Mats alati on tubli mees (0)

Mats alati on tubli mees
Mats võib tunduda eestlastele veidi solvava või iroonilise nimena. Olgu, kuidas on, aga siiani on ta tubli olnud. Aga kui tubli ta siis on?
Ei tea, miks, aga kui keegi sellist nime kannab, siis kihistavad koolis küll lapsed naerda. Paljud kasutavadki seda sõna solvamiseks ja enamasti see neil õnnestubki. Kui mõelda, siis tundub seletamatuna, mis pärast?
Kui kellelegi Mats öeldakse, ei mõelda midagi muud, kui talupoega. Vanasti tuli talupoeg olla saatuse sunnil. Seostatakse , et maarahvas oli oli harimatu ja neil puudusid kombed. Mis kombeid põldharides ikka vaja läheb? Enamus eestlasi pidi lihtsalt seisuse tõttu olema talupoeg, ja musta töö tegijad, kelle üle võimutsesid sakslased ja venelased . Viimased rikastusid, võttes ära eestlase töövilja, vara ja lõpuks ka õigused, muutes meid orjaks. Nii ei saanudki me ennast harida, sest ei jätkunud aega ega olnud võimalusi.
Peab ju vaimselt tugev olema ja see tundub olevat kaasasündinud omadus! Kui see nii poleks, oleksime kadunud rahvas, sest ilma omakeelse kirjanduseta, kuskil hurtsikus ja saunas , näljase ja läbipekstuna annaksid paljud alla ja manduksid. Kuid meie ei lasknud sel juhtuda.
Ajalugu tundes teame, et matsid on tihti pidanud kellegi ülemvõimu taluma . Kas või maailmasõdade ajal, mil Eesti kirjanduse säilimine oli väga kaheldav. Oleme nii palju suutnud teha, et saavutada vabadus – vabadus, mida me kaua oleme ihaldanud. Siiani pole see meid murdnud, sest meil on orjaajal olnud aega juurelda selle üle, mida vabadusega peale hakata. Oleme väike riik ja kahjuks, isegi üheksa aastat peale iseseisvumist, ei teata meid üldse, kuigi televisioonis ja ajakirjanduses räägitakse igasugu suurriikide ja Eesti poliitikute kohtumistest ning sellest, kuidas meid igal pool tunnustatakse.
Olen käinud Itaalias. Kuna ööbisin kohalikus peres, oli mul hea võimalus suhelda sealsete inimestega. Jutt kaldus minu päritolule ja rahvusele. Seda, et ma eestlane olen, nad teadsid. Seda, kus Eesti asub ei teadnud . Nad pidasid Eestit mingisuguseks Venemaa osaks või lausa Venemaaks. See oli mulle väga vastumeelt ja lausa solvav. Kahjuks oskasid nad puudulikult inglise keelt ja see raskendas seletamist, et meil on juba üheksa aastat vabariik. See üllatas neid aga kas me pole tublid, suutes pärast sellist piina saada ja jääda siiani iseseisvaks?
Mats peab jääma meie, eestlaste tunnussõnaks ja see ei tohiks tunduda alandavana. Olen eestlane, seega Mats ja suure tähega! Meie enesehinnang peab olema kõrgem ja loodan, et tulevikus nii ongi. Meil on selleks palju põhjusi, kuid nina ei tohi liiga püsti ajada.
Vaadake, kuhu juba jõudnud oleme! Soovi korral on meil võimalus end tõestada näiteks Euroopa Liidus olles. Palju on teinud ka sportlased. Näiteks eelnevad Olümpiamängud, kus Gerd Kanter saavutas pronks ja Heiki Nabi hõbe medali. Võib välja tuua mitmeid eredaid hetki, mida teab terve maailm. See näitab seda, et Eesti on tulevikus väga võimas väike riik ja me peaksime selle üle uhked olema.