Neist olulisimad olid Konstantinoopol, mis asus mereteel Mustalt merelt Vahemerele. Konstantinoopolit läbis ka Euroopa ja Aasia vaheline maismaatee. Suured ja rikkad linnad olid veel Aleksandria, Antiookia, Nykomedia, Tyros, Tripolis jt. Suurelt jaolt oma soodsa asendi tõttu suutiski Bütsants püsima jääda, samal ajal kui Lääne-Rooma keisririik barbarite rünnakute all kokku varises. Tänu piirkonda läbivatele mere- ja maismaateedele rikastusid Bütsantsi linnad kaubanduses arvelt, aga ka oma kõrgetasemeliste käsitöötoodete müümisest. Bütsantsi territooriumil elas palju vabasid talupoegi, orje oli suhteliselt vähe. Tänu kaupmeestelt, käsitöölistelt ja talupoegadelt korjatud maksudele oli Bütsantsi keisritel piisavalt raha, et värvata palgasõdureid. Palgasõdureiks hakkasid heameelega kreeklastest talupojad. Seetõttu ei pidanud keisrid palkama oma teenistusse väheusaldusväärseid germaanlasi. Bütsantsi õnneks jäi
Korraldati mässe Bulgaarias, Poolas, Eestis ja Saksamaal. Lõppesid ebaõnnestumisega. 1922. a tulid fasistid Itaalias võimule. Juhiks oli Benito Mussolini. Uus majanduslik tõus USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioone, pikendati tähtaegu. USA andis Saksamaale laenu. Saksamaale mõjus see hästi. Kogu Euroopas pöördus majandus ülesmäge. 1920. aastal tõeline majandusbuum. Inimesed rikastusid kiiresti, majandus püsis tõusuteel. Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. aastatel 1925. aastal toimus Locarno konverents, sõlmiti Reini tagatispakt. Saksamaa läänepiiri kindlustamine. Levis lootus, et on saabunud leppimise, üksmeelse ja rahu ajastu. 1928. aastal Briand´i-Kelloggi pakt. Kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja lahendama konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15, hiljem veel 48 riiki. Siiski ei suudetud maailmasõda ära hoida.
rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja Eestist sai esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.Üheks lepingu tagajärjeks oli ka asjaolu, et Nõukogude Venemaa müüs suure osa oma tohututest kulla- ja väärismetallide varudest 1920ndate aastate alguses Läänele maha just Eesti kaudu. Nendes tehingutes rikastusid vahendajatena nii paljud Eesti ärimehed kui ka Eesti riik. Mõningate uurijate arvates aitas just nendest tehingutest saadud kasu Nõukogude võimul 1920ndatel aastatel Venemaal majanduslikult püsima jääda. Mõned Antandi riigid olid rahulepingu sõlmimise vastu. Nõukogude Venemaa oli pärast bolsevike võimuletulekut jäänud poliitilisse isolatsiooni. Ka Eestil nappis rahvusvahelist tunnustust.Tartu
kultuurist ning tänini on indiaani päritolu inimeste arv kesine. Uute kultuuride ja piirkondade avastamine muutis ka Euroopa inimeste elu. Peamiselt laienes silmaring ning arenesid teadused, eelkõige geograafia, etnoloogia, zooloogia, botaanika, atronoomia ja filosoofia. Kolumbus tõi Euroopasse kakao, mis oli 17. Sajandil Prantsuse õukonna lemmikjoogiks. Hiinast jõudis Euroopasse ka tee, mida esialgu kasutati ravimina, kuid hiljem ka seltskonnajoogina. Põllukultuurid rikastusid Peruust toodud kartuli, Andidest pärit tomati ja Kesk-Ameerikas laialt levinud maisiga. Nende taimede sisse toomine on toonud palju kasu. Eestis on tänapäeval kartul üheks põhiliseks toitaineks ning möödunud sajandil pidas isegi Stalin maisi imeviljaks, mida saab kasvatada kõikjal. Kuigi eurooplaste maadeavastusi iseloomustab kõige paremini Caesari ütlus ,,veni, vidi, vici" on need kaasa toonud palju kasulikku. Kuigi sellega kaasnes ka halba on uued teadmised 15.-16
kristluse ning tema apostlite lihtsast ja vaesest elulaadist. See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. o Mille poolest olid erilised tsistertslaste kloostrid? Ordu lähtus benediktuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Pikema aja jooksul said kloostritest suured majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist. Kuna tööd oli järjest rohkem, käis munkadel üle jõu ja kloostritesse võeti ilmikvendi, kes võtsid tööd enda peale. o Kus tegutsesid kerjusmungaordud? Peamiselt linnades keset pulbitsevat elu, kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. o Millised eesmärgid olid frantsisklastel, millised dominiiklastel? Frantsisklastel: Idealiseerisid kasisust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas.
vahetati juba sel ajal põhja- ja idapoolsete naabritega karusnaha vastu, mida omakorda lõuna poole edasi müüdi. Edusamme majanduses soodustas ka asjaolu, et rooma rauaaeg oli rahulik ja sõdadeta periood Keskmisel rauaajal ja viikingiajal (450. a – 1050. a) arenes kaubandus aeglasemalt. Hakati rajama linnuseid, mis viitasid rahututele aegadele. Võimuvõitlused ei soosinud kaubanduse arengut. Hakkasid tekkima algsed külad. Põllusüsteem muutus ribapõldudeks. Ülikud rikastusid veelgi rohkem ja ühiskonna kihistumine süvenes. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega. Skandinaavlastega esines nii rahulikke kaubandusretki kui ka sõjaretki. Kaubitseti ka idanaabritega Muinasaja lõpul (11. saj – 13. saj) arenes majandus koos kaubandusega väga palju. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Tekkis uus nn kolmeväljasüsteem põllumajanduses. Kujunesid rauatootmisekeskused, mille kaudu varustati Eestit kui ka naabermaid. Sisemaisest kaubandusest
Kui mõelda, siis tundub seletamatuna, mis pärast? Kui kellelegi Mats öeldakse, ei mõelda midagi muud, kui talupoega. Vanasti tuli talupoeg olla saatuse sunnil. Seostatakse, et maarahvas oli oli harimatu ja neil puudusid kombed. Mis kombeid põldharides ikka vaja läheb? Enamus eestlasi pidi lihtsalt seisuse tõttu olema talupoeg, ja musta töö tegijad, kelle üle võimutsesid sakslased ja venelased. Viimased rikastusid, võttes ära eestlase töövilja, vara ja lõpuks ka õigused, muutes meid orjaks. Nii ei saanudki me ennast harida, sest ei jätkunud aega ega olnud võimalusi. Peab ju vaimselt tugev olema ja see tundub olevat kaasasündinud omadus! Kui see nii poleks, oleksime kadunud rahvas, sest ilma omakeelse kirjanduseta, kuskil hurtsikus ja saunas, näljase ja läbipekstuna annaksid paljud alla ja manduksid. Kuid meie ei lasknud sel juhtuda.
