Kuidas mõjutasid maadeavastused hilisemat ajalugu ? (0)

Kuidas mõjutasid maadeavastused hilisemat ajalugu?
Mitmeid tuhandeid aastaid enne Kristust olid juba meresõitjad avastanud uusi maid ning mereteid, kuid mõju avaldasid need vaid kohalikul tasemel. 15.-16. sajandi maadeavastused seevastu mõjutasid tervet maailma ning tõid endaga kaasa palju muutusi nii riikide kui ka tavainimese jaoks.
15. sajandi lõpuks olid kiriku- ja teadusmehed jõudnud üksmeelele: maa on kerakujuline. Kompassi täiustati meresõiduks, navigatsiooniriistana võeti kasutusele atrolaab ning laevanduses hakati kasutama karavalle. Võrreldes varasema ajaga , kui meremehed orienteerusid taevatähtede või päikesevarju abil, muutus navigeerimine hõlpsamaks ja usalduväärsemaks. Tugevamad laevad võimaldasid julgemalt pikke reise ette võtta. Enam kui 500 aasta tagused tehnoloogilised saavutused on olnud vunamendiks tänapäeva laevandusele ja isegi atronoomiale.
Vasco da Gama , Kolumbuse ja Magalhaesi reisid aitasid maakera täpsemalt kaardistada. Kuna maadeavastused toimusid peamiselt Portugali ja Hispaania lipu all, siis kerkisid need riigid ka majanduslikult esile. Avastatud maad kuulutati riikide omaks ning koloniseeritud valdustest imporditi Euroopasse kõiksugust väärtuslikku kaupa. See pani aluse maailmakaubanduse ja suurtööstuse suurele tõusule. Raha ringluse tõttu elavnes pankade osatähtsus ning tekkisid kauba- ja fondibörs, mis eksisteerivad edukalt tänapäevalgi.
Kolonisatsiooniga kaasnes ka suur rahvaste ümberpaiknemine ja rasside segunemine. 18. sajandil muutus väljaränne massiliseks ning maailm hakkas euroopastuma. See ei toonud endaga kaasa ainult positiivseid tulemusi. Tol ajal valge inimese jõuga rakendatud ülemvõim annab ennast tunda ka 21. sajandil. Ameerikas hävitasid konkistatoorid indiaani kõrgkultuure ning põlielanikke tapeti massiliselt. Mõne aastakümnega purustati kõik indiaani riigid ning asukad orjastati. Sellega kadus suur osa põliselanike kultuurist ning tänini on indiaani päritolu inimeste arv kesine.
Uute kultuuride ja piirkondade avastamine muutis ka Euroopa inimeste elu. Peamiselt laienes silmaring ning arenesid teadused , eelkõige geograafia, etnoloogia, zooloogia , botaanika , atronoomia ja filosoofia. Kolumbus tõi Euroopasse kakao , mis oli 17. Sajandil Prantsuse õukonna lemmikjoogiks. Hiinast jõudis Euroopasse ka tee, mida esialgu kasutati ravimina , kuid hiljem ka seltskonnajoogina. Põllukultuurid rikastusid Peruust toodud kartuli, Andidest pärit tomati ja Kesk-Ameerikas laialt levinud maisiga. Nende taimede sisse toomine on toonud palju kasu. Eestis on tänapäeval kartul üheks põhiliseks toitaineks ning möödunud sajandil pidas isegi Stalin maisi imeviljaks, mida saab kasvatada kõikjal.
Kuigi eurooplaste maadeavastusi iseloomustab kõige paremini Caesari ütlus „veni, vidi , vici“ on need kaasa toonud palju kasulikku . Kuigi sellega kaasnes ka halba on uued teadmised 15.-16. sajandist arendanud paljusid teadusharusid ning rikastanud eurooplaste elu suurel määral. Kogu talletatud informatsioon on meie ühiskonnal aidanud areneda nii kõrgele nagu see on praegu.