Meetaimed (0)

Eesti Maaülikool
Metsandus - ja maaehitusinstituut
Geomaatika osakond
Meetaimed
Referaat
Koostaja :
Juhendaja : Priit Pihlik
Tartu 2011

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Meetaimede klassifikatsioon 4
Metsade ja parkide meetaimed 4
Rohttaimed 5
Niidu ja karjamaataimed 6
Põllukultuurid 7
Viljapuud ja marjapõõsad 7
Külvatavad meetaimed 8
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Antud referaat on koostatud mesinduse kursuse raames. Referaadi eesmärgiks on anda lühike ülevaade meetaimedest. Oma töös selgitan, mida mõistetakse meetaimede all; kuidas ja mille alusel neid klassifitseeritakse; millal millised meetaimed õitsevad ning tutvustan ka osasid meetaimi lähemalt.

Meetaimede klassifikatsioon

Meetaimed on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt, millest nad valmistavad taruvaiku. [1]
Meetaimi on klassifitseeritud erinevalt. Meetaimi on jaotanud kasvukoha (ja ka otstarbe ) järgi, niidu- ja karjamaa-, põllumajanduslikeks, puuvilja ja marjaaia, köögiviljaaia, parkide ja haljasalade ning jäätmaade meetaimedeks ja eraldi külvatavateks meetaimedeks. [2]
Eesti autorid on jaotanud meetaimed kuude rühma: põllukultuurid, jäätmaade meetaimed, haljasalade meetaimed, metsade, liivikute ja kõrgsoode meetaimed, viljapuud ja marjapõõsad ning külvatavad meetaimed. [2]
Õitsemisaja järgi eristatakse kevadisi ( paiseleht , viljapuud, pajud , vahtrad), suviseid (valge ristik , pärn, päevalill) ja sügisesi meetaimi (münt, kanarbik , nõianõges). [2]
Saagi iseloomu järgi eristatakse ainult õietolmu andvaid taimi (sarapuu, magun , kibuvits, kask ), mida mesilased külastavad ainult suure õietolmuvajaduse korral. Nektarit ja õietolmu andvaid taimi, milleks on enamik meetaimi ning ainult nektarit eritavaid taimi nagu vikk ja puuvill . Niisuguseid taimi on väga vähe. [2]
Meetaimi võib jaotada ka pea- ja kõrvalmeetaimedeks. Peameetaimedeks on Eestis valge ja roosa ristik, pärn, valge mesikas, kanarbik, põdrakanep jt. Need taimed võivad anda monofoorset mett . Monofoorseks nimetatakse niisugust mett, millest 1/3 on kogutud kindlatelt taimedelt. [2]

Metsade ja parkide meetaimed

Meeproduktiivsuse seisukohalt jaotatakse metsad kasvutiheduse ja liigilise kooseisu järgi 3 rühma: tihedad metsad , hõredad metsad ja metsalagendikud ning raiesmikud. Tihedas metsas korje peaaegu puudub. Hõredates metsades
kasvab juba küllalt palju nektarit andvaid taimi kuid nad pole nii nektaririkkad kui lagendike taimed. Kõige nektaririkkamad alad on raiesmikud. Seal kasvavad headest meetaimedest vaarikas ja pajulill . [2]
Linnades, asulates ja nende lähemas ümbruse esineb mitmesuguseid ilupiud, põõsaid ja lilli, mis on ka meetaimed. Linnades ja asulates enim leiduvad meetaimed on harilik vaher , pajud, remmelgad, hobukastan , pihlakas, suur läätspuu, pärn, lumimari jt. [2]
Kanarbik on 10-60 cm kõrgune hargnev kääbuspõõsas. Lehed on redutseerunud varrele igihaljasteks soomusteks. Õis neljatine, lillakas . Õitseb juulis augustis 30-40 päeva. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. Mesilased külastavad kanarbikku peamiselt hommikupoolikul. [2]
Harilik lumimari on madalakasvuline põõsas. Lehed lühirootsulised, alt sinakasrohelised. Õitsvatel okstel on lehed korrapärased, mitteõitsvatel okstel lõhestunud, ebakorrapäraste hõlmadega. Õied on väiksed , kellukjad. Õitseb juulist septembrini 30-40 päeva. Hea meetaim , meekogus 400 kg/ha. [2]
Harilik vaher on kuni 25 m kõrgune puu. Lehed 5-hõlmalised, pikalt teritunud tipuga ja tömpide sisselõigetega. Õitseb enne lehtimist aprillis-mais 7-10 päeva. Rohekaskollased õied on kahesugulised, püstistes kännastes. Meeproduktiivsus on 200-1000 kg/ha. [2]

Rohttaimed

Sellesse rühma kuuluvad mitmesugused looduslikud taimed, mis kasvavad aiaäärtes, teeservades, söötidel ja teistel kasutamata maa-aladel. [2]
Mägi-pajulill on püstine kuni 80 cm kõrgune taim. Lehed kitsasmunajad, vastastikku asetsevad, kuni 8 cm pikkused, hambulise servaga. Õied paiknevad üksikult ülemiste lehtede kaenaldes, heleroosad, kuni 1 cm pikad. Õitseb juunist augustini 45 päeva. Meeproduktiivsus kuni 350 kg/ha. [2]
Naat on 50-100 cm kõrgune, jämeda, palja, seest õõnsa varrega umbrohi . Lehed kaheti kolmetised, laikolmnurksed. Valged õied on 20-25 erinevas pikkuses kiirega liitsarikas. Õitseb juunis-juulis. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. [2]
Ahtalehine põdrakanep on 25- 150 cm kõrgune taim. Pealt tume-, alt sinakasrohelised süstjad lehed, asetsevad vahelduvalt. Õied lillakasroosad, lõhiroalised, pikas rohkeõielises hõredas tipmises kobaras. Õitseb juunist septembrini 46 päeva. Meeproduktiivsus kuni 400 kg/ha. [2]
Harilik sealõuarohi on mitmeaastane kuni 100 cm kõrgune vastiku lõhnaga taim, mida loomad ei söö. Vars neljakandiline , lehed suured, munajad , rootsulised. Õied väikesed, punakaspruunid. Õitseb juunist septembrini. Nektar eritub tilkadena. Meeproduktiivsus kuni 500 kg/ha. Meeproduktiivsus on kuni 500 kg/ha. [2, 3]

Niidu ja karjamaataimed

Niidud jaotatakse taimede liigilise kooseisu järgi aru-, üleajutus-, soostunud ja võsastunud niitudeks. Neist kõige liigirikkamad on aruniidud. Looduslikel karjamaadel on meetaimestik enam-vähem sarnane niitudel leiduvaga. Kultuurkarjamaadel on liigirikkus küll väike, kuid seal on suur osa liblikõielistel taimedel kes on head meetaimed. [2]
Imikas on kaheaastane 30-100 cm kõrgune rohttaim. Lehed süstjad, karedad, kuni 10 cm pikad, 1,5 cm laiad . Viietised õied on sametjalt lillakassinised, rohkeõielistes õisikutes. Õitseb juunis-juulis. Meeproduktiivsus on kuni 120 kg/ha. [2]
Valge iminõges on mitmeaastane 30-60 cm kõrgune huulõieline umbrohi. Rootsulised lehed on nõgesetaolised, karvased, kuid ei kõrveta. Õied on valged, õie alahuulele laskuvad putukad. Õitseb aprillist augustini. Meeproduktiivsus 60-120 kg/ha. [2]

Põllukultuurid

Põllukultuuridest on head meetaimed valge mesikas, põlduba, raps, valge sinep, tatar , roosa ristik, valge ristik, lutsern. [2]
Valge mesikas on valgete õitega kaheaastane 1,5-2 m kõrgune liblikõieline sööda- ja haljasväetistaim. Külvinormiks puhaskülvi korral 14-20 kg seemet hektarile. Õitseb juulis. Meeproduktiivsus 200 kg/ha. [2]
Valge ristik on levinud murutaimena ja põllukultuurina. Alustab õitsemist juuni keskel ja seda loetakse peakorje alguseks. Õitseb 30-40 päeva. Meeproduktiivsus on 100-120 kg/ha, mesi on peaaegu hele, värvitu või pruunika varjundiga. Õietolm on hele-või kollakaspruun. Valge ristiku mesi on võetud kokkuleppeliselt standardmeeks. Sellega võrreldakse teisi meeliike. Kõige paremini eritab nektarit kui temperatuur on öösel üle +15C ja päeval +24C. Ristiku mesi sobib hästi mesilasperedele talve söödaks. [3]
Roosa ristik on oluline peakorje meetaim. Õitsema hakkab natuke hiljem kui valge ristik. Roosalt ristikult koguvad mesilased nii nektarit kui õietolmu. Meeproduktiivsus on kuni 125 kg/ha. Õietolm hele- kuni kollakaspruun. Mesi on hele ja seda on peaaegu võimatu eristada valge ristiku meest. Roosa ristiku mesi sobib hästi mesilastele talvesöödaks. [3]

Viljapuud ja marjapõõsad

Viljapuudelt ja marjapõõsastelt ei saada mett rikkalikult, keskmiselt 20-30 kg/ha, kuid nad annavad kevadise elatuskorje, soodustades seega pere tugevnemist peakorje ajaks. [2]
Ebaküdoonia pole väga levinud Eestis. Kasvatatakse rohkem ilupõõsana. Õitseb alates mai lõpust kuni 12 päeva. Meeproduktiivsus on kuni 340 kg/ha. [3]
Aedvaarikas hakkab õitsema hiljem kui teised marjapõõsad – juuni esimesel poolel. Õites on rikkalikult nektarit ja õietolmu. Meeproduktiivsus on 70-100 kg/ha. [2]
Kirss on väga levinud viljapuu Eestis. Õitseb mai keskelt kuni mai lõpuni. Hea õietolmu taim. Õietolm on pruun. Meeproduktiivsus on kuni 50 kg/ha, mis võib mitmekordistuda viljakamal mullal. Eestis kasvatatakse veel magusat ja lõhnavat kirsipuud. Produktiivsus umbes sama. Üldiselt külastavad mesilased kirsipuid rahuldavalt, tagades nende tolmeldamise. [3]

Külvatavad meetaimed

Mesilaste korjemaa parandamiseks ja laiendamiseks külvatakse meetaimi põldudele, viljapuude reavahedesse, niitudele, karjamaadele ja jäätmaadele. Meetaimede külviga saab korjet rikastada, pikendada, täita korjevaheaegu ja täiendada korjevaeseid perioode. Spetsiaalsed meetaimed on keerispea , moldaavia tondipea, kurgirohi, veiste-südamerohi, mesiohakas, meliss, iisop , ussikeel ja naistenõges. [2]
Ussikeel kasvab looduslikult teede servades. Põuakindel, eritab nektarit kestva põua korral. Meeproduktiivsus on 400-500 kg/ha. Õietolm on sinakas. Eestis kasvatatakse aedades üheaastase taimena teelehtjat ussikeelt ja temast aretatud sorte . Kevadise külvi korral õitseb juunist septembrini. Pinnase suhtes vähenõudlik, kuid eelistab liivasemat ja päikeselist kasvukohta. [3]
Keerispea on lillakate õitega ühe aastane taim. Looduslikult Eestis ei esine. Külvatakse alates aprillist. Hea meetaimena külvata 3-4 korda vegetatsiooniperioodi jooksul! Ühtlaseks tärkamiseks soovitatakse segada seemned liivaga vahekorras 1:3. Õitseb 4-6 nädala pärast külvi, õitsemine on rikkalik ja kestev. Meeproduktiivsus 150kg/ha. Kirjanduses on pakutud 1000 kg/ha kohta kuid seda väga heades tingimustes. Õietolm on tumelilla. Keerispea mett hinnatakse võrdseks pärnameega. Kristalliseerudes on hele, peenekristalliga. [3]
Kurgirohi on ühe aastane, helesiniste õitega taim. Mesilased külastavad kurgirohtu niikaua kuni ta õitseb. Mee produktiivsus põua ajal kuni 100 kg/ha ja heades tingimustes kuni 800kg/ha. Taim on niiskuse nõudlik. Ükskord külvatud kurgirohi paljuneb ise ja võib muutuda umbrohuks. Mesilastele on ta väga väärtuslik taim. [3]
Iisop. Mitmeaastane meetaim. Looduslikult Eestis ei leidu. Õitsema hakkab teisel kasvuaastal. Kasvukohana eelistab viljakat kergemat mulda ja päikesepoolset kallakut. Õitseb juulis-augustis umbes 30 päeva. Meeproduktiivsus 200-320 kg/ha. Samal kohal võib iisopit kasvatada kuni 10 aastat. [3]

Kokkuvõte

Meesaagi suurendamiseks on võimalik külvata saagi suurust soodustavaid meetaimi. Samuti on võimalik paigutada tarud sellise koha peale, kus kasvavad taimed, millelt mesilased saavad rohkem nektarit ja õietolmu.
Olenevalt sellest, millistelt meetaimedelt mesilased oma toiduvarusid koguvad, muutub ka mee väljanägemine ja maitse. Iga taim annab omamoodi maitse ning värvgi võib varieeruda üsna tumedast heledani.

Kasutatud kirjandus

Wikipedia. Meetaimed.
[ http://et.wikipedia.org/wiki/Meetaimed ] (15.02.2011)

Mesilaste korjemaa ja meetaimed.
[ http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1157/Moodle%20%281%29.zip/Moodle%20%281%29/Mesilaste_korjemaa_ja_meetaimed2.pdf ] (15.02.2011)

Eesti meetaimed.
[ http://mesindus.ee/meetaimed ] (15.02.2011)
11