laenama. Neid laenajaid hakatigi nimetama pankuriteks. Tihti oli kaupmeestel kaubaretke ettevalmistamiseks või kauba ostmiseks lisaraha vaja. Põhilisteks laenajateks olidki kaupmehed, kes lühikese aja jooksul oma võla tagastasid. Juhtus aga laev põhja minema, jäi oma varast ilma kaupmees ja ka pankur ei saanud laenatud raha tagasi. Seega ei olnud pankuriamet alati riskivaba, kuid julgemad ja ettevõtlikumad mehed rikastusid pankurina väga kiiresti. Kasutatud kirjandus: www.miksike.ee www.neti.ee Õpik Keskaeg
linnad olid valmis iseseisvuse nimel ka relvastatud vastupanu osutama, moodustades linnade liitusid (nt Lombardia linnade liit Milano juhtimisel XIV sajandiks said Lombardia ja Toscana sõltumatuteks linnriikideks, vabanedes veriste sõdade tulemusena Püha Rooma keisrivõimu alt 4. Kaubanduse areng a) Lähikaubandus: ümbruskonna talupojad tõid linna müügiks põllumajandussaadusi ja ostsid käsitöötooteid b) Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia: araabia kaupmehed tõid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid) nende edasitoimetamise Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad c) Flandria linnade riidekaubandus: tooraine (lina ja vill) oli kohalik või tuli Inglismaalt toodang müüdi Euroopasse, Bütsantsi ja Araabia maadesse Atlandi ookeani ja Gibraltari kaudu d) Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel:
Third level Fourth level Fifth level Linnakultuur Linnaelu kirev pidustuste poolest Pidustustel tavaliselt kiriklik taust Näitemängud-müsteeriumid Linnakirjandus Domineerisid ilmalikud motiivid Populaarsed olid värsivormilised lühilood Kirik linnas Benediktiini kloostrid Kloostrite sissetulek koosnes ilmalike annetustest Kloostritest kujunesid majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist Usk Keskaja inimesed sügavalt usklikud-igas ühiskonnaklassis Usutõe peamised allikad Piibel ja vanaaja kirikuisade teosed Ristimine Haridus Ainsad kirjaoskajad vaimulikud, hariduskeskusteks kujunesid kloostrid Haridus vaimulik: peatähelepanu Piiblil Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse koolide järele Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid
relvakäsitsuskunsti. Liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe ühe haavatavamaks. Arvan, et rüütlid polnud kuigi edukad just oma liiga sirgjoonelise taktika tõttu, kuna nii olid nad kergemini haavatavad ning nii kippus lahing muutuma rüütlite omavaheliseks kahevõitluseks, siis oleks olnud vaja teistsugust paigutust ja paremat organiseerimist. Umbes 12. sajandil muutus aadli tiitel päritavaks sõjameeste ja maavalitsejate seisuseks. Rüütlid rikastusid, ehitasid losse, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu, ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlitel ei elanud linnuses vaid tornlinnustes, mis olid puust või kivist tornid ümbritsetud puust taraga. Suurnike linnused seevastu kujunesid elatuslikkeks kivist kindluskompleksideks, kus keskel asus kindluselamu ning mida piirasid eelkindlused.
Rikas elu, vaene elu. Rikkust sa mõõta mitmeti. Võib lähtuda sellest, kui palju raha on kellegil konkreetsel ajahetkel. Selle meetodi miinuseks on see, et see ei näita kui palju on sellel samal inimesel raha homme, ülehomme või järgmisle kuul. Me kõik oleme kuulnud lugusid loteriivõitjatest, kes olid ennem vaesed, siis äkki rikastusid ja hiljem jälle vaesusid. Või samas ka lugusid sportlastest, kes 24-aastaselt teenisid miljoneid ja 34-aastaselt magasid silla all. Kuidas on selline asi võimalik, et ühel päeval oled sa miljonär ja järgmisel pankrotis? Üks võmalike hindamisviisidest on minu arvates see, et kui palju keegi palka saab. Mida suurem palk, seda rikkam inimene? Oleks justkui loogiline. Suurem osa inimestest ei suuda aru saada, et tähtis ei ole see, kui palju sa kuus teenid, vaid kui
Vaimulikud olid väga tähtsad kultuuri edasikandjad ning mängisid suurt osa hariduse jagamisel keskajal. Inimesed, kes soovisid osa saada haridusest ja teadusest, pidid ühinema kloostriga või astuma mingil muul viisil kiriku teenistusse. Vaimulike põhiülesanneteks oli oma hinge eest hoolitsemine, pattude andekspalumine ning hauataguseks eluks valmistumine. Vaimulikke peeti ülal nende piiskopkonnast,annetustest või koguduse territooriumilt saadud maksudest. Ajapikku rikastusid kloostrid ja kirikud tänu andamitele ja annetustele. Kodanikele valmistas see pahameelt, sest kõrgemad kirikutegelased hakkasid saadud rikkust nautima ning võimalik, et jumalaaustus jäi teisejärguliseks. Ilmsiks tuli ka fakt, et paljud kirikutegelased olid oma ameti raha eest ostnud. See asjaolu külvas kindlasti rohkesti tuska inimestes ( eriti töörahvas, kes pidi vaimulike ülalpidamiseks tööd tegema). Hakkasid tekkima esimesed ketserid.
vabaks osta. Nii said talupojad endale talu päriseks osta ja majandada seda edaspidi sõltumatu peremehena või siis nad võisid ka linna elama minna. Linna ja maa vahel ei olnud eriti suur vahet.Esiteks nii maal kui ka linnas said inimesed korralikult süüa. Söök maal ei olnud linna omast palju halvem. Teiseks said inimesed mõlemas kohas rikastuda. Talupojad, müües oma toodangut linnaturul, linnakodanikud rikastusid siis, kui nad tegid tööd linnas. Kolmandaks oli linnas talupoegadel raske hakkama saada, kuna paljud inimesed suhtusid neisse põlguse ja üleolekuga. Linnas peeti au ainult nende ees, kellel oli palju raha või kes olid headest perekondadest pärit. Aga maal olid peaaegu kõik talupojad võrdsed. Kui kaks head asja, mis olid linnas, kuid maal neid polnud olid kindluse tunne ja koolid, kust saadi haridust.
Rooma riigi hävingu peamiseks põhjuseks olid pidevad vallutussõjad. Nende tagajärjel talupojad laostusid ja pidid müüma oma maa suurmaaomanikele. Talupojad ei suutnud muretseda omale sõjavarustust. Seega sõjavägi vähenes. Ma arvan, et kui juba siis oleks midagi ette võetud talupoegade laostumise osas, siis poleks võibolla Rooma riik hävinud. Koguaeg arenes orjandus. Vallutatud rahvaste orjad töötasid suurmaaomanike põldudel. Suurmaaomanikud muudkui rikastusid. Kuna orjad töötasid läbi sunni, siis nende töö oli oluliselt viletsam kui talupoegade oma, sellepärast vähenes ka põldude saagikus. Orjade arv koguaeg suurenes ja Rooma riik pidi tegelema ka nende vaos hoidmisega. Ma arvan, et kui põldudel oleksid töötanud talupojad, oleks olnud saak oluliselt suurem ja poleks pidanud tegelema orjade ülestõusudega. Laostunud talupojad muutusid ühiskonna ülalpeetavateks ehk proletaarideks. Proletaaride vaos
1922 sõlmisid V ja S Rapallos Versaillesi süsteemivastase lepingu. S asus sõjatööstus looma ja armeed välja õpetama. Antandi poolel olid Jaapan ja Itaalia vähem rahul, sest nad jäeti ilma territooriuitest ja kolooniatest. SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS. Dawesi Plaan :Usa rahandusministri ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, USA andis Sle ka laenu reparatsioonide maksmiseks. USAs kiire majanduskasv, inimesed rikastusid kiiresi ja ostasid endale väärtuspabereid kokku. 1925.a Locarno konverents(In,Pr,Tseh,It,Belgia,Po,S)S võeti sinna esimest korda partnerina,sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sle paika pandud läänepiiri. Briand-Kelloggi pakt P väisministri ja USA riigisekretär, kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktsid rahumeelselt. ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS : 29. Okt 1929 puhkes börsil paanika, hakkati müüma
armastus, seiklus, kirg ja nauding. Keskaegsed rüütliromaanid olid enamasti värsivormilised ning esitasid põneva ainestiku kõrval ka ajaloolisi või legendilaadseid pärimusi. Põhilised teemad olid armastus ja sõda. Oma kangelastegusid sooritas rüütel oma isikliku au ja kuulsuse nimel. Esimesed rüütliromaanid kirjutati Prantsusmaal. 13. sajandil olid linnad peamised kultuuri- ja hariduskeskused. Arenesid kauplemine ja käsitöö, linnakodanikud rikastusid ning asusid endale vabadusi ja õigusi taotlema. See kõik tõi kaasa muutusi ka kultuuris: rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste ja teiste linnakodanike huve. Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu. Prantsusmaal oli populaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest.
Olukord muutus, kui leiutati trükikunst, sest siis muutusid raamatud palju odavamateks ja kättesaadavamateks. See tõi haridusele senisest kiirema arengu. Millised muutused toimusid majanduses ? Põhiline muutus majanduses oli see, et naturaalmajandus asendus rahamajandusega. Kui varem tehti tööd, et feodaalile raha teenida, kuid nüüd tehti tööd, et endale võimalikult palju raha teenida. Itaalia linnad keskaja lõpul . Peamised kaubanduslinnad olid Veneetsia ja Genova, mis rikastusid täna vahenduskaubandusele Vahemerel. Sisemaal olid tähtsamad linnad Milano ja Firence, kus kaubanduse kõrval etendasid suurt rolli ka käsitöö ja riidetootmine. Rahamajandus edenes eriti Firences , mis sai kuulsaks oma pankadega. Inimeste ellusuhtumise muutumine renessanssi ajal . Varem tunti huvi peamiselt Jumala vastu ja selle vastu, et mis juhtub pärast surma, ent nüüd sattus tähelepanu keskpunkti inimene. Leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp ja talle tuleb
Nad õppisid käsitsema relvi. 21 aastaselt löödi nad rüütliks. Rüütli reeglid: au ja õiglus Kuuletumine vanematele rüütlitele ja vennalik sõprus omasugustega Mitte minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maas lamajat. Truudus ja ustavus Ei tohi valetada ja petta Pidid täitma kohustusi (vangilangenu pidi tasuma õigeaegselt lunamaksu) Umbes 12. sajandil muutus aadli tiitel päritavaks sõjameeste ja maavalitsejate seisuseks. Rüütlid rikastusid, ehitasid losse, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu, ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Arenes seltskondlik suhtlemine ja avardus silmaring. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Igal rüütlil oli oma südamedaam kellele pühendas ta oma vägiteod. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada
Mõisnikud nõudsid, et talupoeg jahvataks oma vilja mõisa veskis ning nõudsid selle eest lisakoormisi. Raharent Mõisnikud hakkasid kas. talupoegade asemel palgasulaste tööjõudud. Linnad arenesid väga kiiresti. Mõisad hakkasid põllusaadusi kasvatama müügiks. Sellega kaasnes spetsialiseerumine. I ja II seisuse vajadused muutusid. Nüüd nõudsid mõisnikud talöupoegadelt raharenti. Talupojad pidid oma saadused ise turule viima ja müüma. Talupojad muutusid liikuvamaks ja rikastusid. Tihti põgenesid talupojad linnadesse või ostsid end raha eest vabaks. 16.Mõiste mõis §21Naturaalmajanduslik suurmajand, kus tööjõu moodustasid sunnimaised talupojad. Talupoeg oli pärisori( ta allus mõisnikule, maksis andamit ja oli sunnimaine)Küla ühiskond 1. Talupere peremees, perenaine, lapsed, poegade pered ja raugaeas vanemad. 2.talumajadKeskja PõhjaEuroopas ehitati pudust, Vahemeremaades kivist.3. külamoodustasid kogukonna, peremehed otsustasid tähtsamaid
iseseisvateks valitsejateks.Nii tekkisid Hiinas mitmed sõltumatud riigid,mille valitsejad olid olid üksteisega alatasa sõjajalal.Sõdadest hoolimata Hiina jõukus kasvas.tööriistu ja relvi hakati nüüd valmistama rauast.raud aeti nii kuumaks,et seda saadi valada vormidesse,Hiinlased olid esimesed malmi valmistajad maailmas. Jõudsalt edenes kanalite ja tammide rajamine.lisaks põlluharimisele arenes kauplemine maa eri osade vahel.Ülikute kõrval rikastusid nüüd ka kaupmehed. ________________________________________________________________________ Keisririik 221.a eKr allutas ühe Hiina riigi valitseja kõik teised riigid oma võimu alla ja rajas Hiina keisririigi.See hõlmas nii Huang He kui ka Jangtse oru,riigi rajaja võttis endale aunimeks Shi Huangdi ehk esimene keiser.sellest ajaast püsis Hiina keisririik väheste vaheaegadega kuni XX saj alguseni.Hiina keisri võim oli piiramatu.teda peeti Taeva pojaks ja ta oli ühtaegu seaduseandja
· Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi 14) Võrrelge XI-XIII sajandil tekkinud mungaordude eesmärke ja meetodeid. Milliseid erinevusi ja sarnasusi märkate? · Tsistertslased nõudsid füüsilist tööd, rajasid kloostrid asustamata paikadesse kus harisid ise maad ja ehitasid kloostrihooneid · Tsistertslaste kloostritest kujunesid suured majanduskeskused, mis rikastusid oma toodangu müügist · Frantsisklased levitasid jumalasõna lihtrahva seas, lihtsad ja vähenõudlikud · Dominiiklased jutlustasid usu kaitseks, panid suurt rõhku haridusele 15) Millega on põhjendatav ja kuidas avaldus pühakute kultus? · Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid nii maises elus kui pärast surma · Pühakud vahendasid Jumala armu ja pühadust 16) Miks leidis katarite liikumine katoliku kiriku hukkamõistu? Arutlege, kes oli ketser.
aastate keskel alanud majandusliku tõusuga äärmusliikumiste mõju nõrgenes. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaega, Ameerika andis ka Saksamaale laenu. Saksa majandusele mõjusid sellised sammud elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus pöördus läks ülesmäge kogu Euroopas. Inimeste elujärg hakkas paranema ning MS haavad kaduma. 1920 aastate teisel poolel oli USA majanduskasv eriti suur. Inimesed rikastusid ja tarbisid üha rohkem. Siiski majanduse areng oli ebaühtlane, sest kasv toetus ainult teatud aladele. Paljuski toetasid majandus riikidevahelised keerulised laenusuhted, seega olid riigid üksteisest sõltuvad ja väiksemgi ebakõla võis kaasa tuua kriisi. Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel Tänu majandusliku ja poliitilise olukorra stabiliseerumisele leevenesid ka välispoliitilised suhted. 1925.aastal toimus Locarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa,Prantsusmaa,
Sümboolika: 1. Amor- amorit kujutati rinnalapsest kuni raugaealise vibu ja noole ning tiibadega inglina. Füüsilise kire kehastusena. 2. Delfiin- sümboliseeris elujõudu, energiat, jõudu ja tarkust. 3. Teokarp-seda peeti naiseliku viljakuse sümboliks Sisustusdetailid: 1. Tool-humanism oli jõudnud mugavuseni. 2. Klaasustega kapidja raamaturiiulid-kaubandus õitses ja inimesed rikastusid. Jõukust oli vaja ka teistele näidata. Külaliste kadedaks ajamiseks paigutati hõbe-ja kuldnõud klaaskappidesse, sest nii mõnigi kuldne soolatoos võis maksta terve maja hinna. Riiulitel olid raamatud, mida koguti ja pärandati kui igavesi väärtusi; või hoiti Uuest Maailmast ja Indiast toodud imeasju. 3. Tarbeesemed- suurte pidusöömaaegade jaoks oli tarvis taldrikuid, liudasid ja vaase. Lauatarbeid valmistati hõbedast, mõnikord ka kullast
Seda võtet kasutati eriti just ajakirjandus. Ajakirjandus, esindades lihtsale inimesele arusaadavat, rikastus meeletul kiirusel ning iga päev näis olevat uue kollase väljaande loomepäev. Samas suurenes ka kirjanike arv. Raamatuid otsustasid välja anda, alates biograafiates kuni uskumatuteni näivate teooriateni välja, nii noored kui vanad. Kõik ilmuv läks hästi müügiks ning raamatupoes tungles alati hästi palju inimesi. Kirjandusega rikastusid paljud, kuna tarbimine oli suur. Tänapäeva juurde asudes võib väita, et kõik on muutumas. Nagu eelnevalt kirjeldatud, arenes kirjandus nii loomingu kui ka ärina. Kirjandus nagu ka meelelahutus olid kiire rikastumise võimalused. Pluuto Kaljukitse jõudmisel on inimeste prioriteedid teised kui varem. Kirjandusest on saamas pigem äriline looming. Tarbimine on vähenenud kõigis valdkondades, väljaarvatud eluks vajalik.
Itaalia, Jaapan ei saanudloodetud kolooniaid 2. Mis olid Komminterni eesmärgid? Mida tehti nende saavutamiseks? Kommiterni eesmärk oli tulla võimule. Selle saavutamiseks korraldati riigipöördekatseid. 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid sellerakendamise tagajärjed? Dawesi plaaniga kergendati Saksamaa reparatsioone, pikendati makse ja anti laenu. Tagajärg: majandusbuum inimesed rikastusid kiiresti, tarbisid rohkem, osteti kokku aktsiaid, - (kõik see viis lähemale majanduskriisile) 4. Millal toimud Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? Locarni konverent toimus 1925.aastal. konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt saksamaa ja prantsusmaa vahel. Piirkond Reini ümber pidi jääma sõjavägedest vabaks, paktist kinnipidamist tagasid Itaalia ja Inglismaa. 5. Mis oli Briand-Kollegi pakt?
Külade ja linnade vahel veeti põhiliselt tarbekaupu ja toiduaineid. Eesti ala tööstuslik areng oli väga tihedalt seotud ülevenemaalise turu ning impeeriumi teiste piirkondade vajadustega. Paljud Eestis toodetud kaubad olidki suunatud Venemaa siseturule, mitte kohalikuks otstarbeks. Näiteks olid eestlased tuntud viina tootmise poolest ja selle müümisega teistele aladele. Sealt saadud hiigelkasumid investeeriti kohalikesse mõisatesse ja nende ehitusse. Siinsed aadlikud rikastusid kiirelt ja seeläbi elavnes mõneti ka eesti majanduselu. Hiiglaslikul sõjaväel ja järjest kasvaval ametnikkonnal oli suur nõudlus kalevi järele ja niigi rajatigi esimesed kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse. Vabrikutes said tööd tuhanded inimesed ning seega oli tööpuudus väike. Neist suurimaks tööstusettevõtteks kujunes 1858.aastal rajatud Kreenholmi Manufaktuur, mille enamus toodangust oli mõeldud Venemaal asuvatesse riidevabrikutesse
teotööpäevana nädalas. Maamõisade rajamine. Maaomanikud, kellele läänistatud, asusid maadele ka elama. Kuni 18. sajandi lõpuni elasid mõisnikud palkmajades. Asuti elama, et rohkem kontrollida eestlasi ja Lääne-Euroopas oli tõusnud vilja hind, asuti seda üha enam kasvatama ja eksportima Lääne-Euroopasse. Seega oli aga vaja rohkem talupoegade tööd, mis seotud pärisorjastamisega. Mõisahärradele suuremad kasumid, vili hinnatud. Selle tulemusena rikastusid ka kaupmehed, seega rikastusid ka linnad, eelkõige Tallinn! Eestlased suruti aga üha enam maha ja õiguseid kärbiti, ka saarlastel. Pärast ülestõusu ei toimunud ühtegi ülestõusu 200 aasta jooksul. Suruti väga tugevalt maha, ülestõus läbi kukkunud, aga samas ajaloole ka väga oluline, et üldse prooviti vabadust tagasi saada. Talupoegade olukord 14,16saj. Pärisorjuse tunnuseks Teooorjuse kasv. Mõisa põllud suhtlesiselt suured ja selleks hakati talupoegi ära kasutama nende tööga
luksusmääruseid. Määrati ära kes võib kus töötada ja mis riideid kanda ja kui suurt pidu keegi pidada võib piiramise aluseks sai varanduslik tsensus, hiljem seisus. Linnad arenesid väga kiiresti. Mõisad hakkasid põllusaadusi kasvatama müügiks. Sellega kaasnes spetsialiseerumine. Mõisnikud hakkasid nõudma talupoegadelt raharenti. Talupojad pidid oma saadused ise turule viima ja müüma. Talupojad muutusid liikuvamaks ja rikastusid. Tihti põgenesid nad linnadesse või ostsid end raha eest vabaks. Talupoegadest kõrgkeskajal teame ainult läbi teiste ühiskonnakihtide kirjutiste, mis arvatavasti on eelarvamuslikud, sest talupoegadesse suhtuti põlgusega. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, siis sõltus linna iive suuresti maalt linna tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja hiljem isegi tsunfti liikmeks läbi selliameti ja edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema
Linnakirjandus 1.Kuidas tekkis linnakirjandus? Kelle maailmavaadet linnakirjandus esindab? Vastus:(13.saj.) Tugevnenud linnades arenesid kauplemine ja käsitöö, linnakodanikud rikastusid nign asusid endale vabadusi ja õigusi taotlema. Uued ühiskondlikud suhted tõid muutusi ka kultuuri: elust irduva rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodanike huve- Linnakirjandus esindabki nende ehk siis nn. "kolmanda seisuse" maailmavaadet. 2.Fablioo mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus:Prantsusmaal oli väga populaarne fablioo (ld fabula-jutt), rahva lõbustamiseks
talupoeg koos varaga kuulub mõisnikule koormised ja ihunuhtlus vastavalt mõisniku tahtele vastupanu: pagemine talupojad põgenesid loodeti leida pääsu, kergemaid tingimusi 1765 Browne'i "positiivsed määrused" fikseeriti õigus vallasvarale, määrati kodukariõiguse piirid, lubati mõisniku peale kaevata talupoegadele anti õigusi juurde karistamisele määrati piir nt hoopide arv mõisategevusvaldkonnad mõisad rikastusid viina põletamisega e müüsid viina vene riigile palju teravilja, sessest tehti piiritust ja müüdi see vene riigile palmse mõisa viinaköök vene peamine tarvitaja oli sõjavägi, tohutut armeed oli vaja joota
oma sõjavarustus, kaasaarvatud allveelaevastik ja ookeanilaevastik. 2) Majandus 20-ndad kuni suure majanduskriisini · kergendati Sakslaste reperatsiooni koormat. · Pikendati maksete tasumise tähtaega. · Armeerika andis Saksamaale laenu. · Saksa majandus stabiliseerus, majandus läks ülesmäge kogu Euroopas. · Inimeste elujärg paranes (sõjahaavad samuti) · Kiire majanduskasv 1920. · Inimesed rikastusid ja tarbisid rohkem. · Aktsiate hinnad olid väärtusest kõrgemal. · Majandus koondus vaid teatud aladele. · Rigid muutusid üksteisest sõltuvaks. · Väiksemgi ebakõla rahvusvahelises rahanduses võis kaasa tuua kriisi. 3) Suur majanduskriis 1929-1933 · Ületootmine (rohkem toodeti, kui suudeti osta) · Vale majandamine (palju laene, mis muutusid suureks)
On teada, et sõjavarustus oli äärmiselt kallis. Seega rüütliturniiril osalemine võis rüütli korralikult pankrotti viia, kui ta soovis endale korralikku varustust. Turniiridegi puhul polnud võitlejad tulnud sugugi kohale ainult kuulsuse nimel- nad tulid, et röövida relvi, turviseid ja ratsusid ning inimesi nagu sõjaski. Loodeti lisaks neile varem lubatud soodustusele suurendada veelgi oma isiklikku sõjasaaki. Selline tegutsemine oli loomulikult kohatu. Samas oli rüütleid, kes rikastusid, kui võtsid naise. Prantsuse ajalooteadlase teoses ,,Guilleaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel" nimitegelane, keda tõesti maailma parimaks rüütliks peeti, sai majanduslikult tõeliselt rikkaks just siis, kui kosis rikkast suguvõsast pärit naise, Isabel de Clare'i. Ka le Maréchali enda tütred olid abielus just ühtede rikkaimate krahvidega. Üldjoontes oli rüütli rikkus tema enda teha. Kui rüütel oli suutnud koguda piisavalt kuulsust ja
Algas hüperinflatsioon. Kannatas eriti keskklass. Saksamaa kehv olukord mõjutas ka kogu Euroopat (tööpuudus, inflatsioon). 1920.ndatel hakkas majandus tõusma USA.s. Ameerika abil kergendati Saksamaa reparatsioone ning pikendati tähtaega. Ameerika toetas ka ise Saksamaad laenudega.=Saksamaa ja Euroopa majandus pöördus ülesmäge( elujärg paranes, sõja haavad hakkasid kaduma). 1920.dnate II poolel oli Ameerika majanduskasv tohutu. Inimesed rikastusid kiiresti ja tarbisid massiliselt. Osteti aktsiad ja väärtpabereid. Suure tarbimise abli majandus mõnda aega kasvas, kuid see põhines eelkõige soodsatele laenudele. Kasv oli ebaühtlane ja soosis teatud alasid. Riigid sõltusid üksteisest 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail. I MS tulemused rahuldasid väheseid. Ainsaks võitjaks võib pidada Ameerikat, mille pinnal sõda ei toimunud, kaotas vähe elusid ning mille majandus kasvas. Suurim pettuja oli Saksamaa
süüks. Positiivsed tagajärjed-toodi euroopasse kartul, tubakas, mais, tomat. Väärismetallide sissevedu euroopasse. 2.ikonoklastid-e.ikoonipurustajad, keiser Leon 3(keelas ära ikoonide kummardamise) ja tema pooldajad, Ikonoduulid-ikoonide austajad Pilet 3 1.Renessans ja humanism. Levik euroopas 16. saj. Uus maailmavaade, ühiskond edukas, edusammud loodusteaduses, jumala asemel tähtis inimene, eeskujud antiikajast, ka kolmas seisus e. Kaupmehed rikastusid, humanism e. Ilmalik haritus, vastandus teoloogiale.Vabaneti usulisest maailmavaatest.LEVIK EUROOPAS-prantslane Erasmus Rotterdamist, ,,Narruse kiitus"(naeruvääristas teoloogiat), inglane Thomas More, Erasmuse sõber, teos ,,Utoopia"(ühiskonnakriitiline ja julge nägemus ideaalsest maailmast, kritiseeris ebavõrdsust) 2.Karl Suur(768-814) Isa Pippin Lühike, Frankide võimu haripunkt, Karl Suur laiendas riiki igas suunas, vallutas suure osa Lääne
RÜÜTLIKIRJANDUS ehk KURTUAASNE (pr cour -õukond) KIRJANDUS (pr k courtois - peenekombeline, viisakas) 12. sajandil muutus aadlitiitel päritavaks. Rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Ideaalne rüütel pidi olema truu oma läänihärrale, võitlema kiriku eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku, naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks
b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii kohalikku kui kaugkaubandust. c. Tähtsamad kaubateed: · Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse. · Läänemerekaubandus Lääne-Euroopast Venemaale. 3. Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel. a. Ida-Frangi ehk Saksa kuningas Otto I · Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. · Allutas Saksa feodaalid oma võimule. · Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. · Lasi paavstil end keisriks kroonida.
X. KOLMAS MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA: 1. Kolmas maailm: · 1950-ndatel aastatel nimetasid ennast nii need riigid, kes külmas sõjas soovisid jääda erapooletuks (1.maailm- lääne arenenud tööstusriigid; 2.maailm- kommunistlikud riigid). · 1960-ndatel aastatel hakati nii nimetama madala majandustasemega riike e. Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaid. · 1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn.Aasia tiigrid), ei olnud enam paslik öelda nende kohta vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias. · Tänapäeval tähistab mõiste kolmas maailm endiselt Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika riike, kuid mõistet ei seostata enam majandustasemega. 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine:
Kloostri elukorraldus: - uustulnuk tegi läbi pooleaastase katseaja - mungaks või nunnaks pühitsemise järel pidi jääma kloostrisse elu lõpuni. - Nõuti täielikku kuuletuvust abtile/abtissile. - Isiklik elu ja suhtlemine välismaailmaga oli keelatud. - 7 korda ööpäevas olid palvused - tehti tööd ja paastuti - kirjutati raamatuid ajajooksul loobuti rangetest elukommetest. Kloostrid rikastusid, mungad muutusid moraalituks ja laisaks. Seetõttu algas 10.saj kloostrite uuendus liikumine Tsistertslased- ordu rajati 11. saj. Reeglid olid sarnased benediktlastega, kuid rangemad. Kloostreid rajati kõrvalistesse paikadesse. Tuntuks said laialdase maaharimise ja ehitusoskustega. kandsid valgeid rüüsid vastukaaluks benediktlaste mustadele(pidasid neid allakäinuks) Frantsisklased- kerjus munga ordu, mille rajas rikas ja haritud Assisi Franciscus.
Oluline on loomade ohverdamine jumalatele. Hing sünnib uuesti uutes kehades. Kõige parem üldse mitte uuestisündida. Askeedid- karmi elu järgijad. U 500 eKr budism tahetest loobumine, nirvaana saavutamiseks. Elasid kloostris. Arvusüsteem, arv 0, araabia numbrid, malemäng. Hiina. Hirsi, riisi; siidiusside kasvatamine- siidriie. U 1700 eKr tekkisid linnad, kiri. Kuninga võim oli piiramatu, teenrid maeti koos temaga. Rauast valmistati vedelat malmi.ülikute kõrval rikastusid kaupmehed. 221 ekr tekkis Hiina keisririik. Keisri võim oli piiramatu., allusid ametnikud. Preestreid polnud., väiksema võimuga olid väepealikud. Steppides elasid hunnid- sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud. Nad käisid laastavatel retkedel- kaitseks rajati Hiina müür. Siiditee- Iraani, Mesopotaamiasse ja Vahemeremaadesse. Paber. Koolides õpiti varasemaid kirjateoseid pähe. Kooliharidus võimaldas aeg-ajalt ka vaeste lastel kõrgetele kohtadele tõusta. Usk austati taevast
tähendused. Sümbolite, unenägude, ilmutuste, ennustuste tähtsus. kirjasõna 1) vaimulik kirjasõna kloostrites; pühakute elulood, imeteod, jutlused 2) ilmalik kirjasõna rahvaeepika (Euroopa äärealadel, kus kristluse mõju kõige väiksem) (nt Ossiani kangelaslaulud, ,, Vanem Edda" ,saagad e sugukonnakroonikad) RÜÜTLIELU REEGLID 11. ja 12. sajandil rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, oma moraal ja elulaad, käitumiskultuur, uus elutunne, uued ideaalid; lihtsakoelised kangelaslaulud ei vastanud enam nende maitsele Rüütlit pidi innustama üksnes au ja õiglus au aga tuli hoida rohkem kui elu. Tuli kuuletuda vanematele rüütlitele ja elada vennalikus sõpruses omasugustega. Ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maaslamajat.
Renti tasuti teotööga ehk tekkis teoorjus, mõisnike võim säilis. 6. Uued talurahvaseadused 1849 ja 1856 miks oli vaja uusi talurahvaseadusi? Mis oli nende seaduste sisu? Kuna kohati talupoegade olukord Eestis isegi halvenes. Eraldati talumaa ja mõisamaa, teorent asendati raharendiga, anti võimalus maad osta. 7. Talurahva lõplik vabanemine ning talude päriseksostmine pärast 1849. ning 1856. aasta seadusi. Talupojad muutusid ettevõtjateks ning ärksamad neist rikastusid, algas talude päriseksostmine. 8. Rahvuslus ja rahvuslik liikumine 19. sajandi Euroopas selle tekkimise põhjused. Rahvuslus tekkis koos valgustusega, rõhutati rahvuse ja keele olulisust. Terve 19. sajand toimusid Euroopas ülestõusud ja revolutsioonid iseseisvuse eest võitlemiseks. 9. Rahvuslik liikumine Eestis, selle etapid eelärkamisaeg, kõrgaeg ja venestusperiood. Eelärkamisaeg 18. sajandi lõpp/19. sajandi algus, baltisakslased hakkasid huvi
5) Muutused olustikus. Revolutsioonin ajal tehti Prantsusmaal suuri ümberkorraldusi:võeti vastu uus ajaarvamine ja meetermöödustik,kaotati varasemad tiitlid ja kõnetusvormid,loobuti aristokraatlikust rõivamoest,rõhutati ranget moraali ja vooruslikkust,püüti vähedada kiriku mõju.Katati seisused. 6) Revolutsiooni posit ja negat tagajärjed. Negat.-poliitiline terror, poliitiliste vastaste hävitamine, kuritegevuse järsk tõus, enamik inimesi vaesus tänu inflatsioonile, spekulandid rikastusid kuna ostsid odvalt kokku emigrantide vara,uusrikkad olid kultuuritud ja labased Posit.-feodaal süsteemi hävitamine, seisuste kaotamine, eraomandi puutumatus, meetermõõdustiku kasutuselevõtt,rahvustunde kasv, eestlaste ja teiste rahvuste rahvuslik liikumine, valgustusideede levik, hariduse levik. 7) Euroopa Napoleoni sõdade ajal 19.saj algul kaasati peaaegu kogu euroopa sõdadesse mida on nimetatud ka npoleoni sõdadeks.Ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi kogu euroopas.1799 a
· Hernhuutlus - pietismi rahvapärane variant levis talupoegade seas ning ühendas neid. Rõhutas samuti kuulekust. Pidasid palvekoosolekuid ning jutlustasid ise. Esimene võimalus midagi ise organiseerida. · Ratsionalism rõhutas mõistuspärast tegutsemist. Võitlesid rõugete vastu, mõtlesid lahenduse, mis tuleks kõigile kasuks. Puuviljade kuivatamine. Mõlemad levisid baltisakslaste seas. Mõisamajanduse õitseng; Mõisnikud rikastusid tänu viina müümisele talurahvale ja sõjaväele. Tegeleti ka viinapõletusega, millest äji alles praak, mis söödeti nuumhärgadele. Talupoegade olukord 18.sajandil; Olid siiani õigusteta pärisorjad kuid said õiguse vallasvarale. Samuti tohtisid vara(talu) pärandada. Mõisamanajduse konkurents Euroopas kadus, Teotöö ei olnud nii efektiivne kuna nad ei saanud selle eest palka. Talupojad said tasapisi vabadust, et nad ise tegeleksid saaduste turustamisega. 19
ja kirikuametite müümise lõpetamist · Cluny mungad asutasid palju tütarkloostreid ja nende ideed levisid kogu Lääne-Euroopas · Paavstid toetusid ilmaliku võimu alt vabanemisel Cluny munkade seisukohtadele · 25.2 XI sajand tsistertslased · Tsistertslased nõudsid füüsilist tööd, rajasid kloostrid asustamata paikadesse kus harisid ise maad ja ehitasid kloostrihooneid · Tsistertslaste kloostritest kujunesid suured majanduskeskused, mis rikastusid oma toodangu müügist · Bernard Clairvaux`st õhutas ristiretki ja jutlustas jumala sõna jõudmist inimeseni müstilise meditatsiooni kaudu · 25.2 XIII sajand frantsisklased ja dominiiklased · Frantsisklased levitasid jumalasõna lihtrahva seas, lihtsad ja vähenõudlikud · Dominiiklased jutlustasid usu kaitseks, panid suurt rõhku haridusele · Kerjusmungaordud rajati linnadesse, tsistertslased rajasid kloostrid maale · Kõik pidasid oluliseks ustavust ja
aastal. 1852. aastal avas Louis-Napoleon Valitsejate muuseumi Colonnade esimesel korrusel. Muuseumis sai näha Prantsusmaa kuninglike dünastiate aardeid alates Childeric I-st kuni Napoleonini. See oli suurepärane lisand Louvre'i kaunistava kunsti kollektsiooni. 1861. aastal palus valitseja Lefuelil ümber ehitada jõuetu Suure galerii lääneotsa ja Flore paviljoni. Henri IV ehitised lammutati osaliselt maha ja asendati idaosaga sobivate ehitistega. Louvre'i kollektsioonid rikastusid arvestatavalt teise impeeriumi ajal. Seda suuresti markii Campanalt 1861. aastal omandatud kogule, millesse kuulus 11 385 tööd. Kollektsioonist sai Napoleon III muuseum 1863. aastal. Campana galeriis saab näha ka suuremat osa Kreeka savi- ja Etruusia muinasesemete kollektsioonidest. 1871. aasta mais hävitasid kommunaarid hulga tähtsaid Pariisi hooneid, sealhulgas Tuileries palee, mis oli monarhia sümbol. Rünnakust tingitud tulekahju hävitas palee hooned ja ähvardas ka Louvre'it
Turundus, praktilise tegevusena on eksisteerinud aastatuhandeid, alates aegadest, kui naturaalmajandus polnud enam piisavalt efektiivne ja tekkis vajadus tooteid kas omavahel vahetada või neid müüa ja osta. Turundusilminguid võib leida juba 19.sajandist. Nii loodi esimene reklaamiasutus Inglismaal 1800. ja USA-s 1840. aastal. Reklaamitööle asusid selleks spetsialiseerunud inimesed. Põhilistele reklaamivahenditele lisandusid plakatid, vaateaknad jms. Reklaamimise praktilised kogemused rikastusid aja jooksul ning arenes ka reklaami teoreetiline alus. Turundus teoreetilise käsitlusena on aga suhteliselt noor distsipliin, mis hakkas küll arenema juba 20.sajandi esimesel poolel, kuid selle põhiseisukohad kujunesid välja alles pärast II maailmasõda. Turunduse sünnimaa on USA, sest just Ameerikas leidis aset 20.sajandi algusaastatel majanduse kiire industrialiseerumine, millega kaasnesid laiaulatuslik kaubapakkumine ning sellest tulenevad jaotus- ja müügiprobleemid
Eesti ilukirjanduses oli valitseval kohal proosa, ennekõike realistlik romaan. Luule arengut mõjutas 1920. aastate algul kõige enam Siuru rühmitus. Järgmise kümnendi lõpul astus esile noorem luuletajate põlvkond, keda tuntakse õhise nime Arbujad all. 8 Muusika, Kunst, Teatri- ja FilmiKunst Varasemast ajast tuntud heliloojate kõrval alustasid oma loometeed kodumaal ettevalmistuse saanud noored helikunstnikud. Eesti muusika rikastusid nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning kooli- ja soololauludega. Heliloomingut vahendasid paljud heatasemelised orkestrid ja andekad interpreedid. Oluliselt kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv. 1918. aastal asutasid tollased juhtivad kunstnikud Tartus ühingu Pallas, mille eesmärk oli kunst edendada ja tutvustada. Pallas korraldas eesti kunsti ülevaatenäitusi, kunstnike isikunäitusi ja väliskunsti
kehtestajast. Egiptuse esimene tõeline vaarao, kes ühendas Ülem-Egiptuse ja Alam-Egiptuse ühtseks riigiks oli pärit Thinise linnast Ülem-Egiptusest. Arvatakse, et tegemist oli dünastiate eelse ajastu kuningas Narmeri uue nimega. Nime Menes võttis ta endale pärast kogu Egiptuse valitsuse alla saamist. Menes oli sõjakas vaarao, kes saavutas oma võimu sõdade kaudu Alam-Egiptuses. Juba esimesed vaaraod korraldasid sõjaretki naaberaladele ja rikastusid sedakaudu ikka rohkem ja rohkem. Dünastia lagunes kahe viimase vaarao, isa ja poja võimuvõitluse tõttu. Lõpptulemusena viis ta ühendatud riigi pealinna Memfisesse. Siit arvatakse ka, et linna nime põhjal võttis ta endale ka uue nime. Linnale valis ta kohaks strateegiliselt olilise saare Niilusel. Tema naiseks sai Alam-Egiptuse printsess Neithhotep A, keda loetakse Menese järglase Hor- Aha emaks.
Diktatuur Fasism Millal tuli võimule 1922 Juht Benito Mussolini Erinevus kommunistidest: Rõhustasid rahvuse, kui terviku huve. 9. Selgita Dawesi plaani sisu kolme näitega. 1) Saksmaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu (USA andis) 2) Saksamaal kergendati repratsioonide koormust. 3) Pikendas maksete tasumise tähtaega. 10. Iseloomusta ühe positiivse ja ühe negatiivse näitega USA majanduselu 1920. aastate teisel poolel. Positiivne- inimesed rikastusid Negatiivne- inimesed laenasid end üle. 11. Millal toimus ja mida otsustati Locarno konverentsil? 1925 Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksmaale Versailles paika pandud liikmepiiri. 12. Millal sõlmiti Briand' i Kelloggi pakt? Mis oli selle pakti sisu? 1928 Pakt kohustas loobuma sõjast , kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 13
annaabi.ee 
