Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? (0)

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?
Albert von Buxheovedeni piiskopiks pühitsemisega sai tõelise hoo sisse ka Liivimaa ristisõda, mille eesmärk oli Liivimaal ristiusu levitamine sealsete paganate seas. 12. sajandiks olid laplased , soomlased, eestlased, liivlased, lätlased ja leedukad ainsad paganarahvad Euroopas. Kuna tolleaegse geograafilise arusaama kohaselt elasid need rahvad Issanda Haua (Jeruusalemm) vahetus läheduses, siis oli mõistetav, Püha Maa vabastamise kõrval peeti olulisks ka lähinaabrite ristiusustamist. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale , kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid.
Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti.
Kui ristisõdijad oma retki Eesti aladele 1208. aastal alustasid, võitlesid sakalased, ugalased ja ka läänemaalased ning saarlased vapralt vastu, kuid kui ka idanaabrid Eestisse sõjaretki korraldama hakkasid sõlmiti 1212 . aastal kolmeks aastaks vaherahu . 1215. aasta algas eestlastele õnnetult. Ristiusu olid sunnitud vastu võtma ugalased ja sakalased. Eestlased palusid abi venelastelt ning nende abiga löödigi peagi sakslased Eesti aladelt minema.
otsustav lahing toimus aga 1217 . aastal 21. septembril Viljandi lähedal, kus Sakala vanema Lembitu juhtimisel üle Eesti kokku tulnud väed jäid pärast väga rasket ja mõlemale poolele suuri kaotusi toomnudlahingut siiski pea 3000-pealisele sakslaste, liivlaste ja latgalite väele alla. Peale seda kõige kibedamat kaotust toimus Eesti aladel veel palju teisigi lahinguid eestlaste eesmärgiga säilitada oma vabadus ja iga vaenlase sihiga vallutada endale tükike sellest maast. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Eesti oli oma vabadusvõitluse kaotanud.
Põhjuseid, miks eestlased selles võitluses alla jäid, võime leida palju. Esiteks oli silmnähtav ebavõrdsus sõjaliste oskuste ning vahendite poolel. Ristisõdijad olid elukutselised sõjamehed, kes olid saanud parimat sellealast koolitust ning kelle käsutuses olid tolle aja kõige parem ning täiuslikum relvastus. Ordurüütlid oskasid välja tuua vastaste kõige nõrgemaid külgi ning nende läbi neid oma tahtele allutada.
See varustus , mis oli eestlastel ning millega nad pidid sellistele viimase peal tehnikaga rünnakutele vastu saama, oli kohandatud vaid üksikute sõjaretkede jaoks.