlased võitlesid nende maa ja riigi eest ning tahtsid oma põhimõtetele kindlaks jääda, oli selge, et alistumist ei saa vältida.
Kasutatud allikad : Internet
Autor : Liisi Pavelts
Klass : 10.B
Eestlaste kaotus muistses vabadusvõitluses #1 Eestlaste kaotus muistses vabadusvõitluses #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisi8 Õppematerjali autor
Arutlus

Sarnased õppematerjalid

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse
2
rtf

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

vabastamise kõrval peeti olulisks ka lähinaabrite ristiusustamist. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Kui ristisõdijad oma retki Eesti aladele 1208. aastal alustasid, võitlesid sakalased, ugalased ja ka läänemaalased ning saarlased vapralt vastu, kuid kui ka idanaabrid Eestisse sõjaretki korraldama hakkasid sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aasta algas eestlastele õnnetult

Ajalugu
Muistne vabadusvõitlus
1
doc

Muistne vabadusvõitlus

Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Seni oli jõudude tasakaal Venemaa ja Euroopa vahel hoidnud kumbagi poolt ristisõjast tagasi. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli aastatel1208-1227. Eestlased alistati jõuga ning nad olid sunnitud ristiusu vastu võtma. Eestlaste peamiseks allajäämise põhjuseks oli vastase suur ülekaal ja nende hea relvastus. Suurt tähtsust omas ka see et eesti sõjamehed polnud elukutselised sõdurid ning neil polnud vastavat väljaõpet. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel

Ajalugu
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse-
2
docx

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

(,samas olid nad aga ka palju aeglasemad ja kohmakamad). Samuti oskasid ristisõdijad maid süstemaatiliselt vallutada, mis osutus neile väga kasulikuks. Eestlased olid samas valmis vaid üksikuteks sõjakäikudeks. Muidugi parandasid eestlased sõja käigus oma relvaarsenali, langenud vaenlaste relvi võttes või neid ise valmistades ning õppisid uusi sõdimismeetodeid. Paraku tegid nad seda liiga hilja. Kõige olulisem vahe eestlaste malevate ja orduväe vahel oli see, et orduvennad olid elukutselised, väljaõppinud sõjamehed. Neil oli parem relvakäsitlemisoskus ja ühtlasi ka oskus võidelda organiseeritult. Rüütlid pidasid kindlalt kinni lahingukorrast. Nad elasid koos ka lahinguvälisel ajal ja olid koos palju katsumusi läbi teinud. Sellepärast suutsid vallutajad ka paremini koostööd teha. Sakslased olid eestlaste jaoks sõjaliselt peaaegu võitmatud,

Ajalugu
Muistne vabadusvõitlus
9
doc

Muistne vabadusvõitlus

MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................... 3 1. Muistne vabadusvõitlus...................................................................................3 KOKKUVÕTE................................................................................... .........8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... ..9 2 SISSEJUHATUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. ­ 1290. aastatel

Ajalugu
Arutlus-Miks eestlased muistses vabadusvõitluses alla jäid
2
doc

Arutlus-Miks eestlased muistses vabadusvõitluses alla jäid?

Miks eestlased muistses vabadusvõitluses alla jäid? Eestlaste muistne vabadusvõitlus kestis 1208. aastast 1227. aastani kui langes Valjale maalinn. Tagajärjed oli üpriski mõrud. Sõda tõi rohkelt kannatusi nii lahingus langejate kui ka rüüsteretkede näol. Eestimaa ristiusustati ja jagati mitme valitseja vahel. Samas tuli Eestisse inimesi kes tutvustasid kohalikele Lääne- Euroopa väärtushinnanguid, traditsioone ja norme. Järgnevalt toon välja tähtsamad põhjused ning tagajärjed. Kindlasti sai määravaks sõjalise taseme erinevus

Ajalugu
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
2
doc

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.­13. sajandil, millest üks osa oli eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208­1227. aastatel. Sõdade käigus eestlased alistati ning sunniti ristiusku vastu võtma. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Eestlastel tuli ligi kakskümmend aastat kestnud sõja vältel kaitsta oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Selle aja jooksul tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile omalt poolt vastata

Ajalugu
Eestlased muistses vabadusvõitluses
1
docx

Eestlased muistses vabadusvõitluses

Eestlased muistses vabadusvõitluses. Muistine Vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Sellel ajal oli ristisõdadeaeg ja võitlus algas sellega, et Idamaade sõjakäigud luhtusid. Seejärel otsustasid sakslased tulla põhjamaade riike vallutama. Eestlased alistati, kuid miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Neid põhjuseid on palju. Sõjalise taseme erinevus. Saklased olid elukutselised sõjamehed, ning neile ei olnud mingiks mureks, minna rahuliku südamega lahingusse. Eestlased aga see vastu ei olnud nii hea väljaõppega kui nemad, ning

Ajalugu
Keskaeg ajalugu
5
docx

Keskaeg ajalugu

heaks) tõotas tuua kasu -1208 võtsid ristimise rahumeelselt vastu Ümera pk. Latgalid (lootes, et saksa teeb nendega koostööd eestis sõdimisel) Ümera lahing ­ 1210 piiravad eestlased M.V.O tugipunkti Võnnut. Kuuldes saksa abivägede saabumisest ­ lahkusid ­ hakaksid S'i luurama (Ümera lähedale metsa) Siis võdeldi omavahel, L'sed jooksid minema, S'ed jäid üksi. Võitlsedi 20-kesi. Eestlased võtsid nad kinni, piinasid ja tapsid nad. Eestlaste muistne vabadusvõitlus -1208 ristisõdadega eestisse, rünnati, meie ründasime vastu- Võitsime Ümera lahingu, millega ka ilmselt kasvas eneseusk. Probleemid: pingestatud suhted naabritega - mõlemad pooled sõjast kurnatud = 1212-1215 vaherahu - Sakslased + latgalid (s. Liitlased) suunduvad Kesk-Eeestisse - eesti 4 maakonda suundusid Riia vastu/retk nurjus/eestlased palusid rahu + võtsid vastu ristiusu -1217 eestlased ründavad Venemaad (ülejäänud mk. sõlmivad

Ajalugu




Kommentaarid (3)

 profiilipilt
: väga palju abi oli sellest (Y)
22:23 16-09-2009
badass profiilipilt
badass: tänksmeen
16:23 02-10-2009
SaNNu92 profiilipilt
SaNNu92: hea
07:02 12-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun