50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
teague
Õppematerjali autor
korruselised telliselamud. Tänapäevane elukeskkond Tänapäeva hoonestus koosneb enamjaolt nõukogude ajal ehitatud elamutest, mis vanemas osas on 23-korruselised, uuemas osas suuremalt jaolt viiekorruselised, kuid on ka mõni 9 ja 14- korruseline. Näeme nii Stalinismi ajastu range planeeringuga kvartaleid kui hilisemate aegade vabalt seisvaid 9-korruselisi telliskivitorne. Pelgulinn Kust sai Pelgulinna asum oma nime? 1) Pelgulinn võis oma kujundliku nime saada pelgupaiga tähenduses. Seal varjasid inimesed end Tallinnas sooritatud kuritegude pärast või vaenuvägede eest. 2) Teine tõlgendus on vaese piirkonna pilkenimi, sest selliseid Pelgulinnu on Eestis teisigi. Näiteks Peetri kihelkonnas asus selline saunaküla, kus elasid need peremehed, kes ei suutnud makse tasuda ja pidid pelgu minema. Teine tõlgendus tundub usutavamana, sest veel 1930-ndal tajuti nime sageli halvustavana
ettevõtetele. Hetkel tegutseb Koplis mitu tööstusettevõtet (AS BLRT Grupp), sadamat (Bekkeri sadam, Meeruse sadam, Vene-Balti sadam) ja haridusasutust (Tallinna Kunstigümnaasium, Kopli Ametikool). Pelgulinna asum paikneb kesklinnast 3 km kaugusel läänes, piirneb lõunast Paldiski maanteega, idast Kopli kaubajaama ja Kalamaja asumiga, põhjast Pelguranna ja Sitsi asumiga ning läänest Merimetsa asumiga. Pelgulinnas elab ca 14 600 elanikku. Tänapäeva Pelgulinn on mitmesuguse kooslusega elurajoon, mille moodustavad peamiselt 1920. aastate algul ning 1930. aastail ehitatud puitmajad. Sõle tänava ja Merimetsa piirkonna vahel paiknevad 1960. aastail tüüpprojekti järgi ehitatud elamud. Asumis paikneb mitmeid (tööstus) ettevõtteid (Tapa veduridepoo Tallinna osakond, Elion Ettevõtted AS, AS Tallinna Vesi, Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS, Mööblimaja AS), koole (Pelgulinna Gümnaasium, Sõle
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid