Ümarussid (0)

ÜMARUSSID
Ebasanitaarsetes tingimustes võivad inimese soolestikus parasiteerida ümarussid - limuksolge  ja maatuss e. naaskelsaba. Solkme emasloom on kuni 20 cm pikk. Munad väljuvad sooltest koos peremeesorganismi väljaheidetega. Maatuss elab samuti soolestikus ja ronib läbi päraku välja munema . Tema munad on väga vastupidavad.
Ümarussid ehk namatoodid on võib-olla maailma kõige arvukamad loomad. Neid elab enam-vähem kõikjal ning paljud neist parasiteerivad teistes loomades ja taimedes. Näiteks võib mõnes paigas madalas kaldavees leida ühelt põhjaliiva ruutmeetrilt rohkem kui üks miljon tillukest ümarussiisendit. Ümarussid on põhiliselt ühesuguse toruja välimusega – enamik neist on alla 3 mm pikkused, väljaveninud, lihaselise, mõlemast otsast teritatud kehaga.
Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) on loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 80 000 erineva liigi, kellest umbes 15 000 on parasiteerivad. Ümarussid on levinud nii mage -, merevees kui ka maismaal. Ümarusse on leitud isegi Antarktikast ja ookeanisüvikutest.
keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud
- segmentideta
- omavad seedetrakti
- parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas
- lahksugulised
- ei oma vaheperemeest
- osa elutsüklist pinnases
· Ascaris lumbricoides – solge
· Enterobius vermicularis – naaskelsaba
· Trichurius trichiura – piuglane
· Trichinella spiralis – keeritsuss
· Strongyloides stercoralis – ürgpihtlane
Bilateraalsümmeetrilised lülistumata kehaga, ümara ristlõikega
(siit ka nimetus) ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid .
Enamik nendest väga väikesed, isegi mikroskoopilised. Nahklihasmõigus
säilinud ainult pikilihased, keha kaetud enamasti tugeva kutiikulaga.
Esineb primaarne kehaõõs, mis on täidetud rõhu all oleva
vedelikuga. Sooltoru lühike ja kulgeb sirgelt läbi keha, algab
suu ja lihaselise neeluga ning avaneb pärakuga saba alusel.
Närvisüsteem koosneb väikesest peatängust ja külgmiselt
kulgevatest närviväätidest. Vereringesüsteem ja hingamiselundid
puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised,
areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne.
Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Eristatakse
kolm ökoloogilist gruppi. Vabalt elavad ümarussid asustavad
veekogusid ja mulda. Nad on ühed olulisemad orgaanilise aine
lagundajad. Sageli on nende eluiga väga lühike. Taimeparasiidid
on kuni 2 cm pikkused ümarussid. Taimemahla kättesaamiseks
on neil suus piigitaoline moodustis mille abil taimerakud purustatakse.
Rida ohtlikke taimekahjureid nagu kiduussid (kartuli-, ristiku -,
kaera-kiduuss). Need ussid säilivad munadena mullas emaloomast
moodustunud kookonis. Sobiva taimeliigi juurte eritised aktiveerivad
muna arengu, ussid väljuvad munast ning tungivad taime juurtesse.
Loomaparasiidid on kohastunud eluga praktiliselt kõigis ümarussidest
kõrgema arengutasemega loomades, alates rõngussidest. Seoses
sellega on neil kujunenud väga keerulised arengutsüklid ja
osal liikidest ka peremehe vahetus. Valdavalt toimub areng ühe
peremehe piires, kuid erinevates kehapiirkondades ( vastsed enamasti
kopsus , täiskasvanud ussid sooles). Tuntumad loomaparasiidid
on solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea,
naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss
jne.
Nakatumise allika järgi võib ümarusse jagada geohelmintideks
(nakatumine mulla kaudu) ja biohelmintideks (nakatumine teiste
elusorganismide kaudu).