aga plussiks on see, et kui on progressiivne maksusüsteem ja 2 aste siis peavad kõik maksma sama palju tulumaksu. Regressiivse maksusüsteemi miinuseks on see, et madalama sissetulekuga inimene peab maksma rohkem, kui suurema sissetulekuga sellisel juhul on see plussiks suurema sissetulekuga inimesele. Neutraalse maksusüsteemiga on suurema sissetulekuga inimestel maksumäär suurem kui väikese sissetulekuga inimestel. Minu arvates võikski olla nii, et võetaksegi rikkamatelt natuke rokem raha kui vaestelt. Loomulikult oleks see natuke ebaaus ka, kuna eks iga inimene ju teab mis ala peale läheb ja palju teenib.
arvavad, et sotsiaaltoetusi saab suurendada siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu, seevastu sotsiaaldemokraadid (vasakpoolsed) arvavad, et majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. Heaoluriigi põhilised tunnused on järgmised: ülekandeühiskond, see on täpne, sest ressursside ülekandumine on heaoluriigile väga omane. Ressursse, eelkõige rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Heaoluriigile on veel omane see, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Majandamis- ja maksutulusid võib riik kulutada mitmel otstarbel. Riik saab kasumi suunata majandusse ning võib ka suurendada sõjalisi kulutusi ning ehitada transpordi- ja sidekanaleid. Eesti vastab heaoluriigi peamistele meetmetele. Meil on toetused ja pensionid, kuid sellele vaatamata on Eestil veel palju arenguvõimalusi
arvavad, et sotsiaaltoetusi saab suurendada siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu, seevastu sotsiaaldemokraadid (vasakpoolsed) arvavad, et majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. Heaoluriigi põhilised tunnused on järgmised: ülekandeühiskond, see on täpne, sest ressursside ülekandumine on heaoluriigile väga omane. Ressursse, eelkõige rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Heaoluriigile on veel omane see, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Majandamis- ja maksutulusid võib riik kulutada mitmel otstarbel. Riik saab kasumi suunata majandusse ning võib ka suurendada sõjalisi kulutusi ning ehitada transpordi- ja sidekanaleid. Eesti vastab heaoluriigi peamistele meetmetele. Meil on toetused ja pensionid, kuid sellele vaatamata on Eestil veel palju arenguvõimalusi
aastatel. Saksamaa vastab konservatiivse riigi mudelile, seetõttu soositakse staatuslike erisuste säilimist ja sotsiaalsed kindlustused ning toetused on enamjaolt seotud töökoha ja sissetulekuga. USA vastab liberaalse riigi mudelile, seega on põhiväärtuseks indiviidi vabadus ning majanduses kehtib põhimõte, et konkurentsiturg kaotab ebavõrdsuse. Esiteks võtan luubi alla ressursside ümberjagamise kummaski riigis: 1) Saksamaal kehtib astmeline tulumaks, mis võimaldab rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele rahalisi ressursse üle kanda. Maksude suurus sõltub mitmetest erinevatest faktoritest: perekonnaseis, laste arv perekonnas, elukoht, töökohtade arv ning sissetulek jne. Samuti kantakse finantsressursse üle ka erinevate liidumaade vahel: suuremate eelarvetega liidumaad kannavad osa ressursse üle vaesematele liidumaadele. 2) Ameerika Ühendriikide maksusüsteem on samuti mitmetasandiline, kuid erineb osariigiti üsna palju. Üldiselt kehtib USA-s 11(
sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust, sekkudes aktiivselt majandusse, jagades maksupoliitike abil ümber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ning perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega. Heaoluriigil on kaks põhilist tunnust. Esimene neist avaldub nimetuses ülekandeühiskond, mida heaoluriigi kohta ka vahel kasutatakse. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda, samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Teiseks annab heaoluriigist tunnistust asjaolu, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi arenguetapid ja tulevik Laia leviku saavutas heaoluriik 20. sajandi keskpaigaks. 1960.-1970 aastatel teenused ja toetused suurenesid. Lääne-Euroopas läks sotsiaalkuludelej uba kolmandik või enam riigieelarvest, pensioni- ja tervisekindlustus oli umbes 90 protsendil elanikest. Kuna maailmamajandus kasvas, siis oli ka riigi tulu
kõigile -osalemine:erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. -kultuur: mitmekesisuse väärtustamine -ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Heaoluriik *tekkimine: Sotsiaal-majanduslik ja poliitine olukord tingis heaoluriigi (erilise ühiskonnatüübi) kujunemise. Eesmärgiks on ühisühvede pakkumine. *tunnused: 1. ülekandeühiskond (ressursside ülekandmine) nt. väliskaubandusest tervishoidu või poliitikasse / rikkamatelt vaesematele) 2. sotsiaalalsfääri vajadused (majandamis ja maksukulusid võib riik suunata erinevatel otstarbetel) nt. kasum suunata majandusse/suurendada sõjalisi kulutusi, ehitada transpordi- ja sidekanaleid. *tulevik: 1980.aastal tulid kiiresti välja majanduskriisist. head inimarengu näitajad, majanduslik konkurentsivõime. Nt. soome, taani, norra, kanada. Kuid heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse preagugi. heaoluriiki püüdakse ümber korraldada muuta. seda
Tunnet suurendas 5. saj eKr võitlus pärslaste vastu. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid barbariteks. Pidasid end barbaritest paremaks ja uskusid, et barbarid on loomult orjalikud, hellenitele on aga omane kodanike vabadusele põhinev riigivorm- linnriik. Ühiskonna struktuur Enamik kreeklasi tegelesid põlluharimisega. Jõukad talupojad said majapidamisega iseseisvalt hakkama. Vaesemad talupojad ja karjused olid sunnitud rikkamatelt laenu võtma, tagatiseks oli maatükk. Nii muutusid maa omanikest rentnikeks. Käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas linnaelanikkond. Linnaelanikest osa oli põlluharijad, suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitöölisi hinnati linnriikides madalalt, mõnel pool olid nad koguni kodanikuõigusest ilma jäetud. Ülemkiht Ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased- aristokraadid. Riigimehed ja vaimuinimesed- aristokraadid
Ühishuvis on kõikide oma, seda kasutavad paljud inimesed, nagu valgusfoorid, tänavavalgustid, tänaval olevad prügikastid. Riigieelarve ja sellega seotud mõisted. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavata kulude kohta. Eelarve on kui hinnang. Maksusüsteemid ja nende analüüs. Proportsionaalne maks- kõikidelt kodanikelt võetakse võrdne arv protsent raha palgast maha. Astmeline ehk progresseeruv maksusüsteem- kus rikkamatelt inimestelt võetakse rohkem maksu ja vaesematelt vähem. Maksud. Tulumaks-on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Käibemaks- seda makstakse ostu-müügi tehingutelt. Maamaks- seda tasub iga kinnistu omanik. Riigilõiv- maks mida tuleb maksta kodanikutehingute eest, nagu passi id-kaardi taotlemine. Aktsiisimaks- erimaks, mis kehtestatakse kindlatele kaupadele, mis ohustavad väliskeskonda. nagu alko, tubakas, bensiin.
perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse hr's alati sotsiaalse õiglusega. Üheks oluliseks eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Võttes enda kanda niisuguseid teenuseid ja riske, millest turg huvitatud pole, tõstab hr kaudselt ka turumajanduse efektiivsust. HR'l on kaks põhilist tunnust: 1) Ressursside ülekandmine. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonniti (nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. 2) ca pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Bismarck 1880ndatel tööõnnetus- ja tervisekindlustus Beveridge aktiivne tööhõivepoliitika: in koolitatakse välja vastavalt tööturule 1) Liberaalne heaoluriigi mudel: investeerib sotspoliitikasse; inimestele ei maksta suuri toetusi; töötajad maksavad võimalikult vähe makse; üritab kaotada takistused vabale konkurentsile; meditsiin ja haridus tasulised.
teose. Raamatu pikkus (olgu öeldud, et lehekülgede arv), sisu ning teemaarendus köitsid mind juba esimestel lugemis minutitel. Raske oli seda romaani käest ära panna. Raamatu alguses sain aru juba selle aja viletsusest. Paljud inimesed olid näljas, kõhud valutasid ning ka haigused ei puudunud. Kõik üritasid kuskilt kasvõi natukene hamba alla saada ja midagi koju lastele ning naisele viia. Äärmisel juhul võeti ka rikkamatelt laenu. Seda romaani on raske mitte kaastundega lugeda, sest väga täpselt ning detailselt on vaesust kirjeldatud, kuidas inimestel polnud terveid riideid, mida selga panna, kuidas külm põue tungis ning külmavärinad kehale tekkisid, samal ajal, kui mina siin soojas toas saan tänaseid mugavusi lubada. Seda raamatut lugedes tundsin ma kurbust, valu ning viletsust. Raske oli aru saada, kuidas kunagi üldse niimoodi elatud saadi. Pidevalt peatusin ning jäin mõtlema, kui
iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamine. *E.Durkheim-vaimuelu ja sostsiaalse solidaarsuse areng. Tööstusühiskonnas suurenes individualism ning traditsioonilised institutsioonid kaotasid oma rolli normide kehtestamisel. 5) *Heaoluriik-riik, mis kindlustab inimestele turvalise elu. Parandab inimese toimetulekut ja sekkub majandusse. *Heaoluriigi tunnused: ülekande ühiskond-raha kantakse üle rikkamatelt vaesematele ja pool avalikest kulutusdest läheb sotsiaalsfääri. KOLM HEAOLURIIGI MUDELIT : *Konservatism-sotsiaaltoerused sõltuvad inimese poolt teenitud palgas. Inimese eest peab hoolitsema temale lähedane inimene vms. *Liberalism-inimene on ise oma õnne sepp, riik ei sekku inimeste ellu, riik kindlustab inimest tööga ja palgaga. Maksud väikesed, kuigi palju kodutuid inimesi.
Kas mees, kes on tapnud sarimõrvari ja vägistaja, on ka ise halb, või on ta teinud maailmale hoopis teene? Aga ärihai, kes annetab kodututele raasukese oma varandusest, mille ta on teeninud väljapressimiste ja ähvarduste abil? See on koht, kus igaüks peab tegema enda otsuse. Kirjandusest võib tuua suurepärase näite keerulisest tegelasest nimega Robin Hood, kes esindas vastandlikult mõlemat külge ta annetas raha abivajajatele, olles selle häbitult röövinud rikkamatelt. Kogu meid ümbritseva tohuvabohu selgitamiseks on suurem osa maailmast pöördunud religiooni poole. Kiviajal, kui puudusid suuremad eetilised piirid, polnud vajadust ka jumalate järele. Tsivilisatsioonide tekkides aga tuli kuidagi põhjendada kõike selgitamatut ning aegamööda hakkas usk pakkuma ka lohutust küll kurjad peale surma põrgus piinlevad ning head taevas oma teenitud tasu saavad. Kuid ka jumalad pole veatud, nemadki vihastuvad, teevad vigu ning haiget... kui
sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. 2 valdkonda: *Majandus: maksupoliitika e. jagab tulusid ümber *Sotsiaalvaldkond: korraldab haridust , tervishoidu ,perepoliitikat Heaoluriik: Eesmärgid : 1. sekkuda majandusse ja tulude ümberjaotamisse . 2. pakub ühishüviseid. 3. korraldab haridust , tervishoidu ,perepoliitikat. Tunnused: 1. ressursse võib kanda ühest valdkonnast teise ja rikkamatelt vaestemasse. 2. 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri. Põhimudelid : 1. Konservatiivne korporatiivne heaolu mudel. Aluse pani Otto Van Bismarck. Orienteerub palgatöötajale. Kõrgema palgalised töötajad saavad suuremaid väljamakseid ,sest nende isiklik panus on suurem. Pole arenenud riiklikud lastepäevahoiu asutused ,kuna eeldatakse ,et naine käib töö .NT, Belgia, Saksamaa. 2. Sotsiaaldemokraatlik ( Skandinaavia )
Peale vaimse heaolu on inimestele tavaliselt oluline kauba kvaliteet, mida nad tarbivad. Kaupade vaba liikumise tagamiseks peab turustatav kaup vastama kindlatele tehnilistele tingimustele. Kaup ei tohi rikkuda inimese tervist ja keskkonda. Euroopa Liit on ka suurim turg maailmas, olles seeläbi teistele riikidele koostööpartneriks. Turu toimimiseks on vääga oluline eelarve. Euroopa Liidu üks eesmärks on ressursse jagada rikkamatelt riikidelt vaesematele. Arvan, et see on väga oluline, sest Lääne-Euroopa elab paremini kui Aasia. Kuigi maailm peaks olema võrdne ja Euroopa Liit proovib kõiki võrselt kohelda. See on märk kindlameelsest mõtlemisest, et tehakse pikalt plaanid ette ja arvestatakse kõige ning kõigiga.
tagades kodanikele väärika eksistentsi Eesmärgid: Tagada inimeste toimetulekuvõimalusi Pakkuda ühishüvesid Pehmendada turukonkurentsi Pakkuda soodsaid teenuseid Pakkuda kõigile võrdseid õigusi Teha suuremaid investeeringuid haridusse ja teadusesse Tunnused: Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise (nt kaubandusest tervishoidu, rikkamatelt vaesematele) Maksutuludest ~50% läheb sotsiaalsfääri kulude katteks (Eestis 2010. aastal ~44%) Peamised mudelid Tunnused Sotsiaaldemokraatlik Konservatiivne Liberaalne Näited Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Belgia, USA, Jaapan, Eesti (?) Suurbritannia Prantsusmaa Põhimõte Universalism (kõiki Tööpanuse arvestamine Tõestatud vajadusel
ning majandust reguleerivaid funktsioone. See on riik, mis sekkub aktiivselt majandusse, mis jagab maksupoliitika abil tulusid ümber ning korraldab haridust ja tervishoidu. Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Kuigi algselt peeti riikliku heaolupoliitika ajamisel silmas vaeseid, siis tänapäeval on selle sihtgrupiks saanud keskklass, kes moodustab ühiskonna enamuse. Sellel on kaks tunnust: 1) ressursside kandmine ühest valdkonnast teise ja rikkamatelt ühiskonnaliikideelt vaesematele. 2) Riik võib suunata saadud majandamis- ja maksutulusid kulutada mitmel otstarbel. Heaoluriigi põhimudel: 1) Konservatiiv - korporatiivne heaolumudel: see orienteerub palgatöötajatele. Kindlustushüvitiste suurus ja ulatus elualade kaupa ning kvalifikatsioonide järgi varieerub. Kõrgemapalgalised töölise saavad suuremaid väljamakseid. Saksamaa heaolumudeli
Töö tegemisel enam mitte aja - töö vaid tulemus-töö Ühiskonna arengu eesmärk heaoluriik? Korporatism? Elitarism? on riigi olemus, kus riik on endale võtnud lisaks sotsiaalkorraldust (u.50% riigi skp-st) ja majandust reguleerivaid ülesandeid -eesmärgiks sotsiaalne õigus Heaoluriigi teiseks oluliseks tunnuseks on see, et resursse võib üle kanda ühest valdkonnast teise (nt. Mootorikütuse aktsiisist pensionide maksmiseks, rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele) Riigi sekkumine majandusse, sots. hüvede suur osakaal. Korporatism ...on poliitikakujundamise viis, mille puhul valitsusametnikud domineerivad piiratud arvu tunnustatud ja toetatud huvigruppide üle Korporatiivses ühiskonnas saavad korporatiivsed institutsioonid (tootmis- ja tööstusharud) riigi ametliku struktuuri osaks. (nt. rasketööstus, teedeehitus, transpordisektor ja üldse suure tööjõuvajadusega sektorid; )
Eestis sünnijärgi, Usas sünnikoha järgi Natoralilatsioon- kodakondsuse taotlemine Eestis ( 2 eksamit- eesti keel ja ühiskond) 5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. 1) *Heaoluriik-riik, mis kindlustab inimestele turvalise elu. Parandab inimese toimetulekut, kaitseb neid tururiskide eest ja sekkub majandusse. *Heaoluriigi tunnused: ülekande ühiskond-raha kantakse üle rikkamatelt vaesematele- resursside ülekandmine ja pool avalikest kulutusdest läheb sotsiaalsfääri 40-50% KOLM HEAOLURIIGI MUDELIT : 1) * konservatiiv-korporatiivne (omane Mandri-Euroopale, nt Saksamaa, Belgia) – aluspõhimõtteks tööpanusega arvestamine, sh kindlustusmaksete tegemisel, see süsteem soosib kõrge kvalifikatsiooniga ning pika tööstaaziga palgatöötajaid; vt nt O.Bismarcki reformid 1880-ndatel;
Heaoluriik - Sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid. Peamised tunnused: 1) Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele. 2) Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks. Teisi tunnuseid: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile tasuta hariduse tagamine ........................................................................................................................................................... ............. Heaolureziimid: Sotsiaaldemokraatlik mudel:
- ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus - tööstuslik kaubatootmine - rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus - inimõiguste tunnustamine Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi tunnused: - sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses - rahaliste ressursside ülekandmine rikkamatelt ühiskonna kihtidelt vaesematele maksupoliitika abil (nt astmeline tulumaks) - riik korraldab haridust ja tervishoidu - 40%-50% avalikest tuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi eesmärgid ja funktsioonid: - parandada inimeste toimetulekut - kaitsta neid tururiskide eest - kaitsta neid välisohtude eest - leevendada elu bioloogilistest tsüklitest tulenevaid riske (haridus, tervishoid, sotsiaalkaitse) - solidaarsuse ja sotsiaalne õigus majandusliku efektiivsuse korral.
tunnustamine. Heaoluriik Esping-Andersen: riigi kohustus tagada baasiline heaolu tase oma kodanikele Encyclopdia Britannica: valitsemise viis milles riik mängib otsustavat rolli oma kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu kaitsmisel ja edendamisel. Heaoluriik on sotsiaalriik, mis garanteerib kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed õigused. Eesmärk pakkuda ühishüvesid Heaoluriigi kaks põhilist tunnust Ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Peamised heaolureziimid Sotsiaaldemokraatlik mudel: Sotsiaalhüviste jagamine kõigile, olenemata sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja arstiabi on samasugune õigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Kõrged maksud!
Heaoluriigi kujunemine vältas aastakümneid, Sks 1880.a, Põhja-Eur 20.sajandi esimene aastakümme, Põhja-Am 1930.a. Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi tunnused on: Ülekandeühiskond ressursside ülekandmine. Ressursse, eeskätt rahalisi võib üle kanda valdkonnast-valdkonda, samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Pool avalikest kuludes läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Näited: Heaoluriik pakub teenuseid, nt Rootsi ja Prantsusmaa, korraldab kogu valdkonda ning peamine eesmärk on ühishüvede pakkumine. Heaoluriigi arenguetapid: 1) Algselt pidi riik majandusse sakkuma ja sotsiaaltoetusi maksma seni kuni riigid on II maailmasõjast taastunud. 2) Peale taastumist teenused ja toetused hoopis suurenesid, Lääne-Europpas läks
Tegelikkuses olid need kõik ühtse ideaali kompromissid. EL seadis eesmärgid ka ühisraha loomiseks, kuigi selle vastuvõtmisel 1999.a. 3 riiki loobusid ja üks ei suutnud nõudmisi täita. Valuuta ja majandusreform juhindusid suuresti faktist, et USA ja Jaapani majandused kasvasid kiiremini kui Euroopa oma, eriti pärast uusi arenguid elektroonika-alal. Vastuväiteid tuli vaesematelt liikmesriikidelt, kes soovisid liidult rohkem raha ning rikkamatelt, kes soovisid maksta vähem; lõpuks jõuti siiski kompromissile. Üks plaanitud lähedase majandusliku liidu ja ühisturu loomise kõrvalmõju oli sotsiaalpoliitika, mis oleks pidanud selle tulemusena ilmnema. Maastrichti Leping formaliseeris ka EL liikme kontseptsiooni, võimaldades igal EL rahva esindajal kandideerida valitsusse, millel oli otsustusõigus. Kõige vastuolulisem on EL-i sekkumine sise- ja juriidilistesse asjadesse mis andis välja
Vana Testamendi pildikeeld. Pildikeeldu järgisid nii juudid kui ka varakristlased. Piltide maailm oli seotud paganlusega (piltide ja kujude kummardamine kui paganluse tunnus). (Onasch, Schnieper 2003). Niisiis on esimestel sajanditel pKr loodud kristlikust kunstist väga vähe teada. Varakristlaste kogukonnal oli piisavalt olmeprobleeme. Kogukond oli vaene, kirikuid algkristlastel polnud, koguneti laenatud, renditud või rikkamatelt koguduseliikmetelt annetustena saadud majades. (Lassus 1966) Loominguline periood kristluses algas laias laastus 4. sajandist, pärast ristiusu lubatuks kuulutamist (mis tähendas suuremate probleemide lahenemist – kristlased ei pidanud end enam varjama, oli võimalik ehitada kirikuid ja usku kuulutada ning levitada). Kristluse tunnustamine 4. sajandil oli suur murrang ühiskonnas. Sellega sai kogukond, mis seni oli olnud ebaseaduslik ja tagakiusatud, kõik õigused. Kirik, mis oli värskelt
· akreditiivi ei saa tagasi võtta ega tühistada ilma akreditiivisaaja nõusolekuta; Miinused: · vigadega dokumentide esitamine põhjustab makseviivitusi või koguni maksmisest keeldumise; · tuleb järgida maksetingimusi akreditiivis. 41. Riigirahanduse funktsioonid: · Allokatsioonifunktsioon piiratud ressursside jaotamine eri kaupade tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel. · Jaotusfgunktsioon rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. · Stabiliseerimisfunktsioon - eelarve kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja arengutempo tagamiseks. 42. Riigieelarve olemus - finantsplaan, rahaline plaan, kalkulatsioon, eeloleva perioodi tulude ja kulude arvestus, plaanide ja oodatavate tulemuste esitlus rahalises väljenduses. 43. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid:
2. Õiglus – Majanduses keskendutakse õigluse küsimustest rääkides tihtipeale sotsiaalsele õiglusele ja õiglasele jaotusele. Ühiskondlikku rikkust tuleb jaotada ühiskondlikult õiglaselt. Eksisteerib aga ka teist tüüpi õiglus, mis on ühiskondlikult oluline – õiglus seaduse ees. See nõuab, et kõik ühiskonna liikmed omaksid võrdseid õigusi ja kohustusi. Ühiskonnas, kus toimub varade ümberjaotamine rikkamatelt vaesematele, ei eksisteeri enam seesugust õiglust. Siit võib tuleneda vastuolu. 3. Turvalisus – Turvalisuse eesmärk ei tähenda mitte ainult rahu ühiskonnas ja ühiskondade vahel, vaid samuti paremaid majanduslikke ja sotsiaalseid garantiisid. Tuleb rõhutada, et jaotusprotsessi põhjendusena on turvalisuse eesmärk märksa mõjusam õigluse eesmärgist. On vägagi küsitav, missugune ümberjaotuse määr on
tulemusi, töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust; teadlaste ja üliõpilaste kõrge osakaal 2. Heaoluriigi tunnused, heaoluühiskonna mudelid ..riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. 2 põhilist tunnust: a) ressursside ülekandmine (valdkonnast valdkonda, rikkamatelt vaesematele) b) pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks I. Konservatiivne mudel kindlustusväljamaksed, pensioni summa oleneb kui kaua oled töötanud ja millise palga eest, kogumisfond (pensionisammas), orienteerub rohkem tööinimesele, sotsiaalmaksed on ääretult väikesed töötutele; naise roll kodune. II. Sotsiaaldemokraatlik mudel õigus saada tasuta arstiabi, haridust; solidaarsuse põhimõte
Võrgustikuvalitsemine nüüdisaegne valitsemismudel, mida iseloomustab osalejate lai ring ning paindlikud töövormid ja partnerlussuhted; võrgustikuvalitsemine vastandub olemuselt jäigale hierarhilisele bürokraatlikule valitsemisele. Ülekandeühiskond nimetatakse heaoluriigi ühte tunnust, kus ressursse kantakse üle ühest valdkonnast teise (Nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Ülekande ulatus on riigiti erinev ning on üheks aluseks, millest lähtudes tuuakse välja heaoluriigi mudeli. Demograafiline jätkusuutlikkus ehk rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. See on paljusid riike sundinud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. Selle tagamiseks tuleb suurendada sündimust sel määral, et sündide arv ületaks surmade arvu.
Loojaks on Otto von Bismarck. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. S.t., et lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, riigikaitse, õiguskord), on riik võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone. Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Heaoluriigi kaks peamist tunnust: - Ressursse (rahalisi) võib kanda ühest valdkonnast teise (näit. tervishoidu ja haridusse) ja rikkamatelt vaesematele nn ülekandeühiskond - 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: - õpik lk.54-56 - konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. - sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub
elujärjel, on juurdunud demokraatlikud arusaamised. Heaoluriik ja ühiskond * Heaolu näitaja, mille abil väljendatakse inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist. * Heaoluriik riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevedada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. * Heaoluriigi tunnused: - Ressursside, eelkõige rahaliste, ülekandmine ühest valdkonnast teise, rikkamatelt ühiskonna liikmetelt vaesematele; s.t et, heaoluriik sekkub majandusse, jagades maksude abil ümber tulusid ja korraldades haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. - pool avalikest tuludest, läheb sotsiaalsfääri - heaolu riik pakub ühishüviseid (raamatukogud, haridus) * Heaoluriigi olemus: - Ühishüvis kaup või teenus, mida jaotatakse turu vahenduseta ning seda tarbib enamus ühiskonna liikmeid. - Ühishüvis aitab ühtlustada toimetulekuvõimalusi, et kõik saaksid tarbida olulisi
1930.aastad USA (F.D.Roosevelt`i Uus kurss) 2.2. Heaoluühiskonna olemus ja ülesanded: · Heaoluriik täidab lisaks tavapärastele riigi funktsioonidele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust: - Püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi. - Sekkub rohkem riigi majandusse ja jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid (rikkamatelt vaesematele, väliskaubanduselt tervishoidu jne). - Pakub teenuseid (näiteks haridus, tervishoid jne), millest turg pole huvitatud. - Pehmendab turukonkurentsi. - Vähendab elukaarest (inimeste noorusest / vanadusest) tulenevaid riske. - Majandusliku tõhususe kõrval pööratakse tähelepanu sotsiaalsele õiglusele: a) liberaalid (parempoolsed) leiavad, et sotsiaaltoetuste suurendamine peab olema
20.sajandi 80- te alguseni heaoluriigi kasv, siis majandusolud halvenevad ja sotsiaalkulutusi kärbitakse, heaoluriigi kriis. Tänapäeval räägitakse heaoluriigi asendumisest heaoluühiskonnaga, milles heaolu pakkumise kohustus on jagatud riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike endi vahel. Heaoluriigi kaks peamist tunnust: o Ressursse (rahalisi) võib kanda ühest valdkonnast teise (näit. tervishoidu ja haridusse) ja rikkamatelt vaesematele nn ülekandeühiskond. Esiteks, heaoluriiki =ülekandeühiskond. Ressursse (eeskätt rahalisi) võib üle kanda valdkonnast valdkonda (näiteks väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), aga samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematelel. o 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Teiseks, majandamis- ja maksutulusid võib riik kulutada mitmel otstarbel. Võib suunata saadud kasumi
sellise täpsusega, et eelarveperioodil need kujunevadki selliseks), Eelnevus (eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks), Kvalitatiivne (kulutada ainult ettenähtud otstarbeks), Kvantitatiivne (kulutada ainult ettenähtud summas), Avalikkus (eelarvemenetluse etapid oleksid avalikud). 43.Riigieelarve funktsioonid ja sisu. Allokatsioonifunktsioon - piiratud ressursside jaotamine eri kaupade, tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel. Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama. Stabilisatsioonifunktsioon. Eelarve- ja maksupoliitika kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja majanduse arengutempo (sisemajanduse kogutoodangu kasvu) tagamiseks. 44
seaduses ettenähtud kulutusi). KVALITATIIVNE - kulutada ainult ettenähtud otstarbeks. KVANTITATIIVNE - kulutada ainult ettenähtud summas. AVALIKKUS - eelarvemenetluse etapid oleksid avalikud. 9 38. Riigieelarve funktsioonid ja sisu. Allokatsioonifunktsioon - piiratud ressursside jaotamine eri kaupade, tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel. Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama. Stabilisatsioonifunktsioon - Eelarve- ja maksupoliitika kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja majanduse
teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Riigi klassikalised ülesanded: 1. seadusloome 2. riigikaitse 3. õiguskord Tööstuspööre keskkonnamuutus sotsiaalprobleemid Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide (tururiskid, bioloogiline risk jne) vähendamiseks lõi Otto von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi. Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded: 1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia + sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. + peamine heaolu pakkuja on riik. + eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas - kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks)
teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Riigi klassikalised ülesanded: 1. seadusloome 2. riigikaitse 3. õiguskord Tööstuspööre → keskkonnamuutus → sotsiaalprobleemid Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide (tururiskid, bioloogiline risk jne) vähendamiseks lõi Otto von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi. Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded: 1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust, seisusest ühiskonnas või sellest, kas nad on tööl käinud. peamine heaolu pakkuja on riik. eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas kehtestatakse kõrged maksud (progresseeruv tulumaks)
Rühmitus sai alguse ajast, mil toimus NSV Liidu ja Afganistani sõda, kus ühel pool sõdisid NSV Liit ja Afganistani marksistid ning teisel pool Mujahideenid, keda toetas USA. Samal ajal liitusid omavahel ka mitmed välismaal elanud araablastest mujahedeenid dzihaadiks Afganistani Demokraatliku Vabariigi vastu, luues rahvusvahelisi muslimite organisatsioone nagu Maktab al-Khidamat, kes said aastas 600 miljonit dollarit aastas Saudi-Araabia valitsuselt ja ka rikkamatelt saudidest üksikisikutelt raha. Maktab al-Khidamat loodi Abdullah Azzam ja Bin Ladeni poolt 1984.aastal Pakistanis. Alates 1986 alustati värbamist keskusega Brooklyn'is Atlantic avenüül. Al-Qaeda arenes välja rühmitusest Maktab al-Khidamat (Teenuste büroo), muslimite organisatsioonist, mis rajati 1980 selleks, et finantseerida ja värvata välismaiseid mujahadeene NSV Liidu vastu Afganistani sõjas. Selle asutas Abdullah Yusuf Azzam, Palestiina islamist.
turumajanduse efektiivsust. Heaoluriigil on kaks põhilist tunnust. Esimene neist avaldub nimetuses ülekandeühiskond, mida heaoluriigi kohta ka vahel kasutatakse. See on üpris täpne, kuna ressursside ülekandmine on sedalaadi ühiskonnale tõepoolest omane. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda (nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Ülekande ulatus on riigiti erinev ning on üheks aluseks, millest lähtudes tuuakse välja 13 heaoluriigi mudelid. Teiseks annab heaoluriigist tunnistust asjaolu, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Majandamis- ja maksutulusid võib riik ju kulutada mitmel otstarbel: kasumi võib suunata majandusse, võib suurendada sõjalisi kulutusi, ehitada transpordi- ja sidekanaleid. Ka neil
22. Riigieelarve funktsioonid • Allokatsioonifunktsioon – hajapaigutamine, piiratud ressursside jaotamine eri kaupade, tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel; Avalike kaupade puhul turg ei toimi. Riik peab sekkuma ja korraldama avalike kaupade tootmist või nendega varustamist. • Jaotusfunktsioon – Jaotusfunktsiooni raames jaotatakse ümber sissetulekud, peamiselt kodumajapidamiste tulud. Probleem taandub sellele, kui palju ja mis vormis rikkamatelt ära võtta ja vaesematele anda. • Stabiliseerimisfunktsioon – Eelarve- ja maksupoliitika kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja majanduse arengutempo (sisemajanduse kogutoodangu kasvu) tagamiseks. Madalad maksud suurendavad ostuvõimet ja seega nõudlust, uute töökohtade loomine ja nõudluse kasv toob kaasa toodangu mahu suurendamise, mis elavdab majandust ja suurendab pakkumist. 23. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused
selliseks. Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks. Kvalitatiivne kulutada ainult ettenähtud otstarbeks. Kvantitatiivne kulutada ainult ettenähtud summas. Avalikkus eelarvemenetluse etapid oleksid avalikud. 38. Riigieelarve funktsioonid ja sisu Allokatsioonifunktsioon piiratud ressursside jaotamine eri kaupade, tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel. Jaotusfunktsioon rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama. Stabilisatsioonifunktsioon eelarve- ja maksupoliitika kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja majanduse arengutempo (sisemajanduse kogutoodangu kasvu) tagamiseks. 39
alused, reguleerib tarbijate õigusi, kehtestab standardid ja normid; 2. majanduse stabiliseerimine, riikliku majanduspoliitika kujundamine N.: riik astub samme ülemäärase tööpuuduse ja inflatsiooni vältimiseks; 3. ressursside võimalikult optimaalsema kasutamise tagamine turg jaotab ressursse sageli ebaefektiivselt või ei taga teatud eluvaldkondade arengut; 4. ümberjaotusfunktsioon toetused vähese sissetulekuga inimestele, jaotatakse tulusid rikkamatelt vaesematele; 5. vaba konkurentsi tagamine N.: monopolivastased seadused. 12.3 Riigi eelarve (ülesanne, puudujääk, tasakaal... kuni riigivõlg) Riigi eelarve on bilanss, mille ühel poolel on avaliku sektori kõik tulud ja teisel poolel kulutused. Muutused avaliku sektori kulutustes või maksupoliitikas mõjutavad eelarve tasakaalu: kui sissetulekud ja väljaminekud on võrdsed, on eelarve tasakaalus; kui sissetulekud ületavad väljaminekuid, on eelarve ülejäägiga;
seadusena. Allokatsioonifunktsioon tähendab seda, et jaotatakse ressursid ja nende kasutus era- ja sotsiaalsete kaupade vahel, nim. ka hajali paigutamiseks (tootmisressursside jaotamine erinevate inimrühmade vahel). Selleks, et ühe grupi heaolu parandada, ei tohi halveneda teise grupi heaolu (põhiprintsiip). Avalikest kaupadest peab kasu saama terve ühiskond. Avalikud kaubad peavad olema kõigile gruppidele. Avalikud kaubad eksisteerivad sõltumatult turust. Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama. Stabiliseerimisfunktsioon - eesmärk on riigi majandusliku arengu tagamine läbi majanduskasvu, kõrge tööhõive. Seda funktsiooni võidakse ellu viia nii monetaar- kui fiskaalpoliitika kaudu. Eestis viiakse seda
vahel, nim. ka hajali paigutamiseks (tootmisressursside jaotamine erinevate inimrühmade vahel). Selleks, et ühe grupi heaolu parandada, ei tohi halveneda teise grupi heaolu (põhiprintsiip). Avalikest kaupadest peab kasu saama terve ühiskond. Avalikud kaubad peavad olema kõigile gruppidele. Avalikud kaubad eksisteerivad sõltumatult turust. Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama. Stabiliseerimisfunktsioon - eesmärk on riigi majandusliku arengu tagamine läbi majanduskasvu, kõrge tööhõive. Seda funktsiooni võidakse ellu viia nii monetaar- kui fiskaalpoliitika kaudu
teenuseid ja riske, millest turg huvitatud ei ole, tõstab heaoluriik kaudselt ka turumajanduse efektiivsust. Heaoluriigil on kaks põhilist tunnust. Esimene neist avaldub nimetuses ülekandeühiskond, mida heaoluriigi kohta ka vahel kasutatakse. See on üpris täpne, kuna ressursside ülekandmine on sedalaadi ühiskonnale tõepoolest omane. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda (nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Ülekande ulatus on riigiti erinev ning on üheks aluseks, millest lähtudes tuuakse välja heaoluriigi mudelid. Teiseks annab heaoluriigist tunnistust asjaolu, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Majandamis- ja maksutulusid võib riik ju kulutada mitmel otstarbel: kasumi võib suunata majandusse, võib suurendada sõjalisi kulutusi, ehitada transpordi- ja sidekanaleid.
Allokatsioonifunktsioon tähendab seda, et jaotatakse ressursid ja nende kasutus era- ja sotsiaalsete kaupade vahel, nim. ka hajali paigutamiseks (tootmisressursside jaotamine erinevate inimrühmade vahel). Selleks, et ühe grupi heaolu parandada, ei tohi halveneda teise grupi heaolu (põhiprintsiip). Avalikest kaupadest peab kasu saama terve ühiskond. Avalikud kaubad peavad olema kõigile gruppidele. Avalikud kaubad eksisteerivad sõltumatult turust. Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama.. Jaotuspoliitika viiakse ellu: 1)maksude kaudu. Ühelt poolt seatakse sisse rikkamatele inimestele, teiselt poolt toetatakse vaeseid.
alused, reguleerib tarbijate õigusi, kehtestab standardid ja normid; 2. majanduse stabiliseerimine, riikliku majanduspoliitika kujundamine N.: riik astub samme ülemäärase tööpuuduse ja inflatsiooni vältimiseks; 3. ressursside võimalikult optimaalsema kasutamise tagamine turg jaotab ressursse sageli ebaefektiivselt või ei taga teatud eluvaldkondade arengut; 4. ümberjaotusfunktsioon toetused vähese sissetulekuga inimestele, jaotatakse tulusid rikkamatelt vaesematele; 5. vaba konkurentsi tagamine N.: monopolivastased seadused. 12.2 VALITSUSE KULUTUSED JA MAKSUD Valitsuse kulutused võib jagada kahte suurde gruppi: 1. kulutused väljamaksetena elanikkonnale need peavad garanteerima teatud sotsiaalse võrdsuse ühiskonnas, N.: pensionid, töötu abiraha jms. 2. valitsuse ostud e. erasektori toodetud kaupade ja teenuste ostmine riigi poolt ühelt
toimetulekule. Kujunes 19.saj. II poolel. . Loojaks on Otto von Bismarck. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriigi kaks peamist tunnust: - Ressursse (rahalisi) võib kanda ühest valdkonnast teise (näit. tervishoidu ja haridusse) ja rikkamatelt vaesematele nn ülekandeühiskond - 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset
ümberjaotusele? Utilitaristide meelest tuleb maksimeerida kogu ühiskonna heaolu ning see ei arvesta indiviide eraldi, seega kui kogu ühiskonna heaolu on kõrgem efektiivses, kuid ebaõiglases seisundis, siis kokkuvõttes on see utilitaristi meelest siiski hea. 110. Selgitage Rawlsi õigluskriteeriumi olemus ja sellest tulenev lähenemine ümberjaotusele? Rawlsi õigluskriteerium sätestab, et ainult selline ümberjaotus on hea, kus jaotatakse rikkamatelt vaesematele ühiskonna liikmetele. 17 ------------------------------------------ 111. Millistes kohtades (kelle juures) avaldub ühiskondlik heaolu? Ühiskondlik heaolu avaldub tarbijate juures tarbijarendina, pakkujate juures ülejäägina ning ka avaliku sektori maksutuluna. 112. Selgitage kompenseeritud nõudluse olemus ja kompenseeritud nõudluse kõvera erinevus tavalisest nõudluse kõverast
St elukutse alusel vahettegemine, mis toob endaga kaasa eri rühmade talupoegade lähenemise, talupoegkond ühtlustub. Erinevalt orjadest olid õigusjõulised, polnud juriidiliselt asjatud. Isiklikvabadus ei ole tagatud majandusliku seisusega. Kui talupoegkond vabaneb, siis majanduslik seisund ei parane. Kohustused eri piirkondades erinevad. 12 Teotöö kohustus kekajal oli mõõdukas. Andamid koosnesid teotööst, loonusandamist ja rahaandamist. Rikkamatelt talupoegadelt ainult raharent, vaesematelt teorenti. Regulaarsetele andamitele lisandusid erakorralised nagu päranduse saamine, luba abielluda jms. Spetsiaalsed maksud nagu banaliteedi õigus, et kasutada mõisniku ahju, makstes selle eest või oma ahju kasutades ka maksu maksta. Andamitega seotud kohtupidamine, mõisnikud võisid nõuda erakorralist andamit. Kõrgkeskajal talupojal võimalus pageda kuigi olid sunnismaised, sest linnad kasvavad ja teatud aja
Loojaks on Otto von Bismarck. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. S.t., et lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, riigikaitse, õiguskord), on riik võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone. Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Heaoluriigi kaks peamist tunnust: - Ressursse (rahalisi) võib kanda ühest valdkonnast teise (näit. tervishoidu ja haridusse) ja rikkamatelt vaesematele nn ülekandeühiskond - 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: - õpik lk.54-56 - konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. - sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub
annaabi.ee 
