isiklikult, ta oli nende valvur ja karjane, sest kariloomad ja põllusaadused oli nende ainus rikkus. Võib-olla kummardati teda kauem kui võimsaid rivaale Kapitooliumil: veel keisrite ajastul mainitakse teda koos Fortuna ja genius'ega ning tema kujusid ja altareid võis ajapikku hakata kohtama ka Rooma aedades ja parkides. Silvanus kuulub loodusjumalate hulka, keda pole asjatult võrreldud kristlike pühakutega vähemalt vaesem elanikkond tundis temaga erilist seotust. FAUNUS Loodusjumalate hulka kuulub ka Faunus, keda sageli aetakse segamini Silvanusega. Nagu viimanegi, on ka Faunus karja ja karjuste kaitsja. See metsavana näeb välja nagu Paan alasti, sokujalgadega ja sarved laubal -, kuigi ehk pisut metsikum. Faunuselt pärinevad saladuslikud hääled, mida looduses võib kuulda. Neid hääli peeti enneteks. Faunus sai oma templi ühelt Tiibeti saarelt aastal 194 eKr. Faunuse seotus luperkaalidega pole selge, võib-olla on pidustused saanud
Linna esimese seitsmesaja aasta jooksul olid Januse templi uksed suletud kolmel korral - hea kuninga Numa valitsemise ajal; pärast esimest Puunia sõda, kui Kartaago 241 aastal e.m.a. sai lüüa, ja Augustuse valitsemise ajal, nagu ütleb Milton, "mil julma sõja hääl jäi vait maailma pääl." Muidugi alustati Janusele pühendatud kuuga ka uut aastat. Faunus oli Saturnuse lapselaps. Tema oli midagi kreeka Paani taolist, maarahva jumal. Ta oli ka prohvet, kes kõneles inimestele nende unenägudes. Faunid olid rooma saatürid. Quirinus oli jumalaks saanud Romuluse, Rooma rajaja taevane nimi. Maanid (manes) olid allilma head surnute vaimud.Kohati peeti neid ka jumalaiks ja kummardati vastavalt. Lemuurid (larvae) olid halbade surnute vaimud, keda kohutavalt kardeti.
Sain nende tagaloost rohkem teada- kust nad tekkisid ja milline nende tõeline iseloom oli. Paan Paan on ürgne viljakuse jumal, lõbus ja lärmakas metsavaim, olles nii kiimaline nagu sokk, hoidub alati noorte tüdrukute lähedusse. Hermese poeg, väike habemega koletis, keda nähes kõik jumalad naerma puhkesid. Paani kujutati üsna inetuna: tal olid kitsejalad ning sageli ka kitsepea ja -sarved. Paani vaste Rooma mütoloogias on Faunus. Click to edit Master text styles Second level Paan ja Daphins Third level Autor: Heliodoros Fourth level Materjal: Marmor Fifth level Valmimisaeg: Hellenistlikul ajastul 3-1 saj. e.Kr. Asub Rooma Rahvuslikus
etruskide ennustuskunst (haruspeksid). Peale jumalate oli palju allilmaga seotud deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum. Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid, umbrid). Latiinid rääkisid ladina keeles, tähtsaim linn oli Rooma. Rooma usundis on palju laene kreeka usundist, alates hilisest vabariigist avaldasid mõju idamaad. Noumen ebaisikuline jumalik jõud, mis avaldub ebatavalisel viisil inimeste hulgas. Palju oli maaharimisjumalaid (Tellus, Liber, Silvanus, Faunus). Kodukolde kaitsjad olid laarid, kurjad vaimud olid lemuurid, kelle tõrjumiseks peeti lemuuria püha. Kardetud haigusevaim oli Febris. Peajumalate kolmik oli Jupiter, Mars ja Quirinus. Quirinuse pühad täiskuupäevad oli iidid. Jupiter saatis vihma ja müristamist ning oli võidutooja. Mars oli sõjajumal. Peajumalate kolmik asendati etruskite mõjul: Jupiter, Juno ja Minerva. Tähtsamad jumalad olid veel Ceres, Mercurius, Fortuna, Venus, Saturnus, Neptunus ja Vulcanus (kolm viimast etruski
Vana-Rooma 11.a kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter - peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera- Juno – Jupiteri naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon-Neptunus – Jupiteri vend, merejumal Dionysos-Bacchus-veinijumal Paan-Faunus-kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius – Jupiteri poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Hephaistos- Vulcanus – Juno poeg, tule- ja sepatööjumal Artemis- Diana- Jupiteri tütar, Apollo õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Athena- Minerva - Jupiteri tütar, tarkusejumalanna 2. Marius- Gaius Marius oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Hannibal- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks.
Vana-Rooma 11.kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter- peajumal Hera- Juno- abielu ja sünnituse jumalanna. Poseidon- Neptunus- mere- ja jõgede jumal Dionysos- Bacchus- veinijumal Paan- Faunus- kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius- kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Hephaistos- Vulcanus- tule ja sepistamise jumal Artemis- Diana- jahijumalanna Athena- Minerva- tarkuse ja käsitöö jumalanna 2. (vähemalt paar lauset + aeg) Marius- Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Ta on tuntud põhiliselt oma armeereformi poolest, mis tõi kaasa nii kodusõjad kui ka Rooma vabariigi languse
rahvasterändamise keerises. Kultuur ja usund mõjustatud palju kreeklaste poolt, kuid algne Rooma usund kandis tugevaid etruski jooni. Hierarhilise panteonini jõuti küllalt hilja. Kaua säilis kujutlus ebaisikulisest väest numen´ist. Vanimaid kihistusi - maaharimisega seotud viljakusjumalad: maaviljakusjumalanna Tellus, viljasaagi ja rikkuse jumalanna Ops, viinamarjade viljakusjumal Liber, metsade ja niitude jumal Silvanus, piirikivide kaitsja Terminus, loomakasvatuse kaitsja Faunus. Agraarjumalatele oli pühendatud palju pidupäevi. Ka sõjajumal Mars oli algul kevade ja sigivuse jumal, armastusjumalanna Venus algselt aiasaagikuse kaitsjanna. Rohkesti erinevaid kaitsevaime: surnud esivanemate hinged manes, aitade ja sadude kaitsjad penates, inimasulate ja inimtegevuste kaitsevaimud lares. Järglasteta surnute hinged muutusid kurjadeks deemoniteks lemures. Roomlased ise jaotasid oma panteoni kaheks: (1) dii
Messiina väinas (imes väina tühjaks) ning süljata need taas välja, kusjuures ta võis alla lõmpsata terve laeva! Juba antiikajal kujunes kõnekäänuks, et igaüks, kes võtab ette topeltriski, on sattunud Skylla ja Charybdise vahele. "Aga niipea, kui ta oli parunile otsa vaadanud, uskus ta, et on Skylla juurest Charubdise juurde sattunud" George Sand, CONSUELO, II osa, lk 112. PAANILINE HIRM, PAANIKA - Tuleb jumalast nimega Paan (rooma Faunus), kes oli peamine väiksematest maajumalatest. Ta oli Hermese poeg ühe nümfiga ja lärmakas, lõbus kitsekarjuste, lamburite ja väikekariloomade jumal, kuid paljuski ka loom - sokusarvede ja -jalgadega. Arvamused tema kohta on vastandlikud: väike habemega koletis, keda nähes kõik jumalad südamest naerma puhkesid või himur soerd, kes oma leiutatud karjaseflöödil ehk süürinksil mängis viise, mis olid niisama kaunid kui ööbikulaul ning varitses nümfe
ürgreligioonist. Atribuut võib olla käega katsutav (nt välk käes); võimukus, vääramatu vägi Viljakusjumalad: Tellus maapind, maaviljakusjumalanna Ops viljasaak, mida koristatakse, viljasaagi- ja rikkusejumalanna Liber viinamarjasaakide viljakusjumalus Libera II- jumalanna Silvanus metsade ja niitude jumalus (silva- mets lad. k) Terminus põllupiiride kaitsejumalus, piiride nihutaja Faunus loomakasvatuse jumal (faunid meheliku seksuaalsuse kaitsjad) (TÕESUU - KUI VALETAD, JÄÄD KÄEST ILMA!) (Magna mater suur ema) Mars märts! Venus armastusjumalanna, villjapuude jumalanna Viljakusjumalatele peeti palju pidusid Kaitsevaimud Maanid esivanemate vaimud Penaadid penates, aida- või sahvrivaimud Laarid inimeste kaitsejumalad (Meestel pidid olema lapsed muidu teises maailmas polnud kellelgi ohvreid toomas)
seisuse, erinevalt Kreekast, kus preestri kohustusi täideti muude ametite kõrvalt. Vana Rooma usundi vanima kihistuse moodustab talupoja usund, milles olid olulised igasugused maaharimisega seotud jumalused, nt Ops maa, ta oli vilja jumalanna, hiljem rikkuse jumalanna, oluline oli nt veel viljakuse jumal Liber, keda hiljem samastati Dionysosega, oluline oli veel metsade põldude jm kaitsja Silvanus ning loomakasvatuse ja põllutööde kaitsja Faunus. Oli ka olulisemaid olendeid, keda saab tuua kahte gruppi: laarid ja leemurid. Laarid on kaitsejumalad, kaitsevad maju, perekondi ning nende kujusid hoiti majades sees spetsiaalsetes kapikestes. Leemurid on halvad olendid, surnute hinged, kellest arvatakse et neil on mingi põhjus tulla elavaid kiusama, nende tõrjumiseks või lepitamiseks peeti lemuria püha. Peale surnute hingede oli kurje vaime veel, üheks neist nt palaviku haldjas Febris. Rooma vanimateks peajumalateks on
annaabi.ee 
