Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arutlus: Miks hävis Rooma riik (0)

1 Hindamata
Punktid
Arutlus
Miks hävis Rooma riik
Rooma riigi hävingu peamiseks põhjuseks olid pidevad vallutussõjad. Nende tagajärjel talupojad laostusid ja pidid müüma oma maa suurmaaomanikele. Talupojad ei suutnud muretseda omale sõjavarustust. Seega sõjavägi vähenes. Ma arvan, et kui juba siis oleks midagi ette võetud talupoegade laostumise osas, siis poleks võibolla Rooma riik hävinud.
Koguaeg arenes orjandus. Vallutatud rahvaste orjad töötasid suurmaaomanike põldudel. Suurmaaomanikud muudkui rikastusid. Kuna orjad töötasid läbi sunni , siis nende töö oli oluliselt viletsam kui talupoegade oma, sellepärast vähenes ka põldude saagikus. Orjade arv koguaeg suurenes ja Rooma riik pidi tegelema ka nende vaos hoidmisega. Ma arvan, et kui põldudel oleksid töötanud talupojad, oleks olnud saak oluliselt suurem ja poleks pidanud tegelema orjade ülestõusudega.
Laostunud talupojad muutusid ühiskonna ülalpeetavateks ehk proletaarideks. Proletaaride vaos hoidmiseks jagati tasuta toitu ja korraldati vaatemänge. Põhilisteks vaatemängudeks olid gladiaatorite võitlused. Ma arvan, et Rooma riik oleks pidanud nende ülalpidamise asemel leidma viisi, kuidas nad oleks riigile kasulikud.
Minu arvates olid vennad Gracchused väga targad mehed ja neil oli väga hea plaan, kuidas laostunud talupoegade hulka vähendada. Nad soovisid kehtestada maavalduste suuruse ülempiiri ja sundida suurmaaomanikel sellest üle jääva maa loovutama maata talupoegadele. Kahjuks nende plaan ei läinud läbi ja nad mõlemad hukkusid provotseeritud veristes sisesegadustes. Ma arvan, et kui nende rehformid oleks läbi läinud, siis oleks nad suutnud kaotada proletaaride probleemi.
Vallutatud maadega peeti läbirääkimisi ükshaaval ja kõikidega loodi erinevad allaandmistingimused, et hoida ära ühtseid väljaastumisi. Vallutatud maades jäeti puutumata nende elukorraldus, usk, keel, kombed jms. Ma arvan, et selle tegid roomlased õigesti, sest siis polnud vallutatud rahvastel nii suurt soovi mässama hakata.
Rooma impeeriumi riigikorraldus oli päris linnriigi ajast. Enamus Rooma kodanikest rahvakoosolekutele ei jõudnud. Valima ei jõudnud ka sõjaväelased, sest nad olid peaaegu koguaeg vallutamas uusi maid. Seega koosnesid rahvakoosolekud peamiselt proletaaridest, kes riigi kaitsele ja tugevdamisele kaasa ei aidanud. Neid huvitas ainult tasuta toit ja vaatemängud, seega tihti tähtsad otsused lükati lihtsalt tagasi. Nad õigusi kasutasid, aga kohustusi ei täitnud. Ma arvan, et nad oleksid pidanud valitsemiskorda muutma, et peamised otsused oleks teinud need, kes maksid makse , mitte proletaarid.
Selleks, et proletaaride hulka vähendada, moodustati palgasõjavägi. Enam ei pidanud endal varustust olema. Sõdurid olid tihedalt seotud oma väejuhiga, kes nende heaolu ja palga eest vastutas. Edukad väejuhid võisid nüüd soovi korral senati otsuseid eirata ja ise Rooma vastu välja astuda. Senatil puudus abinõu nende ohjeldamiseks. Tavaliselt võitis väepealik kuulsust vallutustega ja hakkas siis võimu enda kätte koondama. Kodusõja käigus koondus võim madala haridusega sõdurkeisritele, kes proovisid oma lühikese valitsemisaja jooksul saada võimalikult palju kasu. Ma arvan, et see oli Rooma riigile kahjulik, sest valitsejad mõtlesid rohkem enda kui riigi heaolule.
Kodusõdu kasutasid ära välisvaenlased. Kõige tugevamateks olid germaanihõimud. Suurte rahvaste rändluste põhjusteks olid ka ilmastiku probleemid või loomade toidu puudus. Rändrahvad olid tihti sõjakad, mis sundis ka paikseid rahvaid rändama. Rändrahvaste probleemi üritati lahendada nii, et neile anti kodakondsus ja sunniti sõjaväkke. Selle tagajärjel sõjavägi barbariseerus, ehk vahel sattus nii, et rahvas sattus võitlema oma enda rahvaga ja siis nad ühinesid kõik Rooma vastu. Impeeriumi sisesegaduste tõttu jäid nende piirikaitsesse lüngad, mida kasutasid ära barbarite hõimuliidud. Neid oli küll oluliselt vähem kui roomlasi, aga Roomas olid sisesed probleemid, mis said neile saatuslikuks. Aastal 410 rüüstati Rooma linn ja keisririigi aladele rajati barbarite kuningriik . Nende eeskujust hakkasid ka teised rajama oma riike keisririigi aladele.
Ma arvan, et Rooma riik oleks oma probleeme ära hoidnud, kui nad poleks oma vallutussõdadega ahneks läinud. Kui talupojad hakkasid laostuma, oleks nad hakkama kohe probleemiga tegelema. Poleks pidanud võtma nii palju orje. Riigi hävingule mängis suurt rolli ka harimatud valitsejad ja kodusõjad.
Arutlus-Miks hävis Rooma riik #1 Arutlus-Miks hävis Rooma riik #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor JSander Õppematerjali autor
Põhjalik arutlus teemal "Miks hävis rooma riik". Ligi 600 sõna pikk ja hinne 5. Sobilik gümnaasiumi astme õpilasele.
Rooma riigi hävingu peamiseks põhjuseks olid pidevad vallutussõjad. Nende tagajärjel talupojad laostusid ja pidid müüma oma maa suurmaaomanikele. Talupojad ei suutnud muretseda omale sõjavarustust....

Sarnased õppematerjalid

Rooma
4
rtf

Rooma

Rooma. 22. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus . 22.1 Itaalia geograafilised olud ja rahvastik . Itaaliaks on jube vanast ajast nimetatud Apenniini poolsaart. Kuigi Apenniini poolsaart läbib keskelt Apenniini mäestik , on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandike leidub seal rohkem . Itaalias tegeleti põhiliselt põlluharimisega ja ühendust peeti omavahel rohkem maismaad pidi ja merd sõideti Kreeklastest vähem

Ajalugu
Vana-Rooma kultuur-ühiskond-sõjad-elukorraldus
10
doc

Vana-Rooma kultuur, ühiskond, sõjad, elukorraldus.

endale, selle tõttu me suudame seda tänapäeval lugeda. Nende kultuuri ja ajalugu saab ainult oletada arheloogiliste väljakaevamiste tulemusena. Nad olid osavad meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Nad ehitasid korrapäraseid ehitisi ja palju hauakambrid. Etruskid uskusid paljudesse jumalatesse, headesse ja kurjadesse, millele lisandusid Kreeka omad. Palju oli ka ennetuskunsti, näiteks lindude lennu järgi. Rooma linna loomine Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus kes oli roomlaste sõjaumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legendi järgi viskas jõhker vanaisa Romuluse koos oma kaksikvennaga Tiberisse, aga emahunt päästis ja kasvatas nad üles. Kui nad suureks kasvasid, maksid nad oma vanaisale kätte. Rooma linna ehitamise käigus tekkis kahe venna vahel tüli, mis lõppes Remuluse surmaga ja selle tõttu sai ka linn oma nime Romuluse järgi ja temast sai ka esimene kuningas. Kuningate aeg

Ajalugu
Rooma alguse ajalugu
5
docx

Rooma alguse ajalugu

§22 Rooma riigi algus Apenniini ps kesk- ja löunaosa asustasid itaalikud (indoeuroopahöimud), mis jagunesid keelte alusel rühmadeks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonna elas itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesid roomalsed ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Itaalikud harisid pöldu ja kasvatasid karja. Kreeklaste möju oli väga suur. Nad juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatusi, töid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, aristokraatliku elulaadi. Etruskid elasid ps loodeosas Etruuria maakonnas. Nad pärinevad Väike-Aasiast (Troojas). Tegevusalad: meresöitmine, kauplemine, ehitamine, metallitöötlemine. Neil oli 12 suuremat linnriiki

Ajalugu
Referaat Vana-Rooma kohta
14
doc

Referaat Vana-Rooma kohta

arutama ja koostööd kordineerima. Etruskite võim ulatus sel perioodil ka Etruuriaast väljaspoole, Kreeklastega võideldes said nad endale maagirikka Korsika saare. Paljud roomlaste hilisemad kombed, eriti religioossed tavad, olid etruski päritoludega. Kesk-Itaalias Tiberi jõe vasakkaldal 25 km kaugusel suudmest oli vanaajal soine ala, kus asus 7 küngast. Soo kuivendati, rajati sillad. 10.sajandil eKr rajati Platinuse künkale asula, millest kasvas välja Rooma. 600.a. eKr oli Rooma juba linnaline asula. Asula keskel oli sillutatud turu- ja koosolekuplats ­ foorum, künkal asus kindlus. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. Legendi järgi asutasid Rooma linna 753.a. eKr kaksikvennad Romulus ja Remus, sõjajumal Marsi pojad, kelle vanaisa nad lastena Tiberisse viskas ja kelle algul emahunt ning hiljem karjuse pere üles kasvatas. Täiskasvanuna tõukasid vennad vanaisa troonilt, hakkasid ise valitsema, linna rajades läksid

Ajalugu
Vana-Rooma riigi konspekt
7
rtf

Vana-Rooma riigi konspekt

Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse. Itaalia varases ajaloos olulised veel ETRUSKID. Päritolu tundmatu. Mõjutused foiniikialt ja kreeklastelt. Võtsid üle Kreeka tähestiku ja kohandasid

Ajalugu
VANA-ROOMA ülevaade
15
docx

VANA-ROOMA ülevaade

1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509  Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr  6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265  Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus.  4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia.  265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

Vanaaeg
Vana-Rooma
15
docx

Vana-Rooma

1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 ­ 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 ­ 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

Eesti ajalugu
Antiik-Rooma konspekt
9
pdf

Antiik-Rooma konspekt

II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 ­ 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 ­ 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